Rubriik: Üldine

Teadmine on jõud 3

MINEVIK ON TULEVIKU PEEGEL   See oli vist 1968. või 1969. aastal, aga võib-olla ka kunagi hiljem, kui Tartu ajalootudengid üliõpilaspäevade rongkäigus kandsid loosungit „Minevik on meie teha!“ Tollal tuli sellest veel pahandusi, sest niimoodi polevat ilus partei ja valitsuse üle ilkuda. Partei ja valitsus nimelt tegeles usinalt ajaloo võltsimisega, nii et kõik, kel õnnestus hankida Orwelli „1984“ põrandaalune tõlge, tundsid lugedes […]

Loe edasi

Teadmine on jõud 2

HIIDHIRV JA KAOTATUD TAGASITEE   Kunagi ammu, sadu tuhandeid aastaid tagasi, asustas laiu alasid Euroopas ja Aasias võimsa kasvu ning veelgi võimsamate sarvedega hiidhirv (Megaloceros giganteus). Nüüdseks teda enam ei ole, viimased andmed hiidhirvest pärinevad 7700 aasta tagant. Teadlased on palju pead murdnud, mis põhjustas hiidhirve väljasuremise – kas muutunud oludes liigsuurteks osutunud sarved, inimtegevus, teiste liikide konkurents vm. Võimalik ja isegi […]

Loe edasi

Teadmine on jõud 1

SOTSIAALTEADUSLIK DDT JA KUIDAS TEMAGA HAKKAMA SAADA   Teadmine on jõud, teadmatus on nõrkus, nagu me teame. Paraku unustame sageli, et teadmise ja mitteteadmise vahel on hall tsoon, osaline teadmine, ja otsustada, kas see on jõud või nõrkus, polegi nii lihtne. Esimese hooga võiks arvata, et parem pool muna kui tühi koor. Enamasti meie teadmised ongi ju vaid osalised, ja neist on […]

Loe edasi

Bilbo Bagginsi sõrmus

Esindusliku esinejaskonnaga saade „Suud puhtaks“ (19. mail ETVs) oli pühendatud küsimusele, kas Eesti ajakirjandus on kallutatud. Lõpuks ometi. Probleem on vana, selle juured sügaval. Mõni filosoof võib ju kinnitada, et kõik meie teadmised ja mõisted on kokkulepped, kuid nn tavainimene jääb praktikas ikka vahet tegema sisu ja koorukese, olemuse ja nimetuse, mõiste ja termini vahel. Igaüks teab, et asjad mitte ainult ei […]

Loe edasi

Tüütu ja rumal ajupesu

Eesti Vabariigi sotsiaalministeerium on teinud avastuse: inimesed on inimesed. Nad on küll erinevad, aga siiski inimesed. Nähtavasti üllatas ja rõõmustas seesinane avastus ministeeriumi raharaiskamise osakonda sedavõrd, et avastuse populariseerimiseks telliti silmnähtavalt kallis PR-kampaania.

Loe edasi

Tabamatu Voldemort ja valvsad siblikud

  Möödunud sajandi üks tuntumaid mõtlejaid Michel Foucault juurdles palju võimu ja võimuiha üle, jõudes lõpuks välja pehmelt öeldes veidrusteni, kui hakkas nägema võimuiha enam-vähem kõikjal – igasuguses õpetamises, mistahes tõeotsingus, kõigis valitsemissüsteemides ja kõigis tekstideski, loomulikult peale iseenda omade. Selline redutseeriv – või otse öeldes eksitavalt lihtsustav – visioon sai kõigist oma loogikavigadest hoolimata kiiresti populaarseks ja on populaarne tänini. Võimujanuga […]

Loe edasi

Narva vanalinn tuleb üles ehitada

Euroopa on täis uuesti üles ehitatud linnasüdameid, mis on siis Narva vanalinna taastamises sedavõrd võimatut? Mitte midagi. Segab vaid meie endi uskmatus. Igatsus Narva vanalinna taastamise järele on linna hävitamisest saadik hingitsenud paljudes südametes. Selleks ei pea olema narvalane või narvalase järeltulija. Piisab, kui armastada ilusat linnakeskkonda ja mõista selle väärtust ka laiemalt, sotsiaalses ja majanduslikus mõttes. Lisaks mõned emotsionaalsemad – kuid […]

Loe edasi

Rahunege, see on kõigest demokraatia

Pahameeletorm, mis käivitus pärast Jüri Ratase otsust rääkida läbi EKRE ja Isamaaga, meenutab pärast Donald Trumpi võitu toimunut. Kõigi demokraatlike protseduurireeglite kohaselt, legaalsete erakondade ja legaalsete kandidaatide poolt saavutatud tulemused ei kõlba suurele osale rahvast, iseäranis mitte meediale. Korraga selgub, et Eestis võttis valimistest osas fašistlik erakond, mille eesmärk on kehtestada Eestis rassistlik-natsionalistlik türannia, igahommikused rivistused ja kohustuslik kamasöömine. Ajakirjandus ja sotsiaalmeedia […]

Loe edasi

Mis siis lõpuks on oluline?

On vana küsimus, kumb on hullem – kas üks suur häda või palju väikseid. Mõlemal on omad hea ja vead. Kuid unustagem hetkeks igapäevane probleemikakofoonia ja küsigem, mis on meie rahva ja riigi tuleviku jaoks mitte lihtsalt oluline, vaid kõige olulisem. Mäletan hästi nõukogude aega, kui meil oli laias laastus üks suur häda. Häda nimi oli Vene võim ja sellega kaasnev ümberrahvastamine. […]

Loe edasi

Järjekordne petäis sügavmõttelist tühjust

    Ma ei salga, et läksin „Free Range’i“ vaatama teatava eelarvamusega, mille olid minus tekitanud kaks isikut. Esiteks Veiko Õunpuu ise oma intervjuuga Postimehe kultuurilisas, mille võis kokku võtta sõnumiks: ise teen, ise vaatan, teie minge metsa, aga enne andke raha; teiseks üks tuttav, kes ainult oigas ja ütles, et ta tahtis saalist põgeneda juba esimese kümne minuti järel. Sellise eelhäälestuse […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load