Autorist
Lauri Vahtre sündis 1960. aastal Tartus, lõpetas Tartu II keskkooli ja õppis ülikoolis ajalugu. Sai rahvusmeelse inimesena tunda tagakiusamist nõukogude võimu poolt. Siiski õnnestus tal 1988. aastal kaitsta väitekiri eestlaste rahvapärasest ajaarvamisest ja omandada nn kandidaadikraad, praeguses mõistes Ph.D.
Töötas ülikoolis, Vabaõhumuuseumis ja Ajaloo Instituudis. Laulva revolutsiooni ajal liitus Vahtre Eesti Kongressi liikumisega, oli Eesti Komitee liige ja valiti Põhiseaduse Assambleesse. Järgnes aastatepikkune töö Riigikogus Isamaa ja Isamaaliidu fraktsiooni liikmena, seejärel kaitseministeeriumis ja Sõjamuuseumis.
Lauri Vahtre on kirjutanud riiulitäie raamatuid ja õpikuid, millest ise peab üheks olulisemaks pikemat esseed “Suur pettumus”. Teise riiuli täidavad ära Vahtre tõlked. Ajaloolasetööd kroonib 2020. aastal ilmunud “Eesti Vabadussõja ajalugu I – II”, mille koostamist Vahtre juhtis tegevtoimetajana ja oli ka üks teksti põhiautoreist. Lisaks mõned juturaamatud, luulekogud, stsenaariumid, kümmekond näidendit ja päris suur hulk kirjutisi ajalehtedes.
Abielus, kaks poega. Vahtrega saab ühendust võtta Facebooki kaudu.
Raskemeelse inimesena on Lauri umbes kaheksandast eluaastast saadik viljelenud ka lõõpi ja teravmeelitsemist. See on elu reegel: mida mustem on meel, seda rohkem nalja saab. Tõsi, vahel saab nalja ka täitsa iseenesest. Teine reegel on aga see, et ükski nali pole kõigile ühtviisi naljakas.
Loe hiljutisi postitusi
Tsensuurivabalt 25.01.2023
Piinlik on, kui su sünnilinn, ülikoolilinn, nooruse linn ja kordumatu Vaimu linn ennast terve eesti rahva ees lolliks teeb. Kindlasti muidugi leidub ka neid, kellele see jama väga meeldib ja nemad on, nagu alati, need kõige häälekamad. Kuid oletan, et „omaette pomisev enamus“ küsis siiski endalt ja teistelt, mis seeni Tartu linnajuhid nüüd siis söönud on. Kõigepealt teatati, et ülikooli […]
Tsensuurivabalt 24.01.2023
Delfist loeme: [Venemaa suursaadik Eestis] Lipajev kuulutas, et lääneriigid kavatsevad anda Eestile relvi, millega saab Peterburi sihikule võtta. Lipajevi sõnul loovad anglosaksid Peterburi lähedale „Venemaa-vastast eelposti“. (…) „Siia kavatsetakse saata kõige tänapäevasemaid tavarelvastuse liike, mis on võimelised Peterburi sihikul hoidma, luuakse keskmise raadiusega raketitõrjesüsteemi. Tahtmatult tekib küsimus: aga kellega plaanib Eesti sõdida?“ rääkis Lipajev. Ennäe, mõtlesin. Meie Vabadussõda on orkide ajaloolisse mällu […]
Pole üldse naljakas, kui umbkeelne taksojuht viib sünnitusmaja asemel Kaubamajja
Keel on nagu kapital – teda tuleb kogu aeg teha, et tema maht püsiks. Kui tahame, et keel laieneks, tuleb veel rohkem teha. Eeskätt tuleb teha muidugi lapsi, kellele keel selgeks õpetada, sest ilma keele kõnelejateta ei püsi isegi tehisintellektide ajastul ükski päris keel. Aga lisaks keelele tuleb lastele õpetada ka suhtumist oma keelde, et nad temast lugu peaksid, tema võimalusi tunneksid […]