Isamaa erakond on paljudele alati olnud esimeseks alternatiiviks. Alternatiiv tuleb meelde siis, kui esimene valik omadega rappa läheb. Valija, keda sageli annab ära võluda efektsete loosungite, klippide, säravate naeratuste, vilede ja kelladega, siiski märkab ja mäletab, kes mille eest seisab või ei seisa. Kasvõi enam-vähem. Isamaa ootamatu ja isegi hämmastava mainekasvu kohta on esitatud erinevaid seletusi. Nt on leitud, et uus esimees […]
Häälteenamusega ei saa lahendada küsimust, kas sealiha on söödav, kas kliima soojeneb või kas mehed saavad sünnitada. Kes soovib, et riigikogu töötaks, peab värdseadustega leppima. Kes neid ei soovi, peab leppima sellega, et riigikogu töö seisab. Sügis on käes ja loodus hakkab surema. Sellega pole katki midagi, ta sünnib kevadel uuesti. Aga kui surema hakkab Eesti demokraatia, siis on küll midagi […]
Aga kui võib nõuda, siis tingimata mõni turakas nõuabki. Kellele ja milleks me seda riiki teeme? Endale kasutamiseks või mingitele ülemustele ettenäitamiseks? Jampsiga tuleb võidelda teadlikult ja plaanipäraselt nagu umbrohuga, pidamata seda eksikombel elurikkuseks. Kunagi nii kolmkümmend aastat tagasi võisid nii seaduseelnõud, laenutaotlused kui koalitsioonilepingud olla lühidad kritseldused ruudulisel paberil. Metsavargale ei kutsutud mupot ega kapot, vaid anti tappa. Tulumaksumäära võis muuta […]
Sihiks on teadmine, mitte muutmine. Ei otsita mitte „süüdlasi“, vaid otsitakse põhjust. Jutt saab käia üksnes inimeste aitamisest, mitte survestamisest ega hurjutamisest. Kas eesti rahva püsimist sobib tõesti nimetada „huviks“, ammugi parteiliseks või isiklikuks? „Magamistuppa piilumine!“ „Naised taandatakse jalgadega emakateks!“ „Partei ja pankurid imbusid meie magamistuppa!“ „Nad soovivad otsustada mu keha üle!“ Tekib tunne, nagu marsiks meie meediaruumis ringi võimas voog […]
Poliitikud on ikka valetanud. Muide, mitte ainult poliitikud. Me kõik valetame aeg-ajalt. Näiteks siis, kui meeleolu on must nagu öö, aga sõbra küsimuse peale, kuidas läheb, vastame: “Hästi.” Niisiis tasub arvesse võtta, et poliitikud on ka inimesed. Lisaks on neil mõnikord vaja keerutada, midagi ütlemata jätta, äärmuslikul juhul isegi valetada. Ma mõtlen seda tõsiselt. Vahel võib tõesti vaja olla, näiteks et ära […]
Vikerkaarelipu lehvitajad kinnitavad, et nad seisavad nende eest, kellele tehakse liiga. Seksuaalvähemusi on kaua vaenatud, aeg on ülekohus heaks teha. Nõrgemaid tuleb tugevamate eest kaitsta. Ilus kristlik põhimõte ja üllas eesmärk, mis tekitab üsna loomuliku soovi sellele pimesi alla kirjutada. Paljud seda teevadki. Põhjenduseks piisab, kui öelda: mina pooldan headust. Headuse märgiks tuleb samasoolistele armastajatele anda õigus abiellu heita, sest alles nii […]
Inimesi on ikka köitnud lood salapärastest jõududest, mis maailma juhivad ja valitsevad. Psühholoogid oskavad öelda, mis need lood õieti köitvaks teeb. Võib-olla armastus müstika ja rituaalide vastu. Võib-olla on inimese sisse kodeeritud arvamus, et „tegelik põhjus on mujal“, mis sunnib teda uurima ja otsima. Nii on tehtud lugematu hulk teaduslikke avastusi. Sageli läheb see mõtteviis muidugi üle võlli ja tulemuseks on järjekordne […]
Avalik kiri Eesti Vabariigi Riigikogule Värske valitsuskoalitsioon on teatanud, et kavatseb seadustada samasooliste abielu koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega, nagu lapsendamisõigus ja kahe samast soost vanema olemasolu. Sellisele sammule on Eestis praegu tugev vastasseis. Nii olulist, kultuuri alustalasid puudutavat küsimust ei saa lahendada napi parlamentaarse häälteenamusega. Selleks peaks inimeste hulgas valitsema laialdane mõistmine ja muudatust peaks toetama rõhuv enamus rahvast. Praegu seda […]
Kui lihavõttejänku eesti rahvale maksutõusud tõi, jäi üsna märkamata väike tagasihoidlik lause koalitsioonilepingus: Muudame perekonnaseadust selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel. Hooletum lugeja võis arvata, et siiani oli kombeks alluda alaealistega ja nüüd keelatakse see ära. Märksa enam erutas meeli kasvõi automaks. Sageli on siiski nii, et tuleviku jaoks osutub oluliseks miski, mida olevik kõrvaliseks või väheoluliseks peab. Ka see, […]
Kuidas töötab progressivistlik mõistus? Selle kohta üks näide. Keegi Marvi Talts võttis nõuks mind analüüsida. Kõne all oli iidvana ja kõiki puudutava kultuurinormi – nimelt abielu – äramuutmine „abieluvõrdsuse“ sildi all. Analüüsimine käis nii: Asi selles, et normi kaitsjad mitte “võivad tugineda” vaid tuginevadki (!!) argumendile “nii on alati olnud”! See ei olegi küsimuse all. Probleem on see, et kui normi muutjad […]
End of content
No more pages to load
