Rubriik: Üldine

Koll nimega Süsteemne Viga

Aeg-ajalt juhtun tegema kultuurantropoloogilisi uuringuid. Kuna eraviisiliselt on raske läbi töötada vähegi suuremat andmemassiivi, tuleb leppida n-ö sondeerimisega. Sel viisil saadud tulemuste üldistamisega tuleb olla ettevaatlik, kuid kaasa nad siiski aitavad, et saada aru Eestis praegu valitsevast olukorrast ja näha ning vältida tuleviku ohte. Viimati uurisin üht soome nimega venelast, kes FB-s karjus (st kirjutas suurtähti kasutades), et tema on venelane ja […]

Loe edasi

Omikroniga uude aastasse

Võib-olla ma olen loll, aga ma tõesti ei saa aru. Koroonapiiranguid on nüüd rakendatud juba ligi kaks aastat ja üks asi peaks olema selge: need ei peata haiguse levikut, vaid üksnes aeglustavad seda. Mis on mõistagi oluline ja hoiab ära tervishoiusüsteemi takerdumise võitlusse üheainsa tõvega, mis määraks muud haiged vaevlema või koguni surema. Ka vaktsiinid ei päästa tervet ühiskonda viirusest, vaid samuti […]

Loe edasi

Mis kuramuse “talve algus”?

Mis kuramuse „talve algus“? Mis tabab meid umbestäpselt teisipäeval kell 17.59? Jätke jama – kas praegu on siis sügis või? Talv on ammu käes, rahvakalendri talvekuu on koguni november ja tänavu tulidki juba novembris suured külmad. Kui üldiselt ei alga talved, nagu ka suved, kevaded ja sügised mingil kindlal kuupäeval ega ammugi kellaajal, vaid siis, kui nad algavad. Talv ei jää taeva, […]

Loe edasi

Kui keel on segi, siis on kõik segi

(Algse pealkirjaga: VEELKORD KEELESEGADUSEST, REHVIST JA GENUAST) Keel on lõpuks kõigest vahend, suhtlusvahend. Ja iga vahend peab olema võimalikult otstarbekas, tõhus, käepärane. Keele puhul siis suhtlemise jaoks – et info kanduks edasi võimalikult hõlpsalt ja adekvaatselt, et „telefoniefekt“ oleks minimaalne jne. Lisaks n-ö kuivale infole annab keel muidugi edasi ka muud, eeskätt tundeid, kuid sellegi edastamisele kehtivad samad nõuded: kui keegi tahab […]

Loe edasi

Hambutu kesklinn ja majad põllul

Jälle on meediakanalid umbes jutust, et Eesti metsi hävitatakse. Sellest on saanud truism, ammutuntud tõde, mida pole tõestada vaja, vaid võib otsekohe asuda võitlusse nendega, kes metsi hävitavad. Ainult et enamasti on selle juures kõne all hoopis metsaraie, mitte metsa hävitamine. Metsa hävitamisega oleks tegu siis, kui see maju täis ehitada. Või teha alet ja raadata mets põlluks. Meie esivanemad on selle […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 18.09.2021

Ma jälle nendest küttepuudest, jätkuks 9.09.2021 kirjutatule. Taipasin ükspäev, et tegelikult pole see puude asi üldsegi mingi ihhihii ega ahhahaa. Ikka täiesti tõsine asi. Kui keegi on lugenud Jack Londoni juttu „Lõke“ – ilmus eesti keeles 1976 – , siis see saab aru. Muidugi, aru saada võib ka ilma Londonita, aga „Lõke“ on sellegipoolest jutt, mis 16-aastasele poisile nii meelde jäi, et […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 9.09.2021

Kui me 19 aastat tagasi maakodu ostsime, siis kuulus muude pealekauba saadud hüvede hulka ka tubli paarkümmend ruumimeetrit küttepuid. Need olid juba kes teab kui ammu lõigatud, lõhutud ja rehe alla kenasti riita laotud. Mõtlesin neid järk-järgult ära tarvitades ikka tänulikult sellele siitilmast lahkunud inimesele, kes kunagi kogu selle vaeva ära nägi. Ja paratamatult mõtlesin ka sellele, et kas ta võis uneski […]

Loe edasi

Teadmine on jõud 3

MINEVIK ON TULEVIKU PEEGEL   See oli vist 1968. või 1969. aastal, aga võib-olla ka kunagi hiljem, kui Tartu ajalootudengid üliõpilaspäevade rongkäigus kandsid loosungit „Minevik on meie teha!“ Tollal tuli sellest veel pahandusi, sest niimoodi polevat ilus partei ja valitsuse üle ilkuda. Partei ja valitsus nimelt tegeles usinalt ajaloo võltsimisega, nii et kõik, kel õnnestus hankida Orwelli „1984“ põrandaalune tõlge, tundsid lugedes […]

Loe edasi

Teadmine on jõud 2

HIIDHIRV JA KAOTATUD TAGASITEE   Kunagi ammu, sadu tuhandeid aastaid tagasi, asustas laiu alasid Euroopas ja Aasias võimsa kasvu ning veelgi võimsamate sarvedega hiidhirv (Megaloceros giganteus). Nüüdseks teda enam ei ole, viimased andmed hiidhirvest pärinevad 7700 aasta tagant. Teadlased on palju pead murdnud, mis põhjustas hiidhirve väljasuremise – kas muutunud oludes liigsuurteks osutunud sarved, inimtegevus, teiste liikide konkurents vm. Võimalik ja isegi […]

Loe edasi

Teadmine on jõud 1

SOTSIAALTEADUSLIK DDT JA KUIDAS TEMAGA HAKKAMA SAADA   Teadmine on jõud, teadmatus on nõrkus, nagu me teame. Paraku unustame sageli, et teadmise ja mitteteadmise vahel on hall tsoon, osaline teadmine, ja otsustada, kas see on jõud või nõrkus, polegi nii lihtne. Esimese hooga võiks arvata, et parem pool muna kui tühi koor. Enamasti meie teadmised ongi ju vaid osalised, ja neist on […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load