Rubriik: See väike Eesti

…ei saa ikka aru

Lugenud ERR uudisteportaalist ameerika kunstiteadlase Bart Pushaw usutlust, tekkis mul küsimus, kas tõesti tulebki kirjutada artiklisari „BP ei saa aru“, „BP ei saa ikka aru“, „BP ei kavatsegi aru saada“. Nagu mul muud teha poleks. Usutluses ajab üks vastuolu teist taga ja kui oled selle väsitava lektüüri läbi saanud, on tunne, nagu oleks sõelaga kuupmeetri vett ära kandnud. Minu vana kirjasaatja, sotsiaalkonstruktivistmist […]

Loe edasi

Päts, Laidoner ja infosõda

Hiljaaegu võttis Imbi Paju taas üles olulise ja huvipakkuva küsimuse, kuidas 21. sajandi avakümnendil õnnestus muuta Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri mainet ning mälestust. Koguni nii põhjalikult, et kümnendi lõpuaastal kirjutas Pekka Erelt – kui tuua lihtsalt esimene ettejuhtuv näide – juba täie enesestmõistetavusega: „Igal rahval peavad olema oma mineviku suurkujud, kelle üle uhkust tunda. Eestlaste õnnetuseks ühel päeval selgus, et Päts […]

Loe edasi

Isamaasõda või arusaamatus

  Isamaa erakonna Esimene isamaasõda peeti teadupärast 1994. aastal ja keegi pole siiani suutnud ammendavalt selgitada, millest see õieti puhkes. Kõige tõenäolisem tundub seletus, et vastuolud olid pigem isiklikud kui põhimõttelised ning isamaasõda üks suur arusaamatus. Kui see pole ka kogu tõde, siis mingi osa tõest kindlasti. Praeguse käärimise puhul, mida võiks ka Teiseks isamaasõjaks nimetada, on aga lood pigem vastupidi – […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 30.03.2021

  Kuna olin mingil põhjusel lugenud läbi Linda Kaljundi ja Aro Velmeti kirjandi Eesti ajalooteaduse meelierutavatest uutest suundadest 21. sajandil, võtsin pärast paarinädalast taastumist ette ka samas kogumikus (ikka see Eesti ajalooteadus 21. sajandil)ilmunud Inna Põltsam-Jürjo ja Anti Selarti kirjutise Eesti keskaja uurimist viimastel aastakümnetel. Kirjutis oli vormistatud suhteliselt loetavalt, mille eest tuleb ilmselt tänada Inna Põltsam-Jürjot, sest Anti Selartist kui soravast […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 15.03.21

    Lugesin teadmata põhjusel Linda Kaljundi ja Aro Velmeti kirjutist Eesti ajalooteaduse uutest suundadest 21. sajandil.[i] Olen siiani loetu mõju all, nii et vabandage, kui jutt kõige selgem pole. Juba algus on paljutõotav. Autorid lubavad keskenduda rahvusülesele ajaloole ja tuua esile ajalooteaduse olemusliku poliitilisuse, soovitades ühtlasi kultuuriliste representatsioonide uurimist senisest ulatuslikumalt ühendada võimusuhete uurimisega. Mida iganes see tähendama peaks. Aga võimusuhted, […]

Loe edasi

Veel Kumu uuest püsinäitusest

Pildiallkirjade poliitkorrektne väljavahetamine Kumus pole mingi tühiasi. Kumu on üks eesti kultuuri kroonijuveel ja mis seal sünnib, on enam-vähem kõigi asi. Seetõttu peaksid muuseumi juhid ja ideoloogid kuulama tähelepanelikult, mida nende töö kohta öeldakse, selle asemel et enesekindla eneseimetluse saatel kiita, kui hästi ja õigesti kõik on ning kuidas aina paremaks läheb. Kõige sihikindlamalt ja põhjalikumalt on ümbernimetamine läbi viidud ekspositsiooni ühes […]

Loe edasi

Kust lapsed tulevad ja kas meil on kriis?

  Tegelikult ei sünni lapsed armastusest. Lapsed sünnivad hoopis seemne- ja munaraku ühinemisest. Olen seda vulgaarset fakti varemgi püüdnud laiemalt teatavaks teha, kuid nähtavasti suurema eduta. See lihtsalt ei kõla hästi. Ka ärritab see tundlikke noori naisi, kellele viirastuvad kilava pilguga keskealised mehed, kes piidlevad nende kõhtu ja küsivad, vähemalt mõttes, et – noh, kas saab juba? Toodangut, toodangut, seltsimehed naised! Ebameeldiv. […]

Loe edasi

Vabariigi aastapäeva puhul

Üks Murphy seadusi ütleb, et igas organisatsioonis on veel üks inimene, kes mäletab, miks see organisatsioon loodi – see inimene tuleb üles leida ning vallandada. Kuri nali muidugi, ja tegelikult on sõnum ikka vastupidine: iga organisatsioon peab meeles pidama, miks ta loodi, muidu kaotab ta mõtte ja laguneb. Aga mis see Eesti Vabariik muud on kui üks organisatsioon. Järelikult tasub endalt ja […]

Loe edasi

On aeg Eestisse linnad ehitada

  Järgnev kirjutis  on jätkuks Andro Männi ja Katrin Koovi artiklile „Eesti linnade ruumilise arengu väljakutsed“ (https://www.err.ee/1222882/andro-mand-ja-katrin-koov-eesti-linnade-ruumilise-arengu-valjakutsed). Toetan väga Männi ja Koovi mõtteid ja üritan neile sekundeerida urbanistikahuvilise profaanina. Hakatuseks üks meenutus. Vaevalt et paljud enam mäletavad sellist terminit nagu „madaltihe hoonestus“. Laulva revolutsiooni aegu, iseäranis 1987. aastal, räägiti sellest palju. Tegemist oli reaktsiooniga mustamäelikule vabaplaneeringule, kõledatele paneelkastide rajoonidele, mis 1970ndail lõplikult […]

Loe edasi

Mitmikidentiteet ja Rein Ristlaane kaks ema

Viimasel ajal on taas kuulda olnud vagajutte ühtsest Eesti koolist, mis ühendab kõik siinsed rahvad ja kultuurid ning toob õnne meie õuele. Küllap kuuleb neid jutte ka edaspidi, sest ideaal rahvusteta, rassideta, uskudeta ja sugudeta ühiskonnast on visa hajuma. Juba mitu põlvkonda on üles kasvanud Lennoni Imagine’i vaimus ega kavatsegi mõista, et see tulevik, millest selles muusikaliselt geniaalses loos unistatakse, on tegelikult […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load