Kuu: november 2021

Tsensuurivabalt 30.11.2021

Ma ei tea, kuidas teile, aga mulle igatahes käivad närvidele kõik need suured sõnad ja dramaatilised poosid seoses eutanaasiaga. Viimati astus nendega püünele Monika Helme, keda meie hooliv, salliv ja kaasav meedia ikka kaabuks liigitab, aga üldiselt on seda juttu juba aastakümneid puhunud ikka pigem need, keda mina hoolivalt, sallivalt ja kaasavalt ikka lumehelbekesteks liigitan. Ja kes peaksid olema kaabude antipoodid. Tundub, […]

Loe edasi

Poiss kadakaselt saarelt, binokkel kaelas

Professor Raivo Männi mälestusteraamatu „Poiss kadakaselt saarelt“ lõpetamise järel oli tunne, nagu oleksin käinud ühel ilusal ja huvitaval reisil. See viis kusagile suhteliselt lähedale, aga ikka kaugele ka, täpsemalt (peamiselt) 1960ndate aastate Saaremaale. Suur osa raamatus toimuvast tundus tuttav või tuttavlik, aga teine osa oli vaata et teisest maailmast. Autor on sündinud 1954. aastal Kuressaare lähedal, mina 1960. aastal Tartus, nii et […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 26.11.2021

Loen tänast Delfit: Mihkel ja Liina Raud lõplikult lahus, Olga Kosmina pajatab, miks tema abielu purunes, Triinu Liisi ja Justini kohutav koduvägivald. Nii enam-vähem iga päev. Õnneks võib sekka ka lugeda, et mehised mehed on sõnaväega vähemalt koduvägivalla vastu välja astunud. Abielude purunemise vastu ei saa paraku nemadki. Järelikult on kõige kindlam abiellumata ja pere loomata jätta. Kel pole perekonda, seda perevägivald […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 23.11.2021

Jälle ajavad hinge täis. Kuulen Vikerraadiost, kuidas haridusspetsialist Margus Pedaste selgitab, et ega sellest väga suurt viga ei olegi, kui lapsed distantsõppel ainet kuigi sügavalt ei omanda. Sest tänapäeval valitsebki selline suundumus, et tähtsamad kui nn ainespetsiifilised pädevused ongi nn üldpädevused – digipädevus, õpioskused, enesemääratluspädevus jms eesrindlik kraam. Nii nagu Eesti haridusstrateegia aastani 2035 ette näeb. Suu kukub lahti. Eesti keeli öeldult […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 18.11.2021

Lugesin 18. novembri Postimehest Tõnis Saartsi artiklit „Pandeemia ja rahvusliberalismi kibedad viljad“ ja pähe tulid niisugused mõtted. Juba ammu võib Eestis üsna priskelt ära elada Eesti ja eestlaste süüdistamisega. Sellest on pseudoakadeemilistes ringkondades (ehk siis nende hulgas, kes kirja järgi peaksid olema teadlased, aga tegelikult on ainuõiget ideoloogiat kuulutavad propagandistid) saanud lausa omaette majandusharu või vähemalt elatusala. See käib umbes nii: kirjutate […]

Loe edasi

Jan Sobieski ja tatarlaste kõrb

Euroopa Liitu on korduvalt võrreldud Rooma impeeriumiga ja seda põhjusega. Sarnased jooned on ilmsed, niisamuti kui erinevused. Näiteks ei ümbritse Euroopa Liit Vahemerd nagu Rooma riik, vaid on nihkunud põhja poole, Liidul puudub üks selge (algne) võimukeskus, nagu antiikajal oli Rooma, Liit ei ole rajatud sõjaga jpm. Antiikajale sarnane näib olevat jällegi see, et EL väravatele on hakanud prõmmima peamiselt ida pool […]

Loe edasi

Kes tahab kustutada eesti rahvast?

Septembris kirjutas Lea Danilson-Järg Postimehes, kuidas olulise riikliku strateegiadokumendi koostamisel tuli tal tunde ja isegi päevi vaielda, et seal kasvõi ühe korra kasutataks sõna „rahvusriik“. Sellele pidanuks järgnema korralik skandaal. Tegemist on otsese vastuhakuga Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kelle poolt? Eesti Vabariigi valitsusametnike poolt, kelle arvates sõna „[eesti] rahvusriik“ on teisest rahvusest inimestele solvav. Ei järgnenud aga midagi. Nüüd oktoobris kirjutab Eeva […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load