Artiklid
Veneetsia harta ja tegelik elu
Narva vanalinna täieliku või osalise ülesehitamise idee on viimasel ajal jõudsalt toetajaid leidnud. Ootuspäraselt kutsub see aga esile ka vastuhääli. Kuna tegemist on väga […]
Audi sisseviset oodates
Eesti presidendivalimised pole maailma mõõtkavas sündmus, et millele globaalseid paralleele otsida või millest ammugi mingeid laiahaardelisi järeldusi teha. Ent ma ei saa midagi kummalise […]
Kirik ja vabadus
Tänapäevases avalikus arvamuses, eriti aga nooremate ja keskealiste hulgas, on ilmses ülekaalus arvamus, et kirik ja vabadus on kuidagi vastandlikud. Paljud näevad kirikus iganenud […]
Karnau ja president
Inspireeritud artiklist https://arvamus.postimees.ee/7329513/andrus-karnau-tulutult-kogu-rahva-presidenti-otsides Kõigi vähemuste, vaevatute ja kiusatute suure sõbra Andrus Karnau segadus on mõistetav. President, kes Eesti „äärmusparempoolseid“ innukalt ründas ja nende […]
Homoabielu kui humanismi mõõdik?
Väga kena, et Vootele Päi nii avameelselt asja selgitada võttis: „Tarvis on valgustatud onu Heinot, kes näitaks, et vähemuse õiguste eest seismine ei kahjusta […]
Millist presidenti me siis ikkagi tahame?
Üldrahvalik presidendiotsing on alanud. Kuna otsijatel on erinevad arusaamad, kes peaks selle ameti pärima, siis on järjekordselt algatatud ka arutelu, kuidas oleks õige presidenti […]
Kuusik, Kaunissaar ja paragrahv 22
Mina ei tea, kas Marti Kuusik on kodune vägivallatseja või mitte. Merli Kaunissaar väidab, et on, Kuusik ise väidab, et ei ole. […]
Isamaad on vaja selleks, et teha suuri asju
Isamaa loodi selleks, et teha suuri asju: lõpetada võõrtööjõu sissevedu ja päästa eesti rahvas vähemusrahvuse saatusest omal maal, rebida Eesti otsustavalt lahti Nõukogude Liidust […]
Isamaa vajalikkusest
Mihkel Mutt avaldas hiljuti Postimehes kirjutise, milles ta arutles Isamaa erakonna mineviku, oleviku ja tuleviku üle.[1] Muti analüüs on lühike ja tabav. Isamaa […]
Vihakõneseadus mingu prügikasti, aga laimuga on teine lugu
Vihakõneseadus on kahtlemata ideoloogiline rosin ja juriidiline absurd. Öeldagu kõigepealt, mitmest lausest algab kõne, siis oleks üldse millestki rääkida. Teiseks – kõik, mida […]
Teadmine on jõud 3
MINEVIK ON TULEVIKU PEEGEL See oli vist 1968. või 1969. aastal, aga võib-olla ka kunagi hiljem, kui Tartu ajalootudengid üliõpilaspäevade rongkäigus kandsid loosungit […]
Teadmine on jõud 2
HIIDHIRV JA KAOTATUD TAGASITEE Kunagi ammu, sadu tuhandeid aastaid tagasi, asustas laiu alasid Euroopas ja Aasias võimsa kasvu ning veelgi võimsamate sarvedega hiidhirv […]
Teadmine on jõud 1
SOTSIAALTEADUSLIK DDT JA KUIDAS TEMAGA HAKKAMA SAADA Teadmine on jõud, teadmatus on nõrkus, nagu me teame. Paraku unustame sageli, et teadmise ja mitteteadmise […]
Tsensuurivabalt 9.04.2021
Iga põlvepikkune poisike teab, et Feministeerium on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus. Aga juhtub temalgi. Juhtub koguni nii, et vahele jäädakse labase […]
Te kõik olete süüdi. Teie ka
Ma jätsin prints Harry ja Meghani kuulsa intervjuu teadlikult vaatamata. Nii nagu ma ei tahtnuks pealt vaadata Bamiani Buddha kujude purustamist ega üldse vandalismi. […]
Kust lapsed tulevad ja kas meil on kriis?
Tegelikult ei sünni lapsed armastusest. Lapsed sünnivad hoopis seemne- ja munaraku ühinemisest. Olen seda vulgaarset fakti varemgi püüdnud laiemalt teatavaks teha, kuid nähtavasti […]
On aeg Eestisse linnad ehitada
Järgnev kirjutis on jätkuks Andro Männi ja Katrin Koovi artiklile „Eesti linnade ruumilise arengu väljakutsed“ (https://www.err.ee/1222882/andro-mand-ja-katrin-koov-eesti-linnade-ruumilise-arengu-valjakutsed). Toetan väga Männi ja Koovi mõtteid ja […]
Raamat: SUUR PETTUMUS ehk HUMANISMI KRIIS
2002 a. ilmunud raamatu „Suur pettumus ehk inimene, ühiskond ja inimõigused“ (kirjastuselt Varrak) redigeeritud teine trükk aastast 2016 (kirjastuselt SE&JS) Kaas: Kadi Pajupuu, […]
Tsensuurivabalt 17.01.21
Elukogemus ütleb, et kõige magusamaks läheb kaklus pärast kakluse lõppu. Siis saab alistatud vaenlase surnukehal tantsu lüüa ja kireda. Ja kui surnukeha […]
Täiskäigul laupkokkupõrke poole
Vaidlus referendumi üle ei ole enam ammugi vaidlus referendumi üle, vaid vaidlus samasooliste abielu üle. Üks pool soovib seda välistada ja teine pool […]
Sõda lendab, sõda keeb, sõda keerleb suusateel
Lõpuks, kui hästi järele mõelda, siis poleks me käesolevat olukorda kuidagi vältida suutnud. Alati leidub muidugi kõrgelt tituleeritud süvaspetsialiste, kes lendleva kergusega tuvastavad […]
Tsensuurivabalt 10.01.21
Täna arvas üks Reformierakonna õigustaja, et „küsida võib kõike“. Seda muidugi kommentaariks reformierakondlaste rumalatele parandusettepanekutele, millega sooviti esitada rahvale seisukohavõtuks küsimusi nagu „kas Eesti […]
Kolmekuningapäev Ameerika Ühendriikide Kapitooliumil
Öelgu tagantjärele targad mis tahes, aga see, mis 6. jaanuaril 2021 Washingtonis juhtus (või kõigest algas?), oli siiski ootamatu. Valimistulemuste ootamise aegu barrikadeerisid […]
Rahvas ja rahvus
Tunnistan, et küsimus, kas rahvas ja rahvus on erinevad mõisted, ja kui on, siis mille poolest, on mulle alati tundunud natuke teisejärguline. Minu […]
Kas Eesti vajab abieluhääletust? Intervjuu koos Lauri Hussariga.
Eesti ühiskonnas kütab kuude kaupa kirgi see kas Eesti vajab rahvahääletusi ning kui “jah”, siis milliseid rahvahääletusi meie ühiskond vajab. Taavi Minnik uuris […]
Rahvusriik: puust ja punaseks
Märkisin ühes varasemas kirjutises pooleldi möödaminnes – sest minu jaoks on tegemist triviaalsusega – , et rahvusriik on silmapaistvalt hästi toimiv süsteem. Kuid põgusaimgi […]
Liberalismi viletsusest
Konservatiivsuse viletsusest on kuuldud juba omajagu. Seetõttu tahaks seekord rääkida liberalismi viletsusest. Liberalismi viletsus seisneb lühidalt öeldes selles, et ta ei loo […]
Rahvas vaikigu, kui prohvetid räägivad
ÜRO Peaassambleel 1948. aastal 48 poolt- ja 8 erapooletu häälega vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon algab väitega, et kõigil inimestel on olemas sünnipärane väärikus […]
Mõtlemise ja kultuuri nurgakividest
Kultuuril on struktuur ja selle struktuuri lammutamine tähendab kultuuri hävitamist. Ja siinkohal ei käi jutt rahvuskultuurist ega kujutavast kunstist, jutt käib inimkultuurist kui sellisest […]
Läbi raskuste normaalsuse poole
Rein Raud on avaldanud segasevõitu loo, millest suure osa võtab enda alla loogika algkursus, kust mingil põhjusel liigutakse normaalsuse mõiste juurde. Raua arvates […]
Ühest igapäevasest süvalollusest
Sattusin mitmekuise hilinemisega lugema ühe noorsotsi postitust avaliku protestimise ja seda saatva vägivalla teemadel. Postitus oli võrdlemisi rumal, mis ei ole noorsotsi puhul […]
Kuidas läbinägelikkust läbi näha
Alljärgnev on üksnes põgus jalutuskäik ühe laia teema ääremaadel, teema ise vääriks tervet raamatut, kui mitte mitut. See lai teema on süütus. Mitte […]
Vabadus, see vabadus
Pole kallimat ja ilusamat asja kui vabadus. Selle mõistmiseks ei pea olema ilmtingimata Sandor Petöfi austaja, seda mõistab iga südamega inimene, eriti hästi veel […]
Jätke jama, tulge mõistusele
Keelata inimestel märgata, et ühed on mustad ja teised valged ning neid ka eri sõnadega nimetada, on lihtsalt represseerimine. Sellise antirassimiga jõuame uue türanniani, […]
Rotid, hundid ja lambad
Jõud, mis ühiskonda koos hoiavad on samal ajal ka hirmuäratavad Kui repressiivse ideoloogia vastu mitte astuda, tõuseb see valitsema «Eksimusi» sooritanud peavad hullema vältimiseks […]
Bilbo Bagginsi sõrmus
Esindusliku esinejaskonnaga saade „Suud puhtaks“ (19. mail ETVs) oli pühendatud küsimusele, kas Eesti ajakirjandus on kallutatud. Lõpuks ometi. Probleem on vana, selle juured sügaval. […]
Vääritud vanakesed
Palju kirjutatakse noortest ja nende tarkusest, mis maailma paremaks muudab. Vahelduseks võiks aga rääkida ka vanadest ja nende tarkusest. Või selle puudumisest. Kunagi […]
Häda ühendab, häda lahutab
Koronaar-uitmõtteid Olukord, millesse me koos suure osaga maailmast oleme sattunud, on üht otsa pidi täiesti tavaline ja teist otsa pidi ennenägematu. Taude […]
Nagu hullumaja eeskojas
Kui võrdsus pööratakse iseenda vastandiks ja selle all hakatakse looma kellelegi eeliseid kellegi arvel, näiteks vähemustele enamuse arvel, nimetades seda positiivseks diskrimineerimiseks, saab võrdsusest […]
Mälu koorem
See võib ajaloolase ja ühtlasi ajalooga leiba teeniva inimese suust üllatavalt kõlada, kuid mälu, nii vajalik kui ta on, on ühtlasi ka koorem. […]
Usk, teadmine ja mõttetus
Inimene on inimene mitme olulise omaduse poolest, mis iseenesest ei pruugi olla looduses unikaalsed, kuid esinevad inimese puhul tunduvalt tugevamal kujul ja/või unikaalses kombinatsioonis teiste iseärasustega. Neist omadustest tõuseb omakorda esile mittepäriliku informatsiooni osakaal inimese käitumise ja hoiakute mõjutajana. Ehk lihtsustatult öeldes – kultuur laiemas mõttes; kõik see, mida me ei päri, vaid lapsena ja noorena ning tegelikult terve elu õpime ning teada saame.
Inimeste töötlemine on põhiseadusega keelatud
“Minu veendumused ja hoiakud peavad jääma puutumata, ent mida minult saab nõuda, on minu käitumine, mis peab vastama kokkulepitud reeglitele,” kommenteerib ajaloolane ja poliitik […]
Tartu rahulepingu kehtivuse eitamise õiguslikud järeldused
Tartu rahu eitamine tähendab deklaratsiooni, et Eesti kuulub Venemaale, kellel on õigus igal hetkel oma omandiõigus maksma panna. See on klassifitseeritav varjatud ähvarduseks.
Noortele, kes muretsevad pensioni pärast
Kuuldavasti leidub noori, kes muretsevad pensioni pärast. Oma vanemate pensioni pärast ja iseenda pensioni pärast. Vanemate puhul on hirm selles, et vanemad oma […]
Tuld koolidele, tuld muuseumidele – vabadus koidab
Globaalse võrdsuse nimel tuleb ajalugu hävitada. Sellega tegeldakse intensiivselt. Tuld koolidele, tuld muuseumidele, minevik oli üksainus suur viga. Eesti haridussüsteemi edu viimases PISA testis […]
Konservatiivne isa ja liberaalne poeg
On midagi, mida inimkond on alati pidanud vääramatuks, nii et isegi jumalad sellele alla jäävad, nimelt aeg. Võib-olla mustas augus voolabki aeg tagurpidi, […]
Unenägu metatasandist
Popperi paradoks Rohkem kui poole sajandi eest kirjutas teadusfilosoof Karl Popper kuulsaks nn sallivuse paradoksi: salliv ühiskond peab selleks, et püsida, olema sallimatu […]
Maailmavaade pensionireformi peeglis
II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise ümber on juba mõnda aega käinud terav sõnasõda. Lisaks argumentidele on vahetatud ka solvanguid või vähemalt selgelt üle vindi keeratud […]
Marx, Freud ja amööbid
Marx ja Freud vabastavad meid vastutusest, sotsiaalkonstruktivism ka kohustustest Ees terendab perspektiiv manduda ainurakseteks Mõtteloo uurijaid on ammu paelunud küsimus, miks leidub nii […]
Prioriteet number üks
Enesekeskse teismelise maailmapilt pürib peavooluks. Paraku on tegemist jätkusuutmatu lapsikusega. Heelia Sillamaa kirjutis «Raha eest ma küll lapsi vorpima ei hakka» on sümpaatselt otsekohene. […]
Kas inimene loob iseennast?
Sotsiaalkonstruktivism peab ennast ilmselgelt metateooriaks—tõeseks teooriaks tõe puudumise kohta; teooriaks, mille kohaselt kõik on konstruktsioon, ainult mitte seesinane teooria ise, mis on Tõde […]
Kultuur ja teadmine
Mille üle vaieldakse? Tundub, et Eesti väljaannete veergudel ja internetiavarustes kobrutab juba mõnda aega parasjagu äge Kulturkampf. Küll mitte võitlusena kultuuripoliitikate vahel, vaid vaidlusena […]
Toksiline mood ja raudne diagnostika
Sotsiaalkonstruktivismi olemuslik defekt seisneb selles, et mingil põhjusel, mis väärib eraldi käsitlust, konstrueerimist ületähtsustatakse, muud midagi. Välismaailm ja inimese enda psühholoogilised ning füüsilised parameetrid […]
Sotsiaalkonstruktivism ja hall udu
Viimasel ajal sotsiaalkonstruktivismi ümber miilanud sõnasõda on muuhulgas ilmsiks toonud, kui kandiliste kaigastega on valmis väitlusse astuma ka kõige kõrgemalt tituleeritud humanitaarid. Paraku kehtib […]
Tõde ja konstruktsioon
Kes meist poleks kuulnud, et igaühel on oma tõde. Või et rahvus, rass ja sugu on konstruktsioon. Kõik me teame, et see, mis on […]
Eesti venelaste uuringust: mida DIMA räägib?
Uuringud võivad asju selgemaks teha, aga võivad ka segasemaks ajada. Vahel meelega, vahel lihtsalt kukub nii välja. Mõlemal juhul näib Postimehe vahendatud Bergeni ja […]
Inimesest teeb inimese hea ja kurja tundmine
Lääne sotsiaal- ning humanitaarteadustes on maad võtnud relativism, üleüldine moraalne eklektika ja lahtiütlemine väärtustest ning ka olemasolevatest teadmistest. Arusaam, et inimloomus on olemas, on […]
Vastus Saartsi vastusele: ärge müüge patentravimi pähe searasva
Kõiki Tõnis Saartsi vastulause huviväärsusi kommenteerima hakata läheks pikale. Seepärast piirdume mõne kopsakamaga, mis võiks huvitada teisigi. Saarts väidab: «Kui mina lähtun konstruktivismist (ühiskondlik […]
Konstruktor Saarts ja tema diskursus
Tõnis Saartsi «Savisaar kui turuliberaalse ja russofoobse Eesti looja» (Sirp,3.01.17) sundis sulge haarama. Tagantkätt heidetud süüdistus russofoobias on muidugi ammu tuttav nähtus, seda kohtab […]
Sallimatust liberalismist tagasi vabameelsuse poole
Tuleks vabaneda liberalismist kui ideoloogiast, sest see on muutunud sama sallimatuks kui enamlus, ja leida üles vana hea liberaalsus kui mõtteviis. Ehk siis vabameelsus, […]
Kooseluseadus pole minevik, vaid stardipauk
Kooseluseaduse debatid on minevik, loodab peaminister Taavi Rõivas. Seadus võetakse vastu ja Eesti sammub tõelisi euroopalikke väärtusi järgides helge tuleviku poole. Milline naiivsus. Kooseluseadus […]
2015: Eesti kaitsetahe tugevneb
Eesti kaitsetahe püsib väga kõrgel ja kuigi venekeelsete kodanike puhul on näitajad madalamad, ei tähenda eitav vastus sugugi ükskõiksust või vastumeelsust Eesti iseseisvuse suhtes. […]
Kaitsetahtest ja täis kõhust
ARMASTUS LEIVA EEST? Laialt levinud arusaama kohaselt ei peaks vaesuspiiril rügav inimene oma riigist eriti hoolima, ammugi tema eest sõdima. See väide on […]
Veel kord laiast riigikaitsest
Laiast riigikaitsest on räägitud ja kõneldud päris palju. Enamasti rõhutatakse selle juures, et riiki ei kaitse üksnes kahurid või püssid, vaid inimesed, […]
Rumalust seadusega keelata ei saa
On hästi teada, et ametnikud armastavad pabereid. Nad on silmapaistvalt andekad välja mõtlema põhjusi, miks tuleb esitada veel üks aruanne või tõend – näiteks […]
Karu ja mesilane
Liigagi sageli kuuleme halamist: Eesti on väike, Eestil pole mingit võimalust end kaitsta, kui Venemaa täie jõuga ründama peaks. Pihkva dessantväelased olla kahe […]
Kas vanaemad päästavad rahva?
See võib tunduda imelik – hakata praeguses pingelises, sõjaohtlikus olukorras arutlema eesti rahva iibe üle. Kuid samas miks mitte. Kui iive on negatiivne […]
Sind tänan mina alati
Tänutunne – mille eest? Kord nooremast peast juhtusin kuulma ühe eakaaslase pahast märkust, et tema küll ei mõista, miks peaks keegi oma kodumaale […]
Head rahvusvahelist jaanipäeva kõigile
Jaanipäev ja jaaniõhtu on midagi nii eestipärast, et pane või kirjatud õllekapa ja muhu susside kõrvale riiulisse. Või vähemalt nõnda me arvame ja […]
Rassiviha, klassiviha, kultuuriviha
Kuigi tänapäeva sotsialistid proletariaadi diktatuuri ei nõua, on neil vägivallaisu alles. Varem sõditi kodanlastega, aga kuna saadi lüüa, hakati otsima põhjust ja seati eesmärgiks […]
Nõukanostalgia kui hobi
Me oleme vabad ja saavutanud suurt edu, kuid Eestis saab olema alati ka oma ENSV. Mida siis ikkagi teha vabal ja vabadust väärtustaval maal […]
Otsi, arva, otsusta
Veider, et etteantud tõdedega sõdivad viimasel ajal kõige kärarikkamalt need, kelle mõtlemine ainult etteantud tõdedest koosnebki Eksivad need, kes täpselt teavad, et usk Jumalasse […]
Kas teile tehakse liiga?
Kes teab, viimati hakatakse Angela Merkeli hüüatuse Multikulti ist tot! järgi kunagi lääne tsivilisatsiooni ajalugu periodiseerima. Varem võis Vladimir Bukovsky kirjutada valitseva nurihumanismi absurdsusest […]
Kui mehed ja naised veel sõbrad olid
Ükskord õige ammu, kui ma alles noor olin, olid mehed ja naised veel sõbrad. Nad narrisid üksteist natuke, aga üldiselt nad meeldisid üksteisele ja […]
Meie omad värvid
On rahvaid, kes armastavad oma lippu. On rahvaid, kes temast eriti ei hooli. On rahvaid, kes suhtuvad oma lippu ebalusega. Võib-olla on koguni […]
Talveseisund 2009
Kuulun nende parteisse, kelle meelest öö on siis, kui on pime, ja talv on siis, kui on lumi. Mis tähendab, et pean väga […]
Suveseisund 2008
Aastanumbrid on huvitavad asjad. Vaatad näiteks ajalehe serval numbrit 2008 ja hakkad mõtlema: ahhaa, Eesti Vabariik 90. Mis veel? Kolmekümneaastase sõja algusest 390 […]
Hea vaim ja paha võim III
ehk see hinnaline protseduur Eelmises kirjutises olid kõne all laialt levinud eksiarvamused seoses vaimu ja karjavaimu väidetavate vastuoludega. Väitsin, et pole mõttekas […]
Hea vaim ja paha võim II
ehk vaim versus karjavaim Eelmises kirjutises vaimust ja võimust esitasin väite, et loomeinimeste iga vastuseisu mõnele valitsuse kavale ei saa veel vaadelda […]
Hea vaim ja paha võim I
Tuline diskussioon Vabadussõja võidusamba ümber on taas päevakorda toonud vana hea võimu-vaimu väidetava vastuseisu. Diskussioon on uus, teema ise vana. Kui vana? […]
Aeg kuulata
Niikaua, kui on olnud Eesti riigi taastamist – ehk umbes kümmekond aastat –, niikaua on seda tööd saatnud protestikoor. Vabariigi Valitsust ja Riigikogu on […]
Kuidas olla tark
Kuskil vene kirjandusklassikas esineb üks tegelane, kellel oli filosoofi maine. See tuli sellest, et ükskõik, millest seltskonnas ei kõneldud, esitas ta ikka ühe ja […]