Autorist

Lauri Vahtre sündis 1960. aastal Tartus, lõpetas Tartu II keskkooli ja õppis ülikoolis ajalugu. Sai rahvusmeelse inimesena tunda tagakiusamist nõukogude võimu poolt. Siiski õnnestus tal 1988. aastal kaitsta väitekiri eestlaste rahvapärasest ajaarvamisest ja omandada nn kandidaadikraad, praeguses mõistes Ph.D.

Töötas ülikoolis, Vabaõhumuuseumis ja Ajaloo Instituudis. Laulva revolutsiooni ajal liitus Vahtre Eesti Kongressi liikumisega, oli Eesti Komitee liige ja valiti Põhiseaduse Assambleesse. Järgnes aastatepikkune töö Riigikogus Isamaa ja Isamaaliidu fraktsiooni liikmena, seejärel kaitseministeeriumis ja Sõjamuuseumis.

Lauri Vahtre on kirjutanud riiulitäie raamatuid ja õpikuid, millest ise peab üheks olulisemaks pikemat esseed “Suur pettumus”. Teise riiuli täidavad ära Vahtre tõlked. Ajaloolasetööd kroonib 2020. aastal ilmunud “Eesti Vabadussõja ajalugu I – II”, mille koostamist Vahtre juhtis tegevtoimetajana ja oli ka üks teksti põhiautoreist. Lisaks mõned juturaamatud, luulekogud, stsenaariumid, kümmekond näidendit ja päris suur hulk kirjutisi ajalehtedes.

Abielus, kaks poega. Vahtrega saab ühendust võtta Facebooki kaudu.

Raskemeelse inimesena on Lauri umbes kaheksandast eluaastast saadik viljelenud ka lõõpi ja teravmeelitsemist. See on elu reegel: mida mustem on meel, seda rohkem nalja saab. Tõsi, vahel saab nalja ka täitsa iseenesest. Teine reegel on aga see, et ükski nali pole kõigile ühtviisi naljakas.

Loe hiljutisi postitusi