Rubriik: anti-multi

Integratsioon – läbikukkumine või edulugu?

  Laulva revolutsiooni peamiseks tõukejõuks oli eestlaste mure oma rahva saatuse pärast. Ähvardas vähemusse jäämine ja kadu. Kui iseseisvus taastati ja osa venekeelsest elanikkonnast lahkus, seisti jätkuprobleemi ees: mis peaks saama mitmesajast tuhandest Eestisse jäänud venelasest (venekeelsest)? Salasoovid salasoovideks, ametlikuks eesmärgiks seati integratsioon. Integratsioon tähendab lõhutu kokkuliitmist, taastamist. Eesti ajalugu arvestades ei olnud see termin sisserändajate osas kuigi täpne, ennast kokku liitma […]

Loe edasi

Äärmushumanism, antihumanism ja pungil päästepaat

Võib-olla tõesti on ühes otsas antihumanism ja teises otsas äärmushumanism, nagu kirjutab Karmo Tüür, käsitledes Leedu piiril ja selle ümber toimuvat. Õieti on jutt vastakast suhtumisest illegaalsetesse immigrantidesse, kus ühed nõuavad „kaasamist, mõistmist ja sallimist“, teised aga sooviksid sissetungijad kõige karmimate meetmetega minema peletada: „Loo moraal on väga lihtne: kummalgi poolel pole täit õigust. Äärmushumanistlik lähenemine (inimõiguste ülimustamine) tühistab senise riikluse süsteemi, […]

Loe edasi

Kollektiivne väljasaatmine keelatud?

Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 4 artikkel 4 ütleb tõepoolest: „Keelatud on välismaalaste sunniviisiline kollektiivne väljasaatmine.“ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson kinnitab, et Leedu valitsuse hiljutine otsus sissetungijaid otse piirilt tagasi „lükata“ on seega rahvusvahelise õigusega vastuolus.[1] Sama on Delfile kinnitanud ka Leedu õigusteadlane Lyra Jakulevičienė, kes viitas ühtlasi mitmele seda kinnitavale Inimõiguste kohtu lahendile, millest viimane on tehtud 8. juulil Ungari […]

Loe edasi

Enamuse võim ja vähemuse võim

Mitmekesisus on hea, ühetaolisus paha. Seda sõnumit kuuleme iga päev erisuguses sõnastuses ei tea kui mitu korda. See on tõde, mis ei kuulu vaidlustamisele. Seda määriti meile kaela isegi jalgpalli EM finaalmängu alguses, kui palli tõi kohale vikerkaarevärviline auto. Kes julgeb selles tões kahelda, näiteks väita, et on olemas normaalsus ja ebanormaalsus, või vähemalt et on üldreegel ja on erandid, see on […]

Loe edasi

Sisserändajatest meil ja mujal

  Vahelduseks taas teemal, mis pole hetkel küll aktuaalne, kuid mis hõljub kuskil taustal, kavatsemata ära kaduda, sest tegemist on probleemidega, mis niisama lihtsalt üle ei lähe. Pole eriline saladus, et Lääne-Euroopas ja iseäranis kunagiste koloniaalimpeeriumide emamaadel suhtutakse sisserändajatesse hoopis teisiti kui meil. Pean silmas stiihilist, rahvapärast hoiakut, mitte seda korrektset mulli, mida puhuvad eesrindlikud kultuuritegelased ja mõne meediamaja palgalised. Oleme sellega […]

Loe edasi

Vabariigi aastapäeva puhul

Üks Murphy seadusi ütleb, et igas organisatsioonis on veel üks inimene, kes mäletab, miks see organisatsioon loodi – see inimene tuleb üles leida ning vallandada. Kuri nali muidugi, ja tegelikult on sõnum ikka vastupidine: iga organisatsioon peab meeles pidama, miks ta loodi, muidu kaotab ta mõtte ja laguneb. Aga mis see Eesti Vabariik muud on kui üks organisatsioon. Järelikult tasub endalt ja […]

Loe edasi

Mitmikidentiteet ja Rein Ristlaane kaks ema

Viimasel ajal on taas kuulda olnud vagajutte ühtsest Eesti koolist, mis ühendab kõik siinsed rahvad ja kultuurid ning toob õnne meie õuele. Küllap kuuleb neid jutte ka edaspidi, sest ideaal rahvusteta, rassideta, uskudeta ja sugudeta ühiskonnast on visa hajuma. Juba mitu põlvkonda on üles kasvanud Lennoni Imagine’i vaimus ega kavatsegi mõista, et see tulevik, millest selles muusikaliselt geniaalses loos unistatakse, on tegelikult […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 2.02.21

    Täna peaks kirjutama Tartu rahust, aga üks teine teema sõitis sisse. Tuleb siis minulgi nentida nagu Vabadussõja alguses nenditi, et tahaks teha küll üht, aga näe tuleb teha teist. Ja pealegi – kes teab, kas ta nii väga teine ongi, see teema nimelt. Olge avatud. Avatus on hea. Suletus on paha. On egoistlik. Mõelge sellele, kui palju te ise abi […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 29.01.21

  Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent kirjutas seoses Eestis valitseva palgalõhega, et… Kas pole suurepärane algus? Meenub õnnis nõuka-aeg, mil räägiti anekdooti: „Brežnev ujus Moskva jões ja nuga oli rinnus.“ Kui kuulaja küsis, et kena küll, aga mis siis edasi sai, vastati: kust mina tean, aga vaata kui hea algus. Soouuringute dotsendiga sama lugu. Polegi eriti oluline, mis ta kirjutas, aga juba algus […]

Loe edasi

Rahvas ja rahvus

  Tunnistan, et küsimus, kas rahvas ja rahvus on erinevad mõisted, ja kui on, siis mille poolest, on mulle alati tundunud natuke teisejärguline. Minu jaoks on rahvas ja rahvus olnud suuresti kattuvad mõisted, üks natuke ähmasem, teine ehk selgemate piiride ja tugevama eneseteadvusega, aga see oleks ka enam-vähem kõik. Samas tean, et paljud uurijad, keda võluvad terminid ja klassifitseerimine, omistavad sellele erisusele […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load