Kuu: märts 2019

Natsismist, konservatismist ja liberalismi viletsusest

  Pole üllatav, kui ühiskond lööb aeg-ajalt keskmisest ägedamalt pulbitsema. See tähistab olukorda, milleni jõudmisel on sootsiumi arengu evolutsiooniline sujuvus langenud allapoole teatavat taluvuspiiri. Sellest ka Rein Raua ja Ahto Lobjaka innustunud seisukohavõtud, milles leidub nutikaid tähelepanekuid, kuid mis paraku juhivad lugejat siiski eksiteele. Alustada tuleb arengust kui sellisest. Lobjakas lähtub arengukäsitlusest, mis on põhikoelt hegellik. Välisest sujuvusest hoolimata on liberalismi ja […]

Loe edasi

Rahunege, see on kõigest demokraatia

Pahameeletorm, mis käivitus pärast Jüri Ratase otsust rääkida läbi EKRE ja Isamaaga, meenutab pärast Donald Trumpi võitu toimunut. Kõigi demokraatlike protseduurireeglite kohaselt, legaalsete erakondade ja legaalsete kandidaatide poolt saavutatud tulemused ei kõlba suurele osale rahvast, iseäranis mitte meediale. Korraga selgub, et Eestis võttis valimistest osas fašistlik erakond, mille eesmärk on kehtestada Eestis rassistlik-natsionalistlik türannia, igahommikused rivistused ja kohustuslik kamasöömine. Ajakirjandus ja sotsiaalmeedia […]

Loe edasi

Alfred Lepaotsast-Latsatas: koalitsioon kui narratiivne populism

Poliitika konstruktiivsus versus poliitika konstrueeritus – selles on meie ajastu au, mõistus ja põhiküsimus. Mis on veel suurem küsimus, kui konstrueeritusse politiseeritus, mis on tegelikult kõige suurem küsimus narratiivsuse kõrval. Ehkki küsimus pole tegelikult põhiosas üldse selles, vaid subjektide frustreerivas lineaarsuses, mis suretab viljastava paradokslemise juba eos, see tähendab enne eostamist. Just selles on tegelikult küsimus. Nats on kapist välja lastud. Vähe […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load