Kuu: august 2020

Saapasuudlemise ohtudest

Eestlased said uusaegseks kultuurrahvaks seeläbi, et tõusid ise seniste valitsejatega võrdväärsele tasemele, mitte seeläbi, et senised valitsejad oleksid eestlaste ees maoli maha heitnud. Paraku just midagi sellist nõuab praegu Black Lives Matter liikumine. Valged peavad põlvitama ja andeks paluma, mustanahalistele tuleb eeliseid anda. Ka eestlased olid orjad, nii nagu Ameerika neegridki. Ka eestlasi müüdi kunagi avalikult turul, ka nende perekondi lõhuti müümisel, ka […]

Loe edasi

Abiks algajale oraatorile

…EHK KUIDAS SAADA SÄDEINIMESEKS   Kui ma veel laps olin, tahtsid paljud mu eakaaslased saada kosmonaudiks. See oli siis popp. Aeg on edasi läinud ja täna on popp saada uinunud ühiskonda äratavaks sädeinimeseks. Mis on selle poolest vahva, et see on palju lihtsam kui kosmonaudiks saamine. Kosmonaut peab palju õppima ja treenima, aga sädeinimeseks saamine läheb nagu lepase reega, kui vaid vajutada […]

Loe edasi

Ühest igapäevasest süvalollusest

  Sattusin mitmekuise hilinemisega lugema ühe noorsotsi postitust avaliku protestimise ja seda saatva vägivalla teemadel. Postitus oli võrdlemisi rumal, mis ei ole noorsotsi puhul üllatav, ega väärinud sellele kulutatud aega. Ometi ma selle puhtast uudishimust kulutasin, kusjuures ka omamoodi kasu lõigates. Ja seda kasu – teatavat ahhaa-elamust – tahangi siinkohal jagada kõigiga, keda huvitab üks tillukene küsimus, nimelt kuidas parandada maailma. Postitust […]

Loe edasi

Australopiteekuste vasturünnak

Progressist ning sellest, et nagu pojad isadele, võivad ka isad poegadele vastu vaielda. Progress on ambivalentne fenomen. Seda eelkõige meie pertseptsiooni seisukohalt. Me kujundame, võib isegi öelda, et konstrueerime oma arusaama progressist kui sellisest endale teadaolevate progresseeruvate nähtuste põhjal. Oswald Spengler võrdles tsivilisatsioone taimedega, mis sünnivad, kasvavad, õitsevad ja paraku ka surevad. Progressi võib võrrelda ka mingi likviidse substraadi, näiteks jõevee, voolamisega, […]

Loe edasi

Kuidas läbinägelikkust läbi näha

  Alljärgnev on üksnes põgus jalutuskäik ühe laia teema ääremaadel, teema ise vääriks tervet raamatut, kui mitte mitut. See lai teema on süütus. Mitte bioloogiline, vaid psühholoogiline, vaimne ja sotsiaalne süütus. Teiste kultuuride kohta ei oska öelda, kuid Lääne kultuuri tuumsüžeede hulgas leidub lugu, mis jutustab süütuse kaotamisest. Ilmselt on selle algallikaks Raamat ehk Piibel oma mõistulooga sellest, kuidas Aadam ja Eeva […]

Loe edasi

Hullem kui tuhat koroonat

Pretensioonikas väide muidugi, ent mulle näib tõesti, et seekord ei lammutata mitte üksnes käesolevat kultuuri, vaid kultuuri kui sellist. Paraku, ilma kultuuri kui selliseta pole inimene enam inimene.   Rooma linna ei ehitatud ühe päevaga. Kuid ühe päevaga ta hävitati, kui pisut liialdada. Tegelikult võttis Rooma hävitamine üksjagu aega ja vaeva, mõnest sambast ei saadudki jagu ja need seisavad tänini. Kuid põhiosas […]

Loe edasi

Taevast langemata jäänud lipp

  Eestlaste muistseks vabadusvõitluseks nimetatakse 1208. kuni 1227. aastani Eestis ja osalt ka Lätis toimunud sõjategevust, mille käigus Lääne-Euroopa ristisõdijad järk-järgult allutasid Eesti maakonnad, viimasena Saaremaa. See oli osa Läänemere lõuna- ja idakalda maade ristiusustamise laiemast protsessist, kristliku Euroopa ittatungist, millele 13. sajandil suutis vastu seista üksnes Leedu. Kõige rohkem huvitas Läänemere-äärsete rahvaste alistamine ja „rahustamine“ Saksa kaupmehi, kuid ka katoliku kirikut, […]

Loe edasi

Artiklite sari: 80 aastat 1940. aasta valimisetendusest

juuli 1940: VALIMISETENDUS ALGAB   Stalini kava Balti riikide annekteerimiseks nägi ette idamaiselt silmakirjalikku näitemängu nende vabatahtlikust ühinemisest N Liiduga. See pidi petma maailma, aga esimeses etapis isegi 1940. aasta suvel Moskva teenistusse asunud riigireetureid, nn juunikommuniste. Mõnd ilmselt pettiski. Nii kinnitasid marionetliku Varese valitsuse liikmed juuni lõpupäevil korduvalt, et Eesti sisemine elukorraldus (talud, eraomand, ettevõtlusvabadus jms) ei muutu ning et mingist […]

Loe edasi

Kas te nüüd usute?

  Nõidade põletamise aeg on jälle käes, täpselt nii nagu paljud, kaasa arvatud mina, juba aastaid hoiatanud oleme. Päris tuleriitu pole veel süüdatud, nõidu põletatakse n-ö sotsiaalselt. Sellest kirjutas Financial Timesi pikema ülevaate põhjal hiljaaegu Neeme Raud (Tööandjate „diktatuur“, Postimees 5. aug. 2020). Ülevaade käsitles Inglismaal ja Ameerikas toimuvat, aga pole raske näha, et põhimõtteliselt samasugune on olukord ja liikumissuund teisteski läänemaailma […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load