Päritaval monarhial on kõigi vigade juures ka üks määratu pluss. Seal saab tavaliselt valitsejaks inimene, keda on lapsest saati selle võimalusega harjutatud. Veel tähtsam – teda on harjutatud võimuga. Võim on kohutav koorem, ja mida suurem võim, seda kohutavam. Sellega tuleb õppida kohanema maast-madalast, tarkade õpetajate juhendamisel. Ja isegi siis võib asi metsa minna. Absoluutset võimu suudab taluda üksnes jumalik olend – […]
Ma ei tea, kuidas teile, aga mulle igatahes käivad närvidele kõik need suured sõnad ja dramaatilised poosid seoses eutanaasiaga. Viimati astus nendega püünele Monika Helme, keda meie hooliv, salliv ja kaasav meedia ikka kaabuks liigitab, aga üldiselt on seda juttu juba aastakümneid puhunud ikka pigem need, keda mina hoolivalt, sallivalt ja kaasavalt ikka lumehelbekesteks liigitan. Ja kes peaksid olema kaabude antipoodid. Tundub, […]
2002 a. ilmunud raamatu „Suur pettumus ehk inimene, ühiskond ja inimõigused“ (kirjastuselt Varrak) redigeeritud teine trükk aastast 2016 (kirjastuselt SE&JS) Kaas: Kadi Pajupuu, Tõnu Noorits EESSÕNA UUSTRÜKILE Raamatutel on teatavasti oma saatus. Loomulikult sõltub see peamiselt raamatu headusest. Ent mis on headus? Väga lai mõiste, millesse peale ladususe, huvitavuse, olulisuse, sügavuse, kompositsiooni ja stiili mahub ka ajakohasus. Selleks, et lugejaid […]
Abielureferendumi teema on kindlasti paljusid juba ammu ära tüüdanud, kaasa arvatud mind. Ent kui rahvahääletus tõesti tuleb, siis peab sellest rääkima. Vägede asetus Samasoolise abielu seadustamise kaitseks esitatakse tavaliselt argument, et tegemist on võrdsuse kehtestamisega: kui siiani on kahel teineteist armastaval isikul võimalik abielluda vaid juhul, kui nad on eri soost, siis nüüd laieneks see õigus ka neile, kes on samast […]
Kultuuril on struktuur ja selle struktuuri lammutamine tähendab kultuuri hävitamist. Ja siinkohal ei käi jutt rahvuskultuurist ega kujutavast kunstist, jutt käib inimkultuurist kui sellisest – kõigest sellest, mille poolest me loomadest erineme. Võiks väita, et Ferdinand de Saussure ja Claude Lévi-Strauss leiutasid strukturalismi näol kõigest jalgratta. See, et mõtlemine, keel, kultuur ja koguni maailm kui selline püsivad vastanditel, on inimkonnale ilmselt alati […]
Progressist ning sellest, et nagu pojad isadele, võivad ka isad poegadele vastu vaielda. Progress on ambivalentne fenomen. Seda eelkõige meie pertseptsiooni seisukohalt. Me kujundame, võib isegi öelda, et konstrueerime oma arusaama progressist kui sellisest endale teadaolevate progresseeruvate nähtuste põhjal. Oswald Spengler võrdles tsivilisatsioone taimedega, mis sünnivad, kasvavad, õitsevad ja paraku ka surevad. Progressi võib võrrelda ka mingi likviidse substraadi, näiteks jõevee, voolamisega, […]
Alljärgnev on üksnes põgus jalutuskäik ühe laia teema ääremaadel, teema ise vääriks tervet raamatut, kui mitte mitut. See lai teema on süütus. Mitte bioloogiline, vaid psühholoogiline, vaimne ja sotsiaalne süütus. Teiste kultuuride kohta ei oska öelda, kuid Lääne kultuuri tuumsüžeede hulgas leidub lugu, mis jutustab süütuse kaotamisest. Ilmselt on selle algallikaks Raamat ehk Piibel oma mõistulooga sellest, kuidas Aadam ja Eeva […]
Keelata inimestel märgata, et ühed on mustad ja teised valged ning neid ka eri sõnadega nimetada, on lihtsalt represseerimine. Sellise antirassimiga jõuame uue türanniani, mida juhivad tolerantsust kuulutavad, kuid üdini sallimatud ja vihkamist täis hungveipingid. Rassism iga nurga taga Tundub, et läänemaailma idioodistumine kogub aina hoogu. Väljavahetamisele lähevad nii Aunt Jemima kui Uncle Beni kaubamärgid, sest need pidavat põhinema rassilistel stereotüüpidel, L’Oreal […]
Ma ei tea mille mõjul, kuid millegi mõjul on avalikus arvamuses ja inimeste hoiakutes tunda aina süvenevat polariseerumist. Nii kogu maailmas, kogu läänemaailmas kui Eestis. Näib, et kui me kunagi olime enam-vähem keskpõrandal koos – või oli meil selline illusioon – , siis nüüd oleks keskpõrand otsekui ära neetud. Sealt lahkutakse, et tõmbuda ühte või teise nurka ja sealt oponente võimalikult […]
Palju kirjutatakse noortest ja nende tarkusest, mis maailma paremaks muudab. Vahelduseks võiks aga rääkida ka vanadest ja nende tarkusest. Või selle puudumisest. Kunagi ilmus „“Loomingu“ Raamatukogus“ Bertolt Brechti jutukogumik, milles leidus lustakas lugu „Vääritu vanake“ ja see termin on mõnelegi minu põlvkonna inimesele omamoodi meemina mällu sööbinud. Kuid Brecht tegi nalja. Vanadus pole eriti lustakas nähtus ja veel vähem on seda […]
End of content
No more pages to load
