Rubriik: Ajaloost

On viimane aeg Nõukogude Liit laiali saata

„Nõukogude Liit on laiali saadetud!“ Sellise unistuse sõnastas mu tudengipõlves, 40 aastat tagasi, kursusekaaslane Tauno Pukk, kelle peagi mõrvasid Tartu vene ajateenijad. Unistus aga jäi alles ja isegi täitus, kui NSV Liit 1991. aastal tõepoolest laiali saadeti ning Vene vägi 1994. aastal lahkus. Ainult et päriselt ei saadetud. Impeerium säilis tuhandete inimeste mõttemaailmas ja maailmapildis ning säilib ka täna, nagu Vene agressiooni […]

Loe edasi

Nõukanostalgia on probleem, aga mitte eestlaste oma

Kaire Uusen kirjutab, et eestlasi vaevab nõukanostalgia. Paljusid kindlasti, ainult et autor jätab märkamata, kuidas seda nõukanostalgiat on aastakümneid ka sihilikult õhutatud ja kuidas ajakirjandus selles innukalt on kaasa löönud. Kunagi, kui Eesti ennast idast otsustavalt lahti rebis ja näo lääne poole pööras, tulid pensionärid Toompeale oma viha välja valama ja mis te arvate, kelle poolele asus meedia? Kui Sinimägedes meenutati mehi, […]

Loe edasi

Hiid-Halonen ja Euroopa Nõukogu

Soome ekspresidendi Tarja Halose läinudnädalased väljaütlemised Venemaa, Eesti ja Euroopa Nõukogu teemadel olid kahtlemata jahmatavalt rumalad. Seda tõsiasja on juba kommenteeritud, üks esimesi reageerijaid oli õnneks Sofi Oksanen, kelle sõnal on kaalu nii soomekeelses inforuumis kui laiemaltki. Tabava vastuse kirjutas ka Eerik Kross. Kuid tasub veelkord järele mõelda, mida see episood meile ütleb. Kõige absurdsem oli muidugi Halose märkus, et üheks põhjuseks […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 5.03.2022 ehk Putin ja sooda

Putin sai hakkama millegagi, mida ei suutnud nõukogude võim viiekümne aasta jooksul. Nimelt kaotas Eesti poelettidelt sooda. See oli nimelt ainus kaup, mida kogu nõukogude ajal alati vabalt saada oli, erinevalt kõigist teistest. 2007. aastal ilmus mul raamat „Absurdi impeerium“, mis oli mõeldud n-ö teejuhiks välismaalastele nõukogude aja elutegelikkusesse. Et nad natukenegi teaksid, kuidas tollal elati ega küsiks enam, miks me politseid […]

Loe edasi

Kes sünnitas Putini?

Kuni tõde pole kõva häälega välja öeldud, asjad ei parane. Niikaua, kuni me ninnunännutame noori venelasi vagajuttudega sellest, kuidas venelased ja Venemaa milleski süüdi ei ole, üksnes Putin ja tema klikk, senikaua on pind uue Putini tulekuks jätkuvalt valmis. Sest kõrvaldamata jäävad allikad, mis toidavad tema taastulekut. Suurest delikaatsusest jätame niiviisi ellu šovinismi ja vägivalla lätted. Venelastele tuleb hakata ükskord tõtt rääkima. […]

Loe edasi

Kas Venemaa ongi nii hoomamatu kui räägitakse?

Vene literaat ja diplomaat Fjodor Tjuttšev (1803 – 1873) on kirja pannud surematud luuleread: „Venemaad mõistusega ei võta (…) Venemaad tuleb uskuda“. Kindlasti mõlgub see praegu meeles paljudel, kes hirmu ja hämminguga jälgivad Vladimir Putini – või Venemaa, kuidas võtta – käitumist, mida tõepoolest on raske mõistusega võtta. See käitumine on ülbe, ambitsioonikas, kaval, küüniline ja jõhker, kuid laias laastus Venemaa enda […]

Loe edasi

Intervjuu Taavi Minnikule

Veel nullindatel tegeles Eesti ajalooteadus põhiliselt 1940. aasta iseseisvuskaotuse ja sellele järgnenud sündmustega. Tänaseks on see pilt palju vaheldusrikkam ning on ilmunud suurepäraseid uusi uurimusi ja käsitlusi kaugematest ajalooperioodidest ning-sündmustest. Seda, et tuleks ümber vaadata eestlaste roll orduriigi ajal ja hiljem räägiti juba sõdadevahelise Eesti Vabariigi lõpuaastatel ning on räägitud ka taasiseseisvusajal. Viimasel ajal on Eesti varasema ajalookäsitlustele leheveergudel veel kõvemini vinti […]

Loe edasi

Muinas- ja keskaja piiril

Mitmeid Eesti ajaloolasi on viimasel ajal lummanud küsimus, kuidas toimus 12.-14. sajandil üleminek muinasajalt keskaega. Erinevatest sõna- ja seisukohavõttudest koorub välja hüpotees – või eelhoiak – , et see üleminek ei olnud nii järsk ega kõike pea peale pöörav, kui seni arvatud või eeldatud. Selline hoiak oli hästi tajutav Eesti muinasaja lõpule ja keskaja algusele pühendatud konverentsil „Omal maal, omal moel“, mis […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load