Rubriik: Sõgeduse mängumailt

Afanassi Pirn, Pizdaatsia Pähkel: Palgalõhe probleem lahendatud

Kirjutame, et väljendada oma heameelt hea uudise üle. Vilja Kiisler on oma kirjutises emapalgast[1] lõplikult lahendanud naiste rõhumise ja palgalõhe probleemi. Lahenduseni viib raudne loogika. Palgalõhes on süüdi emapalk, mis provotseerib naisi koju jääma. Mõnel juhul päädib see tööle naasmisega aastate pärast, mil tööandja noort ema üldse tagasi võtta ei tahagi ja selle märgiks pakub talle nii viletsat palka kui võimalik. Või […]

Loe edasi

Vilja Kiisleri pärlid ja mis küsimusi need tekitavad

VK: “Niisiis, puust ja punaseks: paljukiidetud emapalk teeb naise vaesemaks. Mida kauem naine lastega kodus püsib, seda vaesemaks ta jääb.” – Aga kumb siis teeb vaesemaks? Kas vaesemaks teeb emapalk või hoopis see, et naine on lastega kodus? Vast ikka viimane, sest vastasel korral oleks asi lihtne – kaotaksime emapalga (täpsemalt küll hüvitise) ära ja rikkus majas. Aga karta on, et seda […]

Loe edasi

Maha kolonialism!

Peaasi, seltsimehed, on ikkagi võitlus. Nõuka-ajal võitlesime tuliselt rahu eest, nii et kivi ei jäänud kivi peale, nagu öeldi. Ja mõistagi veel saja muu asjaga, nagu Ameerika imperialism, Lõuna-Aafrika apartheidirežiim, mustad kolonelid ja mitmesugused kodanlikud igandid. Täpselt samuti tuleb võidelda tänagi – heteronormatiivsete valgete meeste ülemvõimu, soostereotüüpide, vihakõnede ja muidugimõista kolonialismi pärandiga. Just sellele viimasele on pühendatud Eesti parimate loomeinimeste Kristina Normani […]

Loe edasi

“Toore” jõu kaitseks

Sõda pole kaugeltki läbi ja „sõda pärast sõda“ pole veel alanudki, kuid juba püütakse teha sõjast järeldusi. Miks mitte. Üks meelierutavamaid teemasid on, kas või mis määral seab Vene agressioon ja Ukraina – ning Lääne – vastus sellele kahtluse alla sallivuse, hoolimise, kaasamise ja avatuse pühaks peetud põhimõtted. See ei ole skolastika ega targutamine. Sisuliselt käib arutelu selle üle, kuidas vältida samasuguse […]

Loe edasi

Kui sõda käib, tuleb keskenduda selle võitmisele, mitte uneskõndimisele

Ukraina sõda on langetanud hulgaliselt maske ja toonud päevavalgele enneolematu koguse ebameeldivat tõtt – seni maha vaikitud, olematuks mõeldud, alateadvusse peletatud tõiku, millega nüüd tuleb silmitsi seista ja endalt küsida, kuidas edasi elada. Maailm ei olnud nii lillelõhnaline, nagu mõni arvama kippus. Näiteks selgub vägisi, et vene rahvaga ja vene kultuuriga siiski on midagi valesti, et selles peitub mingi „süsteemne viga“, ning […]

Loe edasi

Afanassi Pirn: Eesti vajab latekapriinset välispoliitikat

Vaata ka: Rainer Kattel: Eesti vajab feministlikku välispoliitikat Möödunud nädalavahetusel Inglise ajalehes The Sunday Times ilmunud intervjuus arvas peaminister Kallas, et kui inimesed jooksid rohkem kitsepiima, oleks maailmas vähem sõdu ja konflikte. Kallasel on õigus, kuid Eesti peab mõtlema kaugemale külmutuskapist ja söögilausast ning viima oma välispoliitika täielikult kitsepiima (latte di capra) alusele, kirjutab kolumnist Afanassi Pirn, Uugametsa Cat’s College’i säilenõtkuse õppetooli […]

Loe edasi

Ajupesu autopesu vormis

On lausa imetlusväärne, kui järjekindlalt Vene tsaarid ja tsaarikesed enda kaevatud auku kukuvad. 1924. aastal ootas Georgi Zinovjev, et eestlased võtavad 1. detsembri mässu vastu lilledega ja liituvad sellega viivitamatult. 1939. aastal ootas Stalin sama soomlastest. 2022. aastal arvas Putin, et nii läheb Ukrainas. Kõik nad eksisid ja kõik need valearvestused tulid ekslikust ideoloogiast, mis ei lasknud maailma näha sellisena, nagu see […]

Loe edasi

Rahurikkuja Piers Morgan ja türannia juured

Piers Morgan. Ärgake! Postimehe kirjastus 2022. Piers Morgan on mõnevõrra skandaalse kuulsusega ajakirjanik ja telenägu, kes on tuntust kogunud oma kirgliku ja jõulise stiiliga. Kuid see stiil ei ole suunatud ainuüksi ühiskonna juhtkujude, poliitikute ja kõrgametnike vastu. Tema raamat „Ärgake!“ (Wake Up! 2020), mis kujutab endast 2020. aasta esimese poole päevikut (usutavasti küll redigeeritud kujul), pilkab halastamatult nii prominentseid kui reaärklejaid (wokies) […]

Loe edasi

Aga hull ta ikkagi on

Ikka ja jälle kerkib üles pealtnäha pisut koomilinegi vaidlus selle üle, kas Putin on hull või mitte. Koomiline selles mõttes, et pole ju tegu probleemiga, millele raisata aega ja närve, sellal kui pommid langevad ning inimesed surevad. Teisest küljest on probleem siiski oluline, sest see on osa küsimusest, kuidas teha nii, et pommid enam ei langeks. Hullu puhul tuleks käituda üht moodi, […]

Loe edasi

Üks uskumatult rumal ettepanek

Andres Kollisti ettepanek hakata just nüüd lahkelt kodakondsust jagama lõi muidugi pahviks. Tema kirjutises on vaieldamatult õige eelviimane lause: „Maskid on langenud.“ See käib ka ettepaneku autori kohta. Nagu ka vanasõna: „Sööda hunti, palju söödad, tema vaatab ikka metsa poole.“ Tulla praegu – just praegu – lagedale peaaegu et kodakondsuse nullvariandiga… Seda on kahtlemata raske viisakate sõnadega kommenteerida. Tegemist on kas ennekuulmatu […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load