Rubriik: See väike Eesti

Populism, Pronatalism ja Lilla Õudus

Uinuv mõistus sünnitab koletisi, ütles Goya. Kui tal oleks võimalik jälgida käimasolevat arutelu lastetoetuste tõstmise üle, leiaks ta neid hulgi. Toetuste tõstmise ettepanek on tekitanud hulga vastuhääli ja vaid murdosa neist tegelevad küsimusega mõistuspäraselt, küsides kas või kui palju kavandatav toetuse tõus suurendaks meie iivet; kui jah, siis kui kauaks; kas see oleks Eesti riigi ja eesti rahva kaugema tuleviku jaoks kõige […]

Loe edasi

Nõukanostalgia on probleem, aga mitte eestlaste oma

Kaire Uusen kirjutab, et eestlasi vaevab nõukanostalgia. Paljusid kindlasti, ainult et autor jätab märkamata, kuidas seda nõukanostalgiat on aastakümneid ka sihilikult õhutatud ja kuidas ajakirjandus selles innukalt on kaasa löönud. Kunagi, kui Eesti ennast idast otsustavalt lahti rebis ja näo lääne poole pööras, tulid pensionärid Toompeale oma viha välja valama ja mis te arvate, kelle poolele asus meedia? Kui Sinimägedes meenutati mehi, […]

Loe edasi

Eesti kaitsetahe ja statistiline vale

6. aprillil käidi Eeva Esse telesaates otsekui pommuudisena välja firma Norstat uuringutulemus, mille kohaselt on „Eesti inimestest“ valmis rindele minema 11%. Seda arvu käsitleti jahmatavalt väiksena ja asuti arutlema, miks ikkagi. Saatekülalised olid väga tublid ja hakkajad naised, valmis ise sel või teisel viisil panustama (ka relva kätte võttes), kuid kummitama jäi ikkagi küsimus, miks „ainult“ 11%. Sama mure kõlas vastu ka […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 25.01.2022

Nii et Eesti200 hingab liidritele kuklasse. Ahah. Kes seda ütleb? – küsitlus ütleb. Küsitleti keda? – küsitleti valijat. Järeldus: kui te pärast valimisi jälle lolli valitsuse saate, ärge süüdistage poliitikuid. Kes tegi? – ise tegi. Ja see pole mitte kibestunud isamaalase jutt. Mõistlikke inimesi pole nagunii kunagi palju, seetõttu on Eesti ühe mõistlikuma, kui mitte kõige mõistlikuma erakonna suhteliselt madal, samas püsiv […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 13.01.2022

Käisin ükspäev internetipangas ja heitsin muuhulgas pilgu oma võlale, mis mul seal ripub nagu, ma oletan, enamikul meist. Instinkt ütles: küll oleks hea see prauhti ära maksta. Kohe puhtam ja kuivem tunne, hea kukerpalli visata või kaugust hüpata, soovi korral ka ära surra, ilma et pärijad peiedel rusikat näitaks. Aga siis astus ligi jahe matemaatika ja ütles: tohman, praegu just on väga […]

Loe edasi

Intervjuu Taavi Minnikule

Veel nullindatel tegeles Eesti ajalooteadus põhiliselt 1940. aasta iseseisvuskaotuse ja sellele järgnenud sündmustega. Tänaseks on see pilt palju vaheldusrikkam ning on ilmunud suurepäraseid uusi uurimusi ja käsitlusi kaugematest ajalooperioodidest ning-sündmustest. Seda, et tuleks ümber vaadata eestlaste roll orduriigi ajal ja hiljem räägiti juba sõdadevahelise Eesti Vabariigi lõpuaastatel ning on räägitud ka taasiseseisvusajal. Viimasel ajal on Eesti varasema ajalookäsitlustele leheveergudel veel kõvemini vinti […]

Loe edasi

Muinas- ja keskaja piiril

Mitmeid Eesti ajaloolasi on viimasel ajal lummanud küsimus, kuidas toimus 12.-14. sajandil üleminek muinasajalt keskaega. Erinevatest sõna- ja seisukohavõttudest koorub välja hüpotees – või eelhoiak – , et see üleminek ei olnud nii järsk ega kõike pea peale pöörav, kui seni arvatud või eeldatud. Selline hoiak oli hästi tajutav Eesti muinasaja lõpule ja keskaja algusele pühendatud konverentsil „Omal maal, omal moel“, mis […]

Loe edasi

Poola julgeolek algab Eestist

Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski tsiteeris hiljuti[1] oma riigi relvajõudude peastaabi ülema kindral Romuald Andrzejczaki sõnu Lennart Meri konverentsil: „Poola julgeolek algab Eestist.“ Ilusad sõnad. Loomulikult tekib kiusatus vastata Poola kindralile sama galantselt: „Ja Eesti julgeolek algab Poolast“. Mis vastab kahtlemata tõele, kui meenutame, kuidas Poola hävitamine kahe diktaatori sobingu tulemusel 1939. aastal oli eelmänguks ka kolme Balti riigi annekteerimisele. Tänapäeval pole selliseid […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load