Eesti rahva püsimiseks on vaja, et paari põlvkonna jooksul lapsi ei sünniks.
Sõna on vaba, valesõna eest aga olgu määratud nii salliv karistus, et veri lendab.
Elektrimolekulide tsirkuleerimise tagavad automaks, tursamaks ja kättemaks.
Olen nii kaua vaikinud, et mõni peab mind juba surnuks. Tõtt-öelda tekkis selline kahtlus ka mul endal, kuid mõistsin peagi, et tegemist on tüüpilise pseudoprobleemiga. Mis tähtsust sel on. Isegi kui olen surnud, elavad mu ideed edasi ja vallutavad maailma.
Armastan rändavaid pilvi vaadata ja tunnen end seejuures otsekui emata laps, kes igatseb taga primordiaalset refuugiumi kvantopside hüootilises embuses. Mis on tänapäeva maailmas igati ootuspärane ja relevantne, sest progress kui selline on jõudnud oma otsustavasse faasi ning see tähendab, et mida lähemal on võit, seda vihasemalt möllab võitlus. Seltsimehed, me võidame selle võitluse.
Konservatiivid, natalistid, natsionalistid ja fašistid tajuvad selgelt oma mentaalruumi ahenemist ja püüavad sellest situatsioonist välja tulla tavalise demagoogia abil. Teeseldes, et nad pole siiani märganud 21. sajandi saabumist, taotakse skolastilist trummi: meie kõigest küsime. Me kõigest küsime, sest sõna on vaba, hundil on saba ja sepik on soe. Keda selle postmodernistliku pseudofilosoofiaga püüdma tullakse?
Tõsi, nemad kõigest küsivad. Aga mida nad küsivad? Nad küsivad isiklikke küsimusi! Nad küsivad, kas te armastate Brahmsi. Nad küsivad, kas te armastate oma abikaasat. Pole tarvis tunda heteropessimismi ega konsensusliku seksi peensusi, mõistmaks, kui ebaeetiline see on. Iseäranis naiste suhtes, kes ei soovi oma elu ja perekonda ehitada aegunud mudelite ja rollide järgi või selle järgi, mida sadistlikud vanemad neile lapsepõlves vägivaldselt püüdsid sisse peksta. Iga minimaalseltki reflekteeriv inimene mõistab ilma pikemata, et me suudame need aegunud rollid ja mudelid kaotada ning eesti rahva vaimse tervise tagada vaid juhul, kui kasvab üles paar-kolm lastetut põlvkonda.
Sõna on muidugi vaba, seda teab isegi katkine barett, rääkimata kaabust, aga just seetõttu ongi vaja vihakõne seadust. Sest kuidas muidu vehmile selgeks teha, milline sõna on vaba ja milline ei ole seda mitte. Meil on vaba riik, igaüks võib rääkida õiget, kõrgemal pool heaks kiidetud, sallivat, kaasavat ja avatud juttu. Millest järgneb loogiliselt, et muu jutu eest tabab inimest õiglane, salliv, kaasav ja avatud karistus, nii et veri lendab.
Mis viib meid kuidagi iseeneset süsinikuheite juurde. Kui niinimetatud muistsed eestlased, kelle olematus on ammu selgeks tehtud, oma olematusest hoolimata suutsid edukalt kasutada kiviheitemasinaid, siis mis segab meil ehitamast süsinikuheitemasinaid, mis probleemi lahendaksid, nii et kogu Euroopa plaksutaks ja meid kõigile eeskujuks seaks? Ei segagi miski muu kui 19. sajandisse pidama jäänud tagurlaste mõttekrambid, mis ulatuvad ajukoorest nimmelülideni ega lase elektrimolekulidel vabalt tsirkuleerida, rääkimata korrektsetest kaubavedudest Venemaale ja tagasi. Sest mis on Venemaa? Konstruktsioon. Kuid meil usutakse nürimeelselt, et kivi kukub ülevalt alla ja puu kasvab alt üles, ehkki Einstein sellise kivinenud maailmapildi juba ammu pea peale pööras. Süsinikuheite küsimus laheneb aga loomulikult kolme meetme ühistoimel, milleks on tursamaks, kättemaks ja automaks. Automaksu maksavad autoomanikud, tursamaksu peavad maksma tursad ise ja kättemaksu jaoks on meil rahandusministeerium.
Vaja on vaid immanentse intelligentsusega süvitsi mõista lihtsat loosungit: Saastada tuleb mujal! Kordan: mujal. Sellega oleme oma kvoodid ja normid täitnud ning võime täie õigusega asuda täiel rinnal nautima abieluvõrdsust, mis lõpuks stabiliseerib meie ühiskonna ja kujundab selle kapitaalselt koherentseks parima arhüksose vaimus. Iganenud laulusalm ütleb: kirp aknast välja, nahkpüksid jalga. Meie mõtestame selle rustikaalse meemi 21. sajandile kohaseks: kirp aknast sisse, elurikkus tuppa. Millestki nii vulgaarsest kui nakpüksid aga me ei räägigi.
Kokkuvõttes võib öelda, et uue ühiskonnakorra disainimisel saavutatud moderaatne progress indikeerib uusi tuuli sootsium süvahoovustes. Need tuuled on käivitamas imaginaarseid, kuid samas maailmamuutvaid turbiine, mille olemasolust meil polnud aimugi. Seltsimehed, valvel tuleb olla! Peaasi, et lapsi ei sünniks.
