Tänapäeval võivad kõik avatuse, kaasatuse ja mitmekesisuse „spetsialistid“ ennast ühiskonnategelaseks tituleerida. „Meile tehakse liiga!“ lehvib loosung läänemaailma progressiusuliste võitlussalkade kohal. Paraku allume me endiselt maapealsetele loodusseadustele. Kujutage ette, et teie laev on hukkunud ja te olete päästepaadis, mille pardad on peaaegu veetasa ja igaüks mõistab, et veel kümme kilo, ning paat vajub põhja. Kuid paadi poole ujub inimene. Ta […]
Keel on nagu kapital – teda tuleb kogu aeg teha, et tema maht püsiks. Kui tahame, et keel laieneks, tuleb veel rohkem teha. Eeskätt tuleb teha muidugi lapsi, kellele keel selgeks õpetada, sest ilma keele kõnelejateta ei püsi isegi tehisintellektide ajastul ükski päris keel. Aga lisaks keelele tuleb lastele õpetada ka suhtumist oma keelde, et nad temast lugu peaksid, tema võimalusi tunneksid […]
Kas võtta mittekodanikelt nende senine õigus kaasa hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel? Aktuaalses Kaameras eksponeeris ERR peamiselt inimesi, kes leidsid, et «pole vaja, nad siin nii kaua elanud», Jüri Raidla aga meenutas, et Põhiseaduse Assamblee pidas silmas just praegust korraldust, kui kirjutas põhiseaduse nii, nagu ta kirjutas. Ehk teisisõnu – Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmiseks tuleks muuta põhiseadust. Ja pealegi on kohalikud […]
See on tavaline nähtus, et sõja varjus käib üks teine sõda. Ja kolmas ja neljaski. Praegu peab näiteks Leedu vaikselt jätkama oma sõda jõuga riiki trügivate migrantidega, sõdides ühtlasi Euroopa Liidu ja ÜRO lollpeadega, kes oma klaaspaleedes pöidlaid keerutavad, lakke vahivad ja laulval häälel korrutavad, et nii ei tohi, sest et nii ei tohi. Ei tohi sissetrügijaid tagasi saata, vaid tuleb punane […]
Laulva revolutsiooni peamiseks tõukejõuks oli eestlaste mure oma rahva saatuse pärast. Ähvardas vähemusse jäämine ja kadu. Kui iseseisvus taastati ja osa venekeelsest elanikkonnast lahkus, seisti jätkuprobleemi ees: mis peaks saama mitmesajast tuhandest Eestisse jäänud venelasest (venekeelsest)? Salasoovid salasoovideks, ametlikuks eesmärgiks seati integratsioon. Integratsioon tähendab lõhutu kokkuliitmist, taastamist. Eesti ajalugu arvestades ei olnud see termin sisserändajate osas kuigi täpne, ennast kokku liitma […]
Võib-olla tõesti on ühes otsas antihumanism ja teises otsas äärmushumanism, nagu kirjutab Karmo Tüür, käsitledes Leedu piiril ja selle ümber toimuvat. Õieti on jutt vastakast suhtumisest illegaalsetesse immigrantidesse, kus ühed nõuavad „kaasamist, mõistmist ja sallimist“, teised aga sooviksid sissetungijad kõige karmimate meetmetega minema peletada: „Loo moraal on väga lihtne: kummalgi poolel pole täit õigust. Äärmushumanistlik lähenemine (inimõiguste ülimustamine) tühistab senise riikluse süsteemi, […]
Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 4 artikkel 4 ütleb tõepoolest: „Keelatud on välismaalaste sunniviisiline kollektiivne väljasaatmine.“ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson kinnitab, et Leedu valitsuse hiljutine otsus sissetungijaid otse piirilt tagasi „lükata“ on seega rahvusvahelise õigusega vastuolus.[1] Sama on Delfile kinnitanud ka Leedu õigusteadlane Lyra Jakulevičienė, kes viitas ühtlasi mitmele seda kinnitavale Inimõiguste kohtu lahendile, millest viimane on tehtud 8. juulil Ungari […]
Mitmekesisus on hea, ühetaolisus paha. Seda sõnumit kuuleme iga päev erisuguses sõnastuses ei tea kui mitu korda. See on tõde, mis ei kuulu vaidlustamisele. Seda määriti meile kaela isegi jalgpalli EM finaalmängu alguses, kui palli tõi kohale vikerkaarevärviline auto. Kes julgeb selles tões kahelda, näiteks väita, et on olemas normaalsus ja ebanormaalsus, või vähemalt et on üldreegel ja on erandid, see on […]
Vahelduseks taas teemal, mis pole hetkel küll aktuaalne, kuid mis hõljub kuskil taustal, kavatsemata ära kaduda, sest tegemist on probleemidega, mis niisama lihtsalt üle ei lähe. Pole eriline saladus, et Lääne-Euroopas ja iseäranis kunagiste koloniaalimpeeriumide emamaadel suhtutakse sisserändajatesse hoopis teisiti kui meil. Pean silmas stiihilist, rahvapärast hoiakut, mitte seda korrektset mulli, mida puhuvad eesrindlikud kultuuritegelased ja mõne meediamaja palgalised. Oleme sellega […]
Üks Murphy seadusi ütleb, et igas organisatsioonis on veel üks inimene, kes mäletab, miks see organisatsioon loodi – see inimene tuleb üles leida ning vallandada. Kuri nali muidugi, ja tegelikult on sõnum ikka vastupidine: iga organisatsioon peab meeles pidama, miks ta loodi, muidu kaotab ta mõtte ja laguneb. Aga mis see Eesti Vabariik muud on kui üks organisatsioon. Järelikult tasub endalt ja […]
End of content
No more pages to load