Rubriik: Ühiskond

Avalik kiri Riigikogule

Avalik kiri Eesti Vabariigi Riigikogule Värske valitsuskoalitsioon on teatanud, et kavatseb seadustada samasooliste abielu koos sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega, nagu lapsendamisõigus ja kahe samast soost vanema olemasolu. Sellisele sammule on Eestis praegu tugev vastasseis. Nii olulist, kultuuri alustalasid puudutavat küsimust ei saa lahendada napi parlamentaarse häälteenamusega. Selleks peaks inimeste hulgas valitsema laialdane mõistmine ja muudatust peaks toetama rõhuv enamus rahvast. Praegu seda […]

Loe edasi

Samasooliste abielul on kaugemad tagajärjed

Kui lihavõttejänku eesti rahvale maksutõusud tõi, jäi üsna märkamata väike tagasihoidlik lause koalitsioonilepingus: Muudame perekonnaseadust selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel. Hooletum lugeja võis arvata, et siiani oli kombeks alluda alaealistega ja nüüd keelatakse see ära. Märksa enam erutas meeli kasvõi automaks. Sageli on siiski nii, et tuleviku jaoks osutub oluliseks miski, mida olevik kõrvaliseks või väheoluliseks peab. Ka see, […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 24.03.2023

Kuidas töötab progressivistlik mõistus? Selle kohta üks näide. Keegi Marvi Talts võttis nõuks mind analüüsida. Kõne all oli iidvana ja kõiki puudutava kultuurinormi – nimelt abielu – äramuutmine „abieluvõrdsuse“ sildi all. Analüüsimine käis nii: Asi selles, et normi kaitsjad mitte “võivad tugineda” vaid tuginevadki (!!) argumendile “nii on alati olnud”! See ei olegi küsimuse all. Probleem on see, et kui normi muutjad […]

Loe edasi

Abieluvõrdsus on uue ühiskonnakorra võiduks lõppude lõpuks kõige tähtsam, kõige peamine

Kõigepealt palve võimalikule lugejale: lugege see tekst tingimata lõpuni või jätke üldse lugemata   Eesti vajab abieluvõrdsust. Tõelist abieluvõrdsust. On käsitamatu, kuidas saab 21. sajandil ühes Euroopa Liidu riigis valitseda olukord, kus osa inimesi võib oma armastuse vormistada abieluinstitutsiooni näol, teine osa aga mitte. Miks? Põhjust õieti polegi. Viidatakse umbmääraselt mingitele traditsioonidele, ajaloole, hoiakutele, mis näitab üksnes, et vastuvaidlejad ei ole teemaga […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 16.03.2023

Vaadeldes rändavaid pilvi, ups, vaadeldes vikerkaarekoalitsiooni rassimisi raha „leidmisel“ ja maakera seest teise maakera välja urgitsemisel, hiilib hinge kahtlane tunne, et küll minu koduerakonnal (mis on vanast armust ikka Isamaa) seekord vedas. Vedas ka mul endal. Mind ei ole Toompea lossis, kuhu ma olen matnud liigagi palju aastaid oma hinnalisest elust, ja mu erakonda ei ole Stenbocki majas raha leidmas. Või otsimas, […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 28.02.2023

Märkmeid harrastuspüshholoogi vaatluspäevikust. Nüüdseks aasta kestnud Ukraina sõda on joonistanud välja huvitava inimtüübi, kellel on järgmised omadused: Ta kinnitab, et pooldab rahu, ei ole ei Venemaa ega Ukraina poolt; ta peab purustatud Vene tanki toomist Tallinna Vabaduse väljakule kohutavalt rumalaks ja inetuks teoks; ta pehmelt öeldes umbusaldab sügavalt Ukraina põgenikke (raskelt öeldes lausa vaenab neid); ta peab Eesti relvaabi Ukrainale reeturlikuks teoks […]

Loe edasi

Kellele siis veel loota kui mitte noortele?

Noored ja vanad on ikka põlvkonnasõdu pidanud. Siiski erineva ägedusega. Me ei tea väga palju näiteks keskaegsetest põlvkonnasõdadest, võime vaid loetleda nähtavaid-tuntavaid murranguid (gootika tulek, renessanss, usupuhastus), millega usutavasti kaasnesid ka põlvkondade vastuolud. Kuid neid murranguid oli tunduvalt vähem kui põlvkondi. Uuemast ajast võiks esile tuua teadusliku mõtteviisi levikut, mille pöördelised sündmused toimusid igas ühiskonnas võib-olla veidi eri ajal, kuid kujutasid endasti […]

Loe edasi

Iga titt loeb 2

Peretoetused said tõstetud, aga virisemine ei taha vaibuda. Leidub koguni poliitikuhakatisi, kes turtsuvad, et jätke meid oma toetustega rahule, sest kõigepealt on vaja peatada mandrite triivimine ja alles seejärel võib asuda tegelema selliste pisiasjadega nagu eesti rahva kestmine. Kõigepealt paar sõna õiglusest kui sellisest, sest just ebaõiglust on peretoetuste tõstmisele ette heidetud. Õiglus on kahtlemata ühiskonna üks alustalasid. Juba üsna väikesed lapsed […]

Loe edasi

Mõistus ajab vihale

Suur aju ja selle kasutamise oskus on teatavasti inimese peamine evolutsiooniline eelis. Sellega on ta korvanud oma abituse kiskjana ja õppinud kogutud tarkusi järeltulijaile pärandama. Ent inimese võime oma suurt aju kasutada on väga ebaühtlane ja seda näeme me paraku igal sammul. Vähe sellest, mõnikord tekitab mõistuse kasutamine lausa pahameelt ja leidub jõude, kes sooviksid seda tüütut harjumust lausa välja juurida. Mine […]

Loe edasi

Pole üldse naljakas, kui umbkeelne taksojuht viib sünnitusmaja asemel Kaubamajja

Keel on nagu kapital – teda tuleb kogu aeg teha, et tema maht püsiks. Kui tahame, et keel laieneks, tuleb veel rohkem teha. Eeskätt tuleb teha muidugi lapsi, kellele keel selgeks õpetada, sest ilma keele kõnelejateta ei püsi isegi tehisintellektide ajastul ükski päris keel. Aga lisaks keelele tuleb lastele õpetada ka suhtumist oma keelde, et nad temast lugu peaksid, tema võimalusi tunneksid […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load