Rubriik: See väike Eesti

Tsensuurivabalt 29.06.2021

Kirjutan jälle hoopis muust. Nimelt hakkasin juurdlema, miks tuulegeneraatorid mind häirivad. Nagu paljusid teisigi. Teoreetiliselt on tegu ju igati õilsa ülesleidusega, mis oskab puhast looduslikku energiat nii-öelda purki panna ja sealt jaokaupa välja lasta, nii et meil tuba soe ja õlu külm oleks. (Kui jätta kõrvale generaatorite endi tootmisel kuluv raud, nafta ja puhas vesi.) Midagi sellelaadset, kui toota päikesevalgusest konservvalgust ja […]

Loe edasi

Vabadussõda kujundab maailma palet tänini

Eesti või vähemalt eestlaste ajalugu on sageli voolanud Euroopa omaga justkui vastassuunas. Kui pärisorjus Euroopas kadus, siis meil ta alles tekkis. Kui mujal koloniaalimpeeriumid lagunesid, siis Eestis läks võõrvõim aina hullemaks. Ja see, mis meile on kuldne iseseisvusaeg – 1920-30ndad – jäi lääneeurooplastele vaid hingetõmbehetkeks kahe maailmasõja või koguni ühe ja sama maailmasõja kahe vaatuse vahel. Niisugused on suure ajaloojõe keerised ja […]

Loe edasi

Isamaa kolm eesmärki

    Isamaa esimeheks kandideeriv Lavly Perling ütles, et Isamaal võiks alates juunist olla kolm eesmärki – muutuda juhtivaks opositsioonijõuks, kindlustada Isamaa kohalolek üle Eesti ning viia erakond 2023. aasta parlamendi valimisteks kolme suurema hulka. See kõlab väga hästi ja kahtlemata oleks suurepärane, kui need eesmärgid täidetaks. Ainult et mis edasi? Saab kolme suurema hulka… ja siis? Kas astume püünele nagu Ühtne […]

Loe edasi

Millist presidenti me siis ikkagi tahame?

Üldrahvalik presidendiotsing on alanud. Kuna otsijatel on erinevad arusaamad, kes peaks selle ameti pärima, siis on järjekordselt algatatud ka arutelu, kuidas oleks õige presidenti valida. (Mõtteline jätk: … et valituks osutuks just see kandidaat, keda soovin mina.) Suur hulk inimesi arvab, et presidendi peaks valima rahvas. Teine suur hulk jälle, et presidenti pole üldse vaja. Nende arvamuste vahel on raske kompromissi leida. […]

Loe edasi

Kuusik, Kaunissaar ja paragrahv 22

    Mina ei tea, kas Marti Kuusik on kodune vägivallatseja või mitte. Merli Kaunissaar väidab, et on, Kuusik ise väidab, et ei ole. Kuusik kas räägib õigust või valetab, Kaunissaar kas räägib õigust, valetab või eksib. Ma ei tea, kus on tõde. Aga mida ma päris kindlasti tean, see on kohtuotsus, mille järgi Marti Kuusiku väidetav süü ei leidnud tõendamist. Ning […]

Loe edasi

Isamaad on vaja selleks, et teha suuri asju

Isamaa loodi selleks, et teha suuri asju: lõpetada võõrtööjõu sissevedu ja päästa eesti rahvas vähemusrahvuse saatusest omal maal, rebida Eesti otsustavalt lahti Nõukogude Liidust ja tema pärandist, kaasa arvatud sõjaväest, kehtestada demokraatlik kord ja vabadused, rajada iseseisev ja konkurentsivõimeline majandus, teostada omandireform ja tagada vaba turu toimimine. Veidi kaugem eesmärk, pooleldi unistus, oli viia Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse. Nende eesmärkide elluviimiseks […]

Loe edasi

Isamaa vajalikkusest

  Mihkel Mutt avaldas hiljuti Postimehes kirjutise, milles ta arutles Isamaa erakonna mineviku, oleviku ja tuleviku üle.[1] Muti analüüs on lühike ja tabav. Isamaa on oma strateegilise eesmärgi ammu saavutanud ja võinuks pärast Eesti pääsemist NATOsse ning Euroopa Liitu šampanjakorkide paukumise saatel laiali minna. Edasine on peenhäälestus ja see jäägu teistele. Isamaa pole erakond, mis tegeleks torumuhvidega, vaid rahva ja riigi päästmisega. […]

Loe edasi

Kelle riik Eesti riik ikkagi on?

Mingil põhjusel on Harri Tiido välja kaevanud ühe märtsikuise raadiosaate, milles EKRE juhtkujud kritiseerisid Kaja Kallast tema „kodanikepõhise“ riigi kontseptsiooni eest. Helmed rõhutasid, et Eesti on rajatud hoopis etnilisel printsiibil ja etnilistes piirides eestlaste riigina. Mis Tiido meelest oli muidugi väga vildakas ja nõudis vastulööki pealkirjaga: „Eesti riik pole rajatud ühele rahvusele“. [1] Tiidol on kahtlemata omad põhjused, miks ta Helmeid ei […]

Loe edasi

…ei saa ikka aru

Lugenud ERR uudisteportaalist ameerika kunstiteadlase Bart Pushaw usutlust, tekkis mul küsimus, kas tõesti tulebki kirjutada artiklisari „BP ei saa aru“, „BP ei saa ikka aru“, „BP ei kavatsegi aru saada“. Nagu mul muud teha poleks. Usutluses ajab üks vastuolu teist taga ja kui oled selle väsitava lektüüri läbi saanud, on tunne, nagu oleks sõelaga kuupmeetri vett ära kandnud. Minu vana kirjasaatja, sotsiaalkonstruktivistmist […]

Loe edasi

Päts, Laidoner ja infosõda

Hiljaaegu võttis Imbi Paju taas üles olulise ja huvipakkuva küsimuse, kuidas 21. sajandi avakümnendil õnnestus muuta Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri mainet ning mälestust. Koguni nii põhjalikult, et kümnendi lõpuaastal kirjutas Pekka Erelt – kui tuua lihtsalt esimene ettejuhtuv näide – juba täie enesestmõistetavusega: „Igal rahval peavad olema oma mineviku suurkujud, kelle üle uhkust tunda. Eestlaste õnnetuseks ühel päeval selgus, et Päts […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load