Autorist
Lauri Vahtre sündis 1960. aastal Tartus, lõpetas Tartu II keskkooli ja õppis ülikoolis ajalugu. Sai rahvusmeelse inimesena tunda tagakiusamist nõukogude võimu poolt. Siiski õnnestus tal 1988. aastal kaitsta väitekiri eestlaste rahvapärasest ajaarvamisest ja omandada nn kandidaadikraad, praeguses mõistes Ph.D.
Töötas ülikoolis, Vabaõhumuuseumis ja Ajaloo Instituudis. Laulva revolutsiooni ajal liitus Vahtre Eesti Kongressi liikumisega, oli Eesti Komitee liige ja valiti Põhiseaduse Assambleesse. Järgnes aastatepikkune töö Riigikogus Isamaa ja Isamaaliidu fraktsiooni liikmena, seejärel kaitseministeeriumis ja Sõjamuuseumis.
Lauri Vahtre on kirjutanud riiulitäie raamatuid ja õpikuid, millest ise peab üheks olulisemaks pikemat esseed “Suur pettumus”. Teise riiuli täidavad ära Vahtre tõlked. Ajaloolasetööd kroonib 2020. aastal ilmunud “Eesti Vabadussõja ajalugu I – II”, mille koostamist Vahtre juhtis tegevtoimetajana ja oli ka üks teksti põhiautoreist. Lisaks mõned juturaamatud, luulekogud, stsenaariumid, kümmekond näidendit ja päris suur hulk kirjutisi ajalehtedes.
Abielus, kaks poega. Vahtrega saab ühendust võtta Facebooki kaudu.
Raskemeelse inimesena on Lauri umbes kaheksandast eluaastast saadik viljelenud ka lõõpi ja teravmeelitsemist. See on elu reegel: mida mustem on meel, seda rohkem nalja saab. Tõsi, vahel saab nalja ka täitsa iseenesest. Teine reegel on aga see, et ükski nali pole kõigile ühtviisi naljakas.
Loe hiljutisi postitusi
Soure Du Rabain: eestlased elavad alles metsas
Soure Du Rabain, vahetusüliõpilane Prantsuse Guajaanast: Ma ei teadnud Eestist õieti midagi ja sattusin siia pooljuhuslikult. Internetis surfates jäi silma üks PUCCI vahetusprogramm, mis võimaldas kümnel meie üliõpilasel tulla aastaks mõnesse Põhja-Euroopa riiki ennast täiendama. Oleksin eelistanud Norrat või Rootsit, kuid jäin hiljaks, kohad olid hõivatud ja olen nüüd juba viiendat kuud Eestis. Kama, sauna ja kohukeste kohta jätan kommentaarid jagamata, […]
Tsensuurivabalt 27.05.2023
Kui teie teele satuks inimene, kes väidab, et räim on lind ja sipelgas on seen, mis te talle vastaksite? Ilmselt et “mage nali” või “mine maga ennast välja”. Kuid ei, seesinane inimene kinnitab, et mõtleb seda tõsiselt. Mõisted muutuvad aja jooksul, arusaamad liikidest ja klassidest samuti, näe, kunagi peeti nahkhiirt linnuks, angerjat ussiks ja vaala kalaks, nii et selles pole midagi imelikku, […]
Tsensuurivabalt 20.05.2023
Abielu mõiste muutmisest. Abielu ümberdefineerimise eestkõnelejad küsivad retooriliselt: aga mida abieluvõrdsus teilt ära võtab? mis see üldse teie asi on? Kõigepealt – mingit abieluvõrdsust pole olemas ega saa olema, seda ei saa kehtestada ühegi seadusega ja ei kehtesta teda ka see seadus, mida praegu vastu võtta punnitatakse. Kuid see selleks. Jääb küsimus: miks see kedagi segama peaks? Otseselt ja kohe ei segagi. […]