Eestlaste muistne vabadusvõitlus algas varem ja lõppes hiljem, kui oleme harjunud Läti Henriku kroonikale toetudes arvama. Ka ei olnud tulemus nii fataalselt kindel, nagu võiks tunduda. Ja eestlased (…) läkitasid käskjalgu igalepoole tervele Eestimaale ja kogusid üpris suure ning tugeva sõjaväe kokku. Nad asusid Palajõe äärde Sakalasse paigale. Nende juht ning vanem Lembitu kutsus kõik mehed kõigist maakondadest kokku. Ja nende juurde […]
2022. aasta “Akadeemia” 6. numbris ilmunud artikkel ühest rahvuslikul ärkamisajal levinud ja tänaseni palju peamurdmist valmistanud laulust Vahtre-2022-nr6
„Ümbermõtestamine“ – seda võlusõna ei mõeldud välja eile. Seda kostis juba pronksmehe-saaga algusaegadel ja tegelikult tehti katsetki, vahetades välja monumendi mõtet selgitavad tahvlid. Ainult et pronksmees keeldus ümber mõtestumast. Täna tuleb ümbermõtestamise juttu uksest ja aknast seoses Maarjamäe memoriaaliga ning küllap kuuleme seda veel N asjaga seoses. Sest ümbermõtestamine näib olevat geniaalne lahendus – lihtne, odav ja sihipärane. Vastab suurepäraselt teooriale, mille […]
Jälle kamalutäis ülipeent kultuuriteooriat. Põim Kama manitseb eesti rahvast: „Kultuuri ja rahvuse järjepidevuse seisukohast on oluline minevikus toimunud katkestusi tunda ja mõista. Valusaid teemasid laualt pühkides ja neid eirates loome pinnase, kus ajaloo järgmistes tõmbetuultes võib keegi tühimiku oma looga täita.“ Jutt käib eelkõige vanast heast Maarjamäe memoriaalist, mida tuleks justkui raske „katkestuse“ (miks küll peab vehkima nii mõttetu terminiga?) meenutuseks ja […]
Linda Kaljundile on Maarjamäe memoriaali küsimus nii keeruline ja raske, et ta tahaks võtta pikemalt aega aruteludeks, tuua kokku kohalikke kogukondi ja erinevaid eksperte. Pidada kaasavaid ja hoolivaid loenguid, mõelda ja arutada, arutada ja mõelda. Aga esialgu olevat vaja välja mõelda, kuidas Maarjamäe memoriaali uudselt „raamistada“, et inimesed saaksid tulla… ja mõelda ja arutada. Küsin: mida kuradit siin mõelda ja arutada on? […]
Genotsiid on üks kõige koledamaid asju, mis inimeste keskel üldse juhtuda saab. Sisuliselt on tegu nähtusega, mis pärineb otse loomariigist, ja ehkki inimesed ongi suures osas loomad, on neile ometigi antud mõistus, südametunnistus ja kultuur, et oma loomalikku poolt ohjeldada, taltsutada ning heade eesmärkide teenistusse suunata, nagu me seda igapäevaselt teemegi. Paraku näeme oma silmaga, kui lihtsalt see kõik võib maha langeda, […]
„Nõukogude Liit on laiali saadetud!“ Sellise unistuse sõnastas mu tudengipõlves, 40 aastat tagasi, kursusekaaslane Tauno Pukk, kelle peagi mõrvasid Tartu vene ajateenijad. Unistus aga jäi alles ja isegi täitus, kui NSV Liit 1991. aastal tõepoolest laiali saadeti ning Vene vägi 1994. aastal lahkus. Ainult et päriselt ei saadetud. Impeerium säilis tuhandete inimeste mõttemaailmas ja maailmapildis ning säilib ka täna, nagu Vene agressiooni […]
Kaire Uusen kirjutab, et eestlasi vaevab nõukanostalgia. Paljusid kindlasti, ainult et autor jätab märkamata, kuidas seda nõukanostalgiat on aastakümneid ka sihilikult õhutatud ja kuidas ajakirjandus selles innukalt on kaasa löönud. Kunagi, kui Eesti ennast idast otsustavalt lahti rebis ja näo lääne poole pööras, tulid pensionärid Toompeale oma viha välja valama ja mis te arvate, kelle poolele asus meedia? Kui Sinimägedes meenutati mehi, […]
Soome ekspresidendi Tarja Halose läinudnädalased väljaütlemised Venemaa, Eesti ja Euroopa Nõukogu teemadel olid kahtlemata jahmatavalt rumalad. Seda tõsiasja on juba kommenteeritud, üks esimesi reageerijaid oli õnneks Sofi Oksanen, kelle sõnal on kaalu nii soomekeelses inforuumis kui laiemaltki. Tabava vastuse kirjutas ka Eerik Kross. Kuid tasub veelkord järele mõelda, mida see episood meile ütleb. Kõige absurdsem oli muidugi Halose märkus, et üheks põhjuseks […]
Putin sai hakkama millegagi, mida ei suutnud nõukogude võim viiekümne aasta jooksul. Nimelt kaotas Eesti poelettidelt sooda. See oli nimelt ainus kaup, mida kogu nõukogude ajal alati vabalt saada oli, erinevalt kõigist teistest. 2007. aastal ilmus mul raamat „Absurdi impeerium“, mis oli mõeldud n-ö teejuhiks välismaalastele nõukogude aja elutegelikkusesse. Et nad natukenegi teaksid, kuidas tollal elati ega küsiks enam, miks me politseid […]
End of content
No more pages to load