Kuu: märts 2018

Alfred Lepaotsast-Latsatas: eesti keel – natslik nurikonstruktsioon

  Pole vaja olla hüoosise pinnakulaarse mudeli tundja, hoomamaks, et erineva sissetuleku, hariduse ja kainusastmega inimesed kõnelevad sageli või isegi enamasti täiesti erinevat keelt. Isegi kui nad kroonuideoloogi perspektiivist võttes kõnelevad sedasama keelt. Selle asjaolu kirjutas arhüksose tasemel, kuid metafoorselt lahti G. B. Shaw oma „Pygmalionis“, mida tunnevad isegi meie poolharitlased („Minu veetleva leedina“). Paraku ei taha sellest aru saada Joseph Goebbelsi […]

Loe edasi

Alfred Lepaotsast-Latsatas: mõtteid seoses lineaarse juubeldamisega

  Euroopas on üldiselt omaks võetud arusaam, et mõistete jaotus tsentrumi suhtes tähendab eeskätt taganemist, ümberorganiseerumist. Selle juures ilmneb paratamatult teatav viivis, mis tuleneb organiseerumisprintsiibi paratamatust mediaansest käändest püsivusargumentide suhtes. Jah, Euroopas küll, aga Eestis üritatakse endiselt sakraliseeritud visadusega, ehkki katkestustega, püsida viledaks kulunud orbiitidel, kaldudes mõistmatuse foonile. Taas kerkib murelik küsimus, millal saab kvantopside hüoosis siinse diskursiivse diskursusetuse osaks. Sest aeg […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load