Rubriik: Ühiskond

Tsensuurivabalt 23.11.2021

Jälle ajavad hinge täis. Kuulen Vikerraadiost, kuidas haridusspetsialist Maragus Pedaste selgitab, et ega sellest väga suurt viga ei olegi, kui lapsed distantsõppel ainet kuigi sügavalt ei omanda. Sest tänapäeval valitsebki selline suundumus, et tähtsamad kui nn ainespetsiifilised pädevused ongi nn üldpädevused – digipädevus, õpioskused, enesemääratluspädevus jms eesrindlik kraam. Nii nagu Eesti haridusstrateegia aastani 2035 ette näeb. Suu kukub lahti. Eesti keeli öeldult […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 18.11.2021

Lugesin 18. novembri Postimehest Tõnis Saartsi artiklit „Pandeemia ja rahvusliberalismi kibedad viljad“ ja pähe tulid niisugused mõtted. Juba ammu võib Eestis üsna priskelt ära elada Eesti ja eestlaste süüdistamisega. Sellest on pseudoakadeemilistes ringkondades (ehk siis nende hulgas, kes kirja järgi peaksid olema teadlased, aga tegelikult on ainuõiget ideoloogiat kuulutavad propagandistid) saanud lausa omaette majandusharu või vähemalt elatusala. See käib umbes nii: kirjutate […]

Loe edasi

Kes tahab kustutada eesti rahvast?

Septembris kirjutas Lea Danilson-Järg Postimehes, kuidas olulise riikliku strateegiadokumendi koostamisel tuli tal tunde ja isegi päevi vaielda, et seal kasvõi ühe korra kasutataks sõna „rahvusriik“. Sellele pidanuks järgnema korralik skandaal. Tegemist on otsese vastuhakuga Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kelle poolt? Eesti Vabariigi valitsusametnike poolt, kelle arvates sõna „[eesti] rahvusriik“ on teisest rahvusest inimestele solvav. Ei järgnenud aga midagi. Nüüd oktoobris kirjutab Eeva […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 27.10.2021

Enamasti olen ma üsna sõnakas ja vahel lausa riiakas. Mind on korduvalt noomitud, et ma liiga palju kirjutan ja liiga teravalt ütlen. Kuid viimaste nädalate jooksul on minus maad võtnud tunne, et seisan kuskil platsi servas ja vaatan platsil tuure koguvat kaklust. Ei tahagi midagi öelda, ei taha kellegi poolel sekkuda – pealegi näib leere olevat rohkem kui kaks – , aga […]

Loe edasi

Tsenseerimata 4.10.2021

Mul on teile kaks uudist. Kummast alustan, kas halvast? Olgu, alustan siis halvast. Nimelt on asjad nõnda, et meil pole võimalik sallimatust oma kultuurist absoluutselt ega täielikult, viimase kulmukortsutuseni välja juurida. Seda üritades me hävitaks kultuuri kui terviku, kui elava organismi. Sallimatust on vaja nagu soola supi sisse. Mitte liiga palju, aga natuke siiski. Teine uudis on paraku veel halvem. Nimelt kehtib […]

Loe edasi

Veneetsia harta ja tegelik elu

Narva vanalinna täieliku või osalise ülesehitamise idee on viimasel ajal jõudsalt toetajaid leidnud. Ootuspäraselt kutsub see aga esile ka vastuhääli. Kuna tegemist on väga mitmetahulise ettepanekuga, mis on otsapidi nii majanduslik, sotsiaalne, regionaalpoliitiline, välispoliitiline, riigikaitseline, arhitektuuriline ja muinsuskaitseline, ning kindlasti midagi veel, on ka vastuväiteid igast vallast. Üks kõige raskekaalulisem neist kõlab umbes nii: iga ajastu peab endast maha jätma endale iseloomulikke […]

Loe edasi

Audi sisseviset oodates

Eesti presidendivalimised pole maailma mõõtkavas sündmus, et millele globaalseid paralleele otsida või millest ammugi mingeid laiahaardelisi järeldusi teha. Ent ma ei saa midagi kummalise tunde vastu, et nii nagu Eesti, nii on ka suur osa maailmast hetkel otsekui ooteseisundis. Umbes nagu jalgpallurid enne audi sisseviset, kusjuures pole teada, kummast meeskonnast on sisseviskaja. Käib mingi nügimine, üksteise piilumine ja varitsemine, valmistutakse nii rünnakuks […]

Loe edasi

Kirik ja vabadus

Tänapäevases avalikus arvamuses, eriti aga nooremate ja keskealiste hulgas, on ilmses ülekaalus arvamus, et kirik ja vabadus on kuidagi vastandlikud. Paljud näevad kirikus iganenud institutsiooni, mille eesmärgiks on inimeste allutamine teatud dogmadele, käitumisnormidele ja lõpuks kirikutegelastele endile. Sellist hoiakut sobib suurepäraselt võimendama ajalooline tõsiasi, et kirik ja vabadus on siinsamas Eestis tõepoolest vähemalt korra ägedalt kokku põrganud. See juhtus 13. sajandi algul, […]

Loe edasi

Karnau ja president

Inspireeritud artiklist https://arvamus.postimees.ee/7329513/andrus-karnau-tulutult-kogu-rahva-presidenti-otsides   Kõigi vähemuste, vaevatute ja kiusatute suure sõbra Andrus Karnau segadus on mõistetav. President, kes Eesti „äärmusparempoolseid“ innukalt ründas ja nende pärast kogu maailma ees suurt piinlikkust tundis, on läinud, uus aga alles mõistatus. Selline olukord sünnitab tahes-tahtmata saba ja sarvedeta kommentaare, mille autorid ridade vahelt püüavad uuele presidendile oma agendat kaela määrida. Kiites näiteks lahkuva riigipea tugevusi ja […]

Loe edasi

Homoabielu kui humanismi mõõdik?

Väga kena, et Vootele Päi nii avameelselt asja selgitada võttis: „Tarvis on valgustatud onu Heinot, kes näitaks, et vähemuse õiguste eest seismine ei kahjusta kuidagi mehelikkust ega ole kaasaegne «pehmovärk». Kaliibriga ja karastunud, kuid valgustatud onu Heinot, kellel on ­vitaalsust ja vilumust, et ka vihasemas debatis mõjuda veenvalt. Mitte kaeveldes ja solvudes, vaid brutaalselt argumenteerides, vajadusel vastasega seinu ja lagesid määrides. Keegi, […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load