Abieluvõrdsuse kõrgeim aste on õigus abielluda iseendaga. Tuleb kehtestada maksude tõstmise maks ehk nii-öelda maksumaks. Inimesed peavad mõistma, et „lihtsalt niisama rohkem maksu maksta“ ikkagi ei saa, sest tasuta lõunaid ei ole olemas. Maksu maksmine on puhas lõbu, kui tahad rohkem maksu maksta, siis maksa! Riigieelarve oleks paari kuuga jonksus ja näeks välja priske ning punapõskne nagu sotsiaalse sidususe teaduskond Merevahu […]
Põletame pool linna maha ja siililegi on selge, et armastus võidab. Kes ütleb automaks, see peab ütlema ka autokops. Peamine, austatud eni-džender-piipl, on see, et ma pole üksi. Geeniused muidugi tavaliselt seda on ja kaua aega olin mina ka. See on nende saatus, kes on teistest nii vaimselt kui moraalselt massiivselt üle, nagu näiteks mina. Aga kõik väsivad, isegi geeniused, ja seetõttu […]
Milline on avatud, salliv ja kaasav seenehoiak? Näiteks kukeseen on prantslaste lemmik, aga prantslased leiutasid giljotiini. Paljud on minu käest küsinud, milline on õige, poliitiliselt korrektne suhtumine seentesse. Kus valitsevad ohud sattuda kultuurilise omastamise ja süsteemse rassismi karidele, kus aga avaneb meie ees avatud, salliv ja kaasav seenehoiak? Kuidas korjata, puhastada, hoiustada ja tarbida seeni postkoloniaalsest, poststrukturalistlikust, sotsiaalkonstruktivistlikust, kulturoloogilisest ja antropoloogilisest […]
Eesti rahva püsimiseks on vaja, et paari põlvkonna jooksul lapsi ei sünniks. Sõna on vaba, valesõna eest aga olgu määratud nii salliv karistus, et veri lendab. Elektrimolekulide tsirkuleerimise tagavad automaks, tursamaks ja kättemaks. Olen nii kaua vaikinud, et mõni peab mind juba surnuks. Tõtt-öelda tekkis selline kahtlus ka mul endal, kuid mõistsin peagi, et tegemist on tüüpilise pseudoprobleemiga. Mis tähtsust sel […]
Soure Du Rabain, vahetusüliõpilane Prantsuse Guajaanast: Ma ei teadnud Eestist õieti midagi ja sattusin siia pooljuhuslikult. Internetis surfates jäi silma üks PUCCI vahetusprogramm, mis võimaldas kümnel meie üliõpilasel tulla aastaks mõnesse Põhja-Euroopa riiki ennast täiendama. Oleksin eelistanud Norrat või Rootsit, kuid jäin hiljaks, kohad olid hõivatud ja olen nüüd juba viiendat kuud Eestis. Kama, sauna ja kohukeste kohta jätan kommentaarid jagamata, […]
Lipsas läbi uudis, kuidas keegi Jüri Kivit on kohtu all Eesti hümni mõnitamise pärast ja kuidas kohus peab nüüd pikalt-laialt selgitama, kellele tehti kahju ja kui palju ja kas ikka tehti. Absurd. Jüri Kivitit ma tean, talusin kunagi mõnda aega, kuni tüdinesin, FB-s tema ilkumist nii minu, Eesti riigi, eesti rahva kui üldse kõige eestiliku üle. Muide, kui noor olin, nimetati sellist […]
Loen õudset uudist. Soomlased, keda ma pidasin ikka tsiviliseeritud rahvaks, on tagasi langemas täielikku barbaarsusse, justkui oleks võimalik ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni tõlgendada täpselt nii palju, kui meeldib, ülejäänu peale aga vilistada. Liigitades ennast… kelle hulka?! Euroopa Liidu jätiste, okei, vabandust, mustade lammaste sekka, kes on aastaid silma paistnud üksnes oma konservatiivse nüridusega. Kes ei mõista sooneutraalse abielu ega piirideta maailma ülevust. Kus […]
Loen: „Disainmast Sookurg aitab Eesti lahti ühendada Venemaa elektrivõrgust“. Tore, kui nii on. Ainult et mis asi on „lahti ühendamine“? Ühendama, see tähendab mitut osa üheks tegema. Kas ühte mitmeks osaks tegema on siis „lahti ühendama“? Ütleme, et on, aga milleks siis poolele teele pidama jääda. Igasugu toredaid konstruktsioone saab tekitada. Näiteks „puruks parandama“ või siis, vastupidi, „terveks purustama“. Tulge, lähme õige […]
Kunagi ma käisin ikka riigikogus. 20 aastat tagasi, täpsemalt öeldes 20. novembril 2002 kell 17.40 toimus seal alljärgnev vestlus. Reiljan oli äsja lõpetanud kõne või sõnavõtu, aga kumb Reiljan, ei mäleta. Igatahes arenes keskustelu järgmiselt: Lauri Vahtre: Mida mõtleb kana, kui kukk teda taga ajab? – Ega ma liiga kiiresti ei jookse? Mida mõtleb Reiljan, kui ta Savisaart kritiseerib? – Ega ma […]
Kirjutame, et väljendada oma heameelt hea uudise üle. Vilja Kiisler on oma kirjutises emapalgast[1] lõplikult lahendanud naiste rõhumise ja palgalõhe probleemi. Lahenduseni viib raudne loogika. Palgalõhes on süüdi emapalk, mis provotseerib naisi koju jääma. Mõnel juhul päädib see tööle naasmisega aastate pärast, mil tööandja noort ema üldse tagasi võtta ei tahagi ja selle märgiks pakub talle nii viletsat palka kui võimalik. Või […]
End of content
No more pages to load
