Rubriik: Ühiskond

Tere, ma mõtestasin teid ümber

„Ümbermõtestamine“ – seda võlusõna ei mõeldud välja eile. Seda kostis juba pronksmehe-saaga algusaegadel ja tegelikult tehti katsetki, vahetades välja monumendi mõtet selgitavad tahvlid. Ainult et pronksmees keeldus ümber mõtestumast. Täna tuleb ümbermõtestamise juttu uksest ja aknast seoses Maarjamäe memoriaaliga ning küllap kuuleme seda veel N asjaga seoses. Sest ümbermõtestamine näib olevat geniaalne lahendus – lihtne, odav ja sihipärane. Vastab suurepäraselt teooriale, mille […]

Loe edasi

Kriitilise teooria väsinud kronu

Läinud sajandil kujundas rida vasakpoolsed filosoofe ja ajaloolasi, kes kokku moodustasid Frankfurdi koolkonna (Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Erich Fromm, Jürgen Habermas jt), välja nn kriitilise teooria. Kriitiline teooria „kritiseeris halastamatult kõike ja kõiki“, eeskätt aga valitsevat sotsiaalset ja poliitilist tegelikkust. Ehk siis kapitalismi ja Lääne elukorraldust, mis väidetavasti orjastas ning ahistas indiviidi. Kriitiliste teoreetikute eesmärgiks oli inimese vabastamine tema orjaikkeist, mis pidi […]

Loe edasi

Ceterum censeo, Narva tuleb taastada

On teemasid, mis pikaaegse kordamisega mitte ei kulu, vaid muutuvad aina aktuaalsemaks. Üks selline on Narva vanalinna ülesehitamise ettepanek. Olgu või osaliselt. Paarikümne aasta eest võis neid, kes selle vajadust mõistsid ja kes seda ka realistlikuks pidasid, sõrmedel üles lugeda. Viimastel aastatel on nende inimeste arv jõudsalt kasvanud, kaasa arvatud Narvas endas. Kuid hoopis uuele tasandile on vanalinna teema tõstnud Narva tank. […]

Loe edasi

Pideva soola raputamisega haavu ei ravita

Jälle kamalutäis ülipeent kultuuriteooriat. Põim Kama manitseb eesti rahvast: „Kultuuri ja rahvuse järjepidevuse seisukohast on oluline minevikus toimunud katkestusi tunda ja mõista. Valusaid teemasid laualt pühkides ja neid eirates loome pinnase, kus ajaloo järgmistes tõmbetuultes võib keegi tühimiku oma looga täita.“ Jutt käib eelkõige vanast heast Maarjamäe memoriaalist, mida tuleks justkui raske „katkestuse“ (miks küll peab vehkima nii mõttetu terminiga?) meenutuseks ja […]

Loe edasi

Tõesti, kaua võib?

  Presidendil on õigus – kurjus on olemas, aeg on vastu hakata.[1] Nii öeldes vihjas president naiivsele, kuid laialt levinud arvamusele, et kurjust polegi, et „inimesed on head“, et „maailm on väsinud vihkamast“ ja nii edasi. Ei, kurjus on olemas ja sellega tuleb võidelda, nagu Vladimir Putin meile meelde tuletas. Tuleb tõele näkku vaadata ja seda tunnistada. Ent president märkis veel, et […]

Loe edasi

Ameerika abordisõja tagamaadest

Kõigepealt kinnitan, et ma ei agiteeri ei abordi lubatavuse ega abordi keelamise poolt. See on vastuoluline ja valus küsimus ning häid lahendusi siin pole, on üksnes halvad ja veel halvemad. Kummalgi veel küljes mööndus: „ehkki teisest küljest…“ Lisaks on siin tegu küsimusega, kus meesterahval tõesti ei sobi ülearu sõnakas olla, erinevalt mõnest teisest pere-eluga seotud küsimusest, mille juurest mehi ebaõiglaselt eemale peletatakse. […]

Loe edasi

Tead-küll-kes ütles n-tähega sõna ja siis juhtus ei-või-öelda mis

„Rubla? Kes ütles „rubla“?“ käratses eesti padurahvuslane Ivan Orav kunagi telesaates silmi pööritades. „Varsti ütled juba „tibla“ ka. Aga mina tiblasid oma majja ei luba!“ Täna pööritavad silmi teised, kusjuures sugugi mitte nood kurjad konservatiivid, keda Andrus Kiviräha loodud totter ja kitsarinnaline tegelane oli mõeldud välja naerma, vaid hoopis need, kes võitlevad sallivuse ja avatuse eest. Mis on juba iseenesest huvitav. Huvitavad […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 11.06.2022

Kui Isamaa otsus alustada kõnelusi just Reformierakonna ja sotsidega tuli Henn Põlluaasale üllatusena, siis tema reaktsioon küll kellelegi üllatusena ei tulnud. See, et Isamaad hakatakse kellegi puudliks tembeldama, oli ju ammu teada – ükskõik, mispidi Isamaa otsustanud oleks. Kusjuures ette oli teada seegi, et silt riputatakse külge juba enne mistahes kokkulepete sõlmimist. Eesti on täis prohvetipoegi, oraakleid ja selgeltnägijaid. Ühed näevad ette, […]

Loe edasi

Mittekodanike hääleõiguse asjus lihtsalt valetatakse

Eesti andis 1993. aastal mittekodanikele hääleõiguse kohalikel valimistel. Nüüd, tagantjärele, võib vist välja öelda, et ehkki see järeleandmine oli mõnes mõttes paratamatu niikuinii, pressiti see Eestilt ka välja. Euroopas ei tuntud eestlaste mentaliteeti ja kardeti, et Eestis käivitub venelaste räige rahvuslik rõhumine, mida Vene propaganda väitiski ja väidab tänase päevani. Tegelikult rõhumist ega ülekohut ei olnud ega polnud kellelgi kavas seda ka […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 23.05.2022

Lumehelbekese viha on hirmus asi. Kui võim on tema käes, on ta halastamatu, kui see aga hakkab käest libisema, siis järelejätmatu. Ta ei vali enam vahendeid, on uskumatult visa ega tunnista iial kaotust. Ta jääb protestima juba langetatud otsuste vastu ja püüab teele saadetud rongi rööbastelt välja lasta. Lumehelbekene vihkab ennastunustavalt kõike, mis vähegi meenutab (moraalset) kohustust. See lihtsalt ei mahu tema […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load