Piinlik on, kui su sünnilinn, ülikoolilinn, nooruse linn ja kordumatu Vaimu linn ennast terve eesti rahva ees lolliks teeb. Kindlasti muidugi leidub ka neid, kellele see jama väga meeldib ja nemad on, nagu alati, need kõige häälekamad. Kuid oletan, et „omaette pomisev enamus“ küsis siiski endalt ja teistelt, mis seeni Tartu linnajuhid nüüd siis söönud on. Kõigepealt teatati, et ülikooli […]
Keel on nagu kapital – teda tuleb kogu aeg teha, et tema maht püsiks. Kui tahame, et keel laieneks, tuleb veel rohkem teha. Eeskätt tuleb teha muidugi lapsi, kellele keel selgeks õpetada, sest ilma keele kõnelejateta ei püsi isegi tehisintellektide ajastul ükski päris keel. Aga lisaks keelele tuleb lastele õpetada ka suhtumist oma keelde, et nad temast lugu peaksid, tema võimalusi tunneksid […]
Olen kasvanud teadmises, et raiskamine on vale. Täpsemalt öeldes ebamoraalne. Korralik inimene ei raiska leiba, ei raiska suhkrut, ei raiska rõivaid ega sooja vett. Kui mu poisipõlves tuli „Pipi Pikksuka“ film, siis meeldis see nii mu vanematele kui mulle väga hästi, välja arvatud need lugematud tordid, mis üksteisele näkku visati. Lihtsalt kahju oli. See hoiak iseloomustab paljusid, kes on kaasa saanud midagi […]
Viimasel ajal on tolmu keerutanud valitsuse kava tõsta suurperede toetusi. Seda on nimetatud koguni solvavaks, enamasti aga kellegi teise suhtes ebaõiglaseks. Täiesti asjata. Elusloodus on organiseeritud liikide kaupa ja iga liigi hävimine on korvamatu kaotus. Kui viimane emane – või ka viimane isane – dodo on kuristikku kukkunud, siis on dodod välja surnud, ehkki mõned isendid veel natuke aega vahvalt ringi marsivad. […]
Kavas on peretoetuste tõstmine, rõhuasetusega paljulapselistele peredele. Ja muidugi on nii, et kui keegi midagi saab, siis on tüli majas. Aga asi pole üksnes selles, et miks tema sai ja mina ei saanud. Viha tekitab juba see, kui keegi üleüldse räägib lastest või eesti rahva püsimisest. Üles on kasvanud juba terve põlvkond Maailma Nabasid, kellele mistahes vihje kirjapanemata kohustusest elu ja kultuuri […]
Kuulus, kuid kõvasti ülehinnatud ja mitte eriti intelligentne Karl Marx kuulutas kunagi välja linna ja maa kokkusulamise. Mis oli üks õige mitmest üksikasjast, mis oleks juba omal ajal, varsti ligi kakssada aastat tagasi pidanud inimesi kahtlema sundima ka tema ülejäänud mõttevälgatustes. Targemaid muidugi sundiski, aga targemaid on alati vähem kui neid vähemtargemaid. Tegelikult ükskõik. Öelda tahtsin hoopis seda, et maaelu, ehkki hoopis […]
Kas võtta mittekodanikelt nende senine õigus kaasa hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel? Aktuaalses Kaameras eksponeeris ERR peamiselt inimesi, kes leidsid, et «pole vaja, nad siin nii kaua elanud», Jüri Raidla aga meenutas, et Põhiseaduse Assamblee pidas silmas just praegust korraldust, kui kirjutas põhiseaduse nii, nagu ta kirjutas. Ehk teisisõnu – Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmiseks tuleks muuta põhiseadust. Ja pealegi on kohalikud […]
Tartu toomkiriku varemetesse kavandatud restorani õigustajate jutust on korduvalt läbi jooksnud väide, et Toomele on vaja elu tuua. Mille peale noogutatakse hajameelselt, nagu oleks tegu vana tõega. Tegelikult ei ole. Esiteks ei peagi ükski park olema rahvast puupüsti täis nagu Kurski vaksal. Seal peab leiduma ka pinke, „mis on peitnud rohelusse end“ ja kus olla kärast eemal. Ka toomkiriku varemetes ei pea […]
Kunagi pani imestama, nüüd pigem muigama rea ajaloolaste visadus eesti rahva olematuse tõestamisel. Tänapäeval ehk on olemas, sest keegi konstrueeris ta, kuid 13. sajandil kindlasti mitte. Väite tõenduseks pole aga kunagi toodud mingeid argumente. Mõnikord üksnes viidatakse ebamääraselt marksistlikule postulaadile, et rahvused tekkisid 19. sajandil ja siis peamiselt tänu raudteedele ja muidugi konstrueerijaile. Teine asjaolu, mida esile tuuakse, on Eesti maakondade omavahelised […]
Eestlaste muistne vabadusvõitlus algas varem ja lõppes hiljem, kui oleme harjunud Läti Henriku kroonikale toetudes arvama. Ka ei olnud tulemus nii fataalselt kindel, nagu võiks tunduda. Ja eestlased (…) läkitasid käskjalgu igalepoole tervele Eestimaale ja kogusid üpris suure ning tugeva sõjaväe kokku. Nad asusid Palajõe äärde Sakalasse paigale. Nende juht ning vanem Lembitu kutsus kõik mehed kõigist maakondadest kokku. Ja nende juurde […]
End of content
No more pages to load