Rubriik: anti-multi

Vabariigi aastapäeva puhul

Üks Murphy seadusi ütleb, et igas organisatsioonis on veel üks inimene, kes mäletab, miks see organisatsioon loodi – see inimene tuleb üles leida ning vallandada. Kuri nali muidugi, ja tegelikult on sõnum ikka vastupidine: iga organisatsioon peab meeles pidama, miks ta loodi, muidu kaotab ta mõtte ja laguneb. Aga mis see Eesti Vabariik muud on kui üks organisatsioon. Järelikult tasub endalt ja […]

Loe edasi

Mitmikidentiteet ja Rein Ristlaane kaks ema

Viimasel ajal on taas kuulda olnud vagajutte ühtsest Eesti koolist, mis ühendab kõik siinsed rahvad ja kultuurid ning toob õnne meie õuele. Küllap kuuleb neid jutte ka edaspidi, sest ideaal rahvusteta, rassideta, uskudeta ja sugudeta ühiskonnast on visa hajuma. Juba mitu põlvkonda on üles kasvanud Lennoni Imagine’i vaimus ega kavatsegi mõista, et see tulevik, millest selles muusikaliselt geniaalses loos unistatakse, on tegelikult […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 2.02.21

    Täna peaks kirjutama Tartu rahust, aga üks teine teema sõitis sisse. Tuleb siis minulgi nentida nagu Vabadussõja alguses nenditi, et tahaks teha küll üht, aga näe tuleb teha teist. Ja pealegi – kes teab, kas ta nii väga teine ongi, see teema nimelt. Olge avatud. Avatus on hea. Suletus on paha. On egoistlik. Mõelge sellele, kui palju te ise abi […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 29.01.21

  Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent kirjutas seoses Eestis valitseva palgalõhega, et… Kas pole suurepärane algus? Meenub õnnis nõuka-aeg, mil räägiti anekdooti: „Brežnev ujus Moskva jões ja nuga oli rinnus.“ Kui kuulaja küsis, et kena küll, aga mis siis edasi sai, vastati: kust mina tean, aga vaata kui hea algus. Soouuringute dotsendiga sama lugu. Polegi eriti oluline, mis ta kirjutas, aga juba algus […]

Loe edasi

Rahvas ja rahvus

  Tunnistan, et küsimus, kas rahvas ja rahvus on erinevad mõisted, ja kui on, siis mille poolest, on mulle alati tundunud natuke teisejärguline. Minu jaoks on rahvas ja rahvus olnud suuresti kattuvad mõisted, üks natuke ähmasem, teine ehk selgemate piiride ja tugevama eneseteadvusega, aga see oleks ka enam-vähem kõik. Samas tean, et paljud uurijad, keda võluvad terminid ja klassifitseerimine, omistavad sellele erisusele […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 29.12.20

Jõulupühade lõpetuseks tuli Prantsusmaalt uudis: perekonna jõululõunast foto teinud ja selle sotsiaalmeediasse postitanud muhameedlane sai usukaaslastelt peksa. Igati loogiline. Islam on rangelt monoteistlik usund ja muhameedlaste arvates kummardab ristirahvas mitut jumalat. Kristuse sünnipäeva tähistamine on märk selle väärõpetuse võrku langemisest ja väärib karistust. „Sa oled valgete inimeste räpane poeg, ussi poeg, politseinike poeg. Saame kokku ja ma näitan, mis on olla tõeline […]

Loe edasi

Tegudele, Euroopa! Avage piirid ja oma kodude uksed sisserändajatele!

      Inimesed tulid külla justnimelt teile, st Saksamaale, mis on täiesti iseseisvalt tekitanud endale tõotatud maa maine. Miks peaks see tooma kaasa kohustusi kellelegi teisele peale sakslaste endi? Lesbose põgenikelaagri mahapõletamine on taaselustanud migrandidebati kogu Euroopas, iseäranis aga Saksamaal, mis on endiselt sisserändajate unelmate maa. Angela Merkel on lubanud vastu võtta järjekordsed 1500 immigranti, kuid see on vaid pisut üle […]

Loe edasi

Saapasuudlemise ohtudest

Eestlased said uusaegseks kultuurrahvaks seeläbi, et tõusid ise seniste valitsejatega võrdväärsele tasemele, mitte seeläbi, et senised valitsejad oleksid eestlaste ees maoli maha heitnud. Paraku just midagi sellist nõuab praegu Black Lives Matter liikumine. Valged peavad põlvitama ja andeks paluma, mustanahalistele tuleb eeliseid anda. Ka eestlased olid orjad, nii nagu Ameerika neegridki. Ka eestlasi müüdi kunagi avalikult turul, ka nende perekondi lõhuti müümisel, ka […]

Loe edasi

Piirid ja vabadus

Iga müür pole Berliini müür. Mõni on ka kaitsev linnamüür. Kas müürid on head või halvad? Muidugi halvad. Kas müürid tuleb maha kiskuda? Jah. – Sellised ja sarnased mõtteavaldused on nii tavalised, et neid võib triviaalseks nimetada. Aga kui triviaalsuse all tuleks mõista igapäevast, kõigile teada tõde või tõika, siis sellise õpitud müürivaenu puhul on tegemist järjekordse Pavlovi refleksiga. Öeldes „müür“, süütate […]

Loe edasi

Hiirte pidu ehk kuidas närilised lõimusid

  Mul elab Tammeseene külas – teate küll – juba ammu üks vana koolivend. Omamoodi veidrik, aga jääb selles osas kõvasti alla sama küla mehele Seene-Aadule, kes leiutas ajamasina. Masin oli tal, nagu külaleiduritel ikka, kuuri all. Ühel vihmasel päeval läks Seene-Aadu kuuri, sealt tõusis suitsu, kostis paar kõmakat, ja Aadu tuli jälle välja, nägu peas, nagu oleks teeklaasitäie „Agnest“ ära joonud. […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load