Autorist
Lauri Vahtre sündis 1960. aastal Tartus, lõpetas Tartu II keskkooli ja õppis ülikoolis ajalugu. Sai rahvusmeelse inimesena tunda tagakiusamist nõukogude võimu poolt. Siiski õnnestus tal 1988. aastal kaitsta väitekiri eestlaste rahvapärasest ajaarvamisest ja omandada nn kandidaadikraad, praeguses mõistes Ph.D.
Töötas ülikoolis, Vabaõhumuuseumis ja Ajaloo Instituudis. Laulva revolutsiooni ajal liitus Vahtre Eesti Kongressi liikumisega, oli Eesti Komitee liige ja valiti Põhiseaduse Assambleesse. Järgnes aastatepikkune töö Riigikogus Isamaa ja Isamaaliidu fraktsiooni liikmena, seejärel kaitseministeeriumis ja Sõjamuuseumis.
Lauri Vahtre on kirjutanud riiulitäie raamatuid ja õpikuid, millest ise peab üheks olulisemaks pikemat esseed “Suur pettumus”. Teise riiuli täidavad ära Vahtre tõlked. Ajaloolasetööd kroonib 2020. aastal ilmunud “Eesti Vabadussõja ajalugu I – II”, mille koostamist Vahtre juhtis tegevtoimetajana ja oli ka üks teksti põhiautoreist. Lisaks mõned juturaamatud, luulekogud, stsenaariumid, kümmekond näidendit ja päris suur hulk kirjutisi ajalehtedes.
Abielus, kaks poega. Vahtrega saab ühendust võtta Facebooki kaudu.
Raskemeelse inimesena on Lauri umbes kaheksandast eluaastast saadik viljelenud ka lõõpi ja teravmeelitsemist. See on elu reegel: mida mustem on meel, seda rohkem nalja saab. Tõsi, vahel saab nalja ka täitsa iseenesest. Teine reegel on aga see, et ükski nali pole kõigile ühtviisi naljakas.
Loe hiljutisi postitusi
Afanassi Pirn: mure väikese sisuka Soome pärast
Loen õudset uudist. Soomlased, keda ma pidasin ikka tsiviliseeritud rahvaks, on tagasi langemas täielikku barbaarsusse, justkui oleks võimalik ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni tõlgendada täpselt nii palju, kui meeldib, ülejäänu peale aga vilistada. Liigitades ennast… kelle hulka?! Euroopa Liidu jätiste, okei, vabandust, mustade lammaste sekka, kes on aastaid silma paistnud üksnes oma konservatiivse nüridusega. Kes ei mõista sooneutraalse abielu ega piirideta maailma ülevust. Kus […]
Keelekaste 23.09.2022
Loen: „Disainmast Sookurg aitab Eesti lahti ühendada Venemaa elektrivõrgust“. Tore, kui nii on. Ainult et mis asi on „lahti ühendamine“? Ühendama, see tähendab mitut osa üheks tegema. Kas ühte mitmeks osaks tegema on siis „lahti ühendama“? Ütleme, et on, aga milleks siis poolele teele pidama jääda. Igasugu toredaid konstruktsioone saab tekitada. Näiteks „puruks parandama“ või siis, vastupidi, „terveks purustama“. Tulge, lähme õige […]
Kas ukrainlased sõdivad Vene kodanike hääleõiguse eest?
Esmaspäeval lipsas meediast läbi huvitav seisukoht. Nimelt märkis SDE Riigikogu fraktsiooni esimees Indrek Saar, et ukrainlased sõdivad demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste eest, aga kui meie siin hakkame neid vabadusi moonutama, siis tekib küsimus, mille eest nad sõdivad. Jutt käis Vene kodanike hääleõiguse äravõtmisest Eesti kohalikel valimistel, täpsemalt sellest, kas see on seaduspärane või mitte. Õiguskantsleri ja Vabariigi Presidendi seisukoht on, et põhiseadus […]