Kuu: märts 2022

Afanassi Pirn: kohe kätte ja kõigile!

Andres Kollisti ettepanek anda kõigile soovijatele ilma pikema mulinata ja inimesi kiusamata Eesti kodakondsus teeb rinna rõõmsaks. Teeb lausa mõlemad rinnad kuni nibudeni rõõmsaks. Ammu oleks aeg olnud, raisk ma ütlen! Oleks see asi kohe 1992. aastal ära tehtud, oleksime pääsenud kogu sellest kuradima rahvavaenulikust saastast, mida nimetati Mart Laari valitsuseks – sellekssamaks, kelle süü läbi me peame nüüd virelema NATO ja […]

Loe edasi

Sõda pärast sõda

Putini välksõda on läbi kukkunud ja selle asemel on kasutusele võetud halastamatu terror – hävitamine, tapmine ja küüditamine. Seda sooviks iga hinna eest lõpetada iga normaalne inimene. Siit võrsub aga ka hirm, et Vene gaasi ja naftat janunev Lääs surub Ukrainale peale mingi pooliku lahenduse, „linnuke“ saadakse kirja ja kraanid võib jälle lahti keerata. Jättes sandistatud Ukraina Putini järgmist rünnakut ootama. Samas […]

Loe edasi

Aga hull ta ikkagi on

Ikka ja jälle kerkib üles pealtnäha pisut koomilinegi vaidlus selle üle, kas Putin on hull või mitte. Koomiline selles mõttes, et pole ju tegu probleemiga, millele raisata aega ja närve, sellal kui pommid langevad ning inimesed surevad. Teisest küljest on probleem siiski oluline, sest see on osa küsimusest, kuidas teha nii, et pommid enam ei langeks. Hullu puhul tuleks käituda üht moodi, […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 22.03.2022

Seitungist võis lugeda üht asjalikku ja inimlikku juttu kogu selle jama kohta, mis kuu aja eest lahti läks, aga siis korraga põmdi: Eesti inimesed, olgu nad mis rahvusest tahes, on valmis ukrainlasi aitama. Kogu lugupidamise juures – see on väga korrektne ja vastab kõigiti eesrindlikule ideoloogiale, ainult et vale. Küsitlustulemused näitavad, vastupidi, et ukrainlaste aitamise küsimuses lähevad eestlaste ja eestivenelaste arvamused teravalt […]

Loe edasi

Koll nimega Süsteemne Viga

Aeg-ajalt juhtun tegema kultuurantropoloogilisi uuringuid. Kuna eraviisiliselt on raske läbi töötada vähegi suuremat andmemassiivi, tuleb leppida n-ö sondeerimisega. Sel viisil saadud tulemuste üldistamisega tuleb olla ettevaatlik, kuid kaasa nad siiski aitavad, et saada aru Eestis praegu valitsevast olukorrast ja näha ning vältida tuleviku ohte. Viimati uurisin üht soome nimega venelast, kes FB-s karjus (st kirjutas suurtähti kasutades), et tema on venelane ja […]

Loe edasi

Unenäoline Joosep

Nägin unes, et Joseph Goebbels oli surnust üles ärganud ja põrgust tagasi maa peale tulnud. Oli teine selline kõnetu vanamehekribul, kuub seljas liiga suur. Oli endale teises ilmas kuidagi prillid hankinud. Rääkis mulle, et on uurinud Vladimir Putini propagandavõtteid ja mõistab alles nüüd, kui mannetud oli tema omal ajal. Aga mis läinud, see läinud. Ütles, et nüüd räägiks ta Teisest maailmasõjast umbes […]

Loe edasi

Üks uskumatult rumal ettepanek

Andres Kollisti ettepanek hakata just nüüd lahkelt kodakondsust jagama lõi muidugi pahviks. Tema kirjutises on vaieldamatult õige eelviimane lause: „Maskid on langenud.“ See käib ka ettepaneku autori kohta. Nagu ka vanasõna: „Sööda hunti, palju söödad, tema vaatab ikka metsa poole.“ Tulla praegu – just praegu – lagedale peaaegu et kodakondsuse nullvariandiga… Seda on kahtlemata raske viisakate sõnadega kommenteerida. Tegemist on kas ennekuulmatu […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 10.03.2022

Ongi nutulaul käes: oh, kuis võivad kurjad natsionalistid süüdlaseks teha terve rahva ja keelduda ülikooli laskmast Vene ja Valgevene tudengeid. Yana Toomil on elus esimest korda häbi oma alma materi pärast ja tema FB-sõbral Valeria Jakobsonil niisamuti. Kui julgesin poetada, et häbi võiks olla Venemaa pärast, sain kelleltki „eestivenelaselt“ (nii ta ennast millegipärast nimetas) viivitamatu vastulöögi: miks peaks temal, Eesti kodanikul, olema […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 5.03.2022 ehk Putin ja sooda

Putin sai hakkama millegagi, mida ei suutnud nõukogude võim viiekümne aasta jooksul. Nimelt kaotas Eesti poelettidelt sooda. See oli nimelt ainus kaup, mida kogu nõukogude ajal alati vabalt saada oli, erinevalt kõigist teistest. 2007. aastal ilmus mul raamat „Absurdi impeerium“, mis oli mõeldud n-ö teejuhiks välismaalastele nõukogude aja elutegelikkusesse. Et nad natukenegi teaksid, kuidas tollal elati ega küsiks enam, miks me politseid […]

Loe edasi

Vene maailmasõda

Mis õieti on see mõttekramp, mis võimaldab venelastel tungida sõjaväega Ukrainasse ja selle juures mõelda, et kõik on õige? Et kõik on õigustatud ja et nad üksnes kaitsevad ennast mingi välismaise agressori eest? Normaalselt mõtlevale inimesele käiks selline loogikavabadus ilmselgelt üle jõu, kuid samas tekitab nõutust tõsiasi, et sellise „loogikaga“ toime tulevad inimesed on paljudel juhtudel samuti justkui täiesti arukad ja normaalsed, […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load