Keskajal vaidlesid skolastikud pikalt ja tuliselt, mitu inglit mahub nööpnõela otsale. Tänapäeval me neid vaidlusi enam kuigi sisukaks ei pea, pigem ülespuhutud lobaks, ehkki loogika ja teadusliku mõtteviisi arengule võis mõne argumendi esitamine ja/või kummutamine isegi kaasa aidata. Zoltan Boldiszar Simoni ja Marek Tamme raamatul „Ajaloolise aja kude“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2023) see viimane omadus paraku puudub, esimest on aga rohkem kui […]
Suurperede toetuse mõte pole mitte sotsiaalne õiglus, vaid sündide soodustamine Olukord, kus soovitud jääb tulemata rahanappuse tõttu, on tüüpiline eeskätt kahe- ja enamalapselistele peredele Valitsus saadab sõnumi, et paljulapselisus on piinlikuvõitu eralõbu, mis ei peaks kedagi teist halvemasse olukorda panema, ja lasterohked pered on seni olnud ebaõiglases eelisseisundis. Selline hoiak nende suhtes, kes veel viimastena hoiavad üleval õhkõrna lootust, et ehk tuleb […]
Olen jälginud Eesti ja iseäranis eesti rahva demograafilisi näitajaid juba oma pool sajandit. Esialgu olid need kehvapoolsed, kuid on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud lausa hirmuäratavaks. Sellegipoolest valitseb suhtumine, mis meenutab üht nõuka-aegset anekdooti erinevate riigijuhtide reaktsioonist olukorrale, kus rong sõitis, aga siis peatus, kuna raudtee sai otsa. Lenin käskis hakata paljakäsi raudteetammi kokku kuhjama, Stalin käskis vedurijuhi maha lasta, Hruštšov […]
Lennukilt raha laotava tulumaksureformi kõrval on veider muretseda lastetoetuse vajaduspõhisuse üle. Kumb siis on tähtsam, kas võrdsus või rahva püsimine? Jutu vajaduspõhisusest võiks heaga ära lõpetada ja keskenduda sihipärasusele. Kahtlemata on kiiduväärt, et sotsiaalkaitseministeerium on märganud meie rahva sündimuse hirmuäratavat langust viimastel aastatel ning võtnud eesmärgiks sündimust tõsta, niipalju kui see on riigi võimuses. Näib, et kuskil hakkavad kellegi silmad avanema. Kavandatakse […]
Isamaa erakond on paljudele alati olnud esimeseks alternatiiviks. Alternatiiv tuleb meelde siis, kui esimene valik omadega rappa läheb. Valija, keda sageli annab ära võluda efektsete loosungite, klippide, säravate naeratuste, vilede ja kelladega, siiski märkab ja mäletab, kes mille eest seisab või ei seisa. Kasvõi enam-vähem. Isamaa ootamatu ja isegi hämmastava mainekasvu kohta on esitatud erinevaid seletusi. Nt on leitud, et uus esimees […]
Häälteenamusega ei saa lahendada küsimust, kas sealiha on söödav, kas kliima soojeneb või kas mehed saavad sünnitada. Kes soovib, et riigikogu töötaks, peab värdseadustega leppima. Kes neid ei soovi, peab leppima sellega, et riigikogu töö seisab. Sügis on käes ja loodus hakkab surema. Sellega pole katki midagi, ta sünnib kevadel uuesti. Aga kui surema hakkab Eesti demokraatia, siis on küll midagi […]
Aga kui võib nõuda, siis tingimata mõni turakas nõuabki. Kellele ja milleks me seda riiki teeme? Endale kasutamiseks või mingitele ülemustele ettenäitamiseks? Jampsiga tuleb võidelda teadlikult ja plaanipäraselt nagu umbrohuga, pidamata seda eksikombel elurikkuseks. Kunagi nii kolmkümmend aastat tagasi võisid nii seaduseelnõud, laenutaotlused kui koalitsioonilepingud olla lühidad kritseldused ruudulisel paberil. Metsavargale ei kutsutud mupot ega kapot, vaid anti tappa. Tulumaksumäära võis muuta […]
Sihiks on teadmine, mitte muutmine. Ei otsita mitte „süüdlasi“, vaid otsitakse põhjust. Jutt saab käia üksnes inimeste aitamisest, mitte survestamisest ega hurjutamisest. Kas eesti rahva püsimist sobib tõesti nimetada „huviks“, ammugi parteiliseks või isiklikuks? „Magamistuppa piilumine!“ „Naised taandatakse jalgadega emakateks!“ „Partei ja pankurid imbusid meie magamistuppa!“ „Nad soovivad otsustada mu keha üle!“ Tekib tunne, nagu marsiks meie meediaruumis ringi võimas voog […]
Poliitikud on ikka valetanud. Muide, mitte ainult poliitikud. Me kõik valetame aeg-ajalt. Näiteks siis, kui meeleolu on must nagu öö, aga sõbra küsimuse peale, kuidas läheb, vastame: “Hästi.” Niisiis tasub arvesse võtta, et poliitikud on ka inimesed. Lisaks on neil mõnikord vaja keerutada, midagi ütlemata jätta, äärmuslikul juhul isegi valetada. Ma mõtlen seda tõsiselt. Vahel võib tõesti vaja olla, näiteks et ära […]
Vikerkaarelipu lehvitajad kinnitavad, et nad seisavad nende eest, kellele tehakse liiga. Seksuaalvähemusi on kaua vaenatud, aeg on ülekohus heaks teha. Nõrgemaid tuleb tugevamate eest kaitsta. Ilus kristlik põhimõte ja üllas eesmärk, mis tekitab üsna loomuliku soovi sellele pimesi alla kirjutada. Paljud seda teevadki. Põhjenduseks piisab, kui öelda: mina pooldan headust. Headuse märgiks tuleb samasoolistele armastajatele anda õigus abiellu heita, sest alles nii […]
End of content
No more pages to load
