Rubriik: Ühiskond

Rahvusriik: puust ja punaseks

Märkisin ühes varasemas kirjutises pooleldi möödaminnes – sest minu jaoks on tegemist triviaalsusega – , et rahvusriik on silmapaistvalt hästi toimiv süsteem. Kuid põgusaimgi tutvumine meie avalikus ruumis voogavate mõtete ja arvamustega kinnitab, et ega see tõsiasi nii triviaalne olegi. Nagu olen korduvalt rõhutanud, tagab rahvusriik inimesele nii kultuurilise kui sotsiaalse mikrokosmose – st enam-vähem täisstruktuurse süsteemi, mille kaudu maailmaga suhestuda, teha […]

Loe edasi

Liberalismi viletsusest

    Konservatiivsuse viletsusest on kuuldud juba omajagu. Seetõttu tahaks seekord rääkida liberalismi viletsusest. Liberalismi viletsus seisneb lühidalt öeldes selles, et ta ei loo ise midagi, vaid üksnes võtab ära. See ei tähenda, nagu poleks liberalismi vaja. On ikka, isegi väga, nii nagu õunapuule on vaja aednikku, kes puud regulaarselt kärbiks. Vastasel korral puu metsistub ja vajub lõpuks iseenda raskuse all kokku. […]

Loe edasi

Rahvas vaikigu, kui prohvetid räägivad

  ÜRO Peaassambleel 1948. aastal 48 poolt- ja 8 erapooletu häälega vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon algab väitega, et kõigil inimestel on olemas sünnipärane väärikus ning võrdsed ja võõrandamatud õigused, mille tunnustamisest sõltub, kui vaba, õiglane ja rahumeelne on tulevik. Kes need õigused andnud on, jääb saladuseks, kuid tõde on see, et inimõigused ei ole jumalikud ega inimesest sõltumatud, vaid lihtsalt kokkulepe. 48 […]

Loe edasi

Mõtlemise ja kultuuri nurgakividest

Kultuuril on struktuur ja selle struktuuri lammutamine tähendab kultuuri hävitamist. Ja siinkohal ei käi jutt rahvuskultuurist ega kujutavast kunstist, jutt käib inimkultuurist kui sellisest – kõigest sellest, mille poolest me loomadest erineme. Võiks väita, et Ferdinand de Saussure ja Claude Lévi-Strauss leiutasid strukturalismi näol kõigest jalgratta. See, et mõtlemine, keel, kultuur ja koguni maailm kui selline püsivad vastanditel, on inimkonnale ilmselt alati […]

Loe edasi

Läbi raskuste normaalsuse poole

  Rein Raud on avaldanud segasevõitu loo, millest suure osa võtab enda alla loogika algkursus, kust mingil põhjusel liigutakse normaalsuse mõiste juurde. Raua arvates tähendab üleskutse „Ole normaalne!“ üleskutset alluda ebaõiglastele üldnormidele (à la Lukašenko režiim), mille vastu aus inimene hoopis võitlema peaks, et kehtestada õige, nn ideaaljuhuline normaalsus. Kirjutise resolutiivosa kõlab järgmiselt: „Kui te olete sündinud USA kodanikuna, olete meessoost ja […]

Loe edasi

Ühest igapäevasest süvalollusest

  Sattusin mitmekuise hilinemisega lugema ühe noorsotsi postitust avaliku protestimise ja seda saatva vägivalla teemadel. Postitus oli võrdlemisi rumal, mis ei ole noorsotsi puhul üllatav, ega väärinud sellele kulutatud aega. Ometi ma selle puhtast uudishimust kulutasin, kusjuures ka omamoodi kasu lõigates. Ja seda kasu – teatavat ahhaa-elamust – tahangi siinkohal jagada kõigiga, keda huvitab üks tillukene küsimus, nimelt kuidas parandada maailma. Postitust […]

Loe edasi

Kuidas läbinägelikkust läbi näha

  Alljärgnev on üksnes põgus jalutuskäik ühe laia teema ääremaadel, teema ise vääriks tervet raamatut, kui mitte mitut. See lai teema on süütus. Mitte bioloogiline, vaid psühholoogiline, vaimne ja sotsiaalne süütus. Teiste kultuuride kohta ei oska öelda, kuid Lääne kultuuri tuumsüžeede hulgas leidub lugu, mis jutustab süütuse kaotamisest. Ilmselt on selle algallikaks Raamat ehk Piibel oma mõistulooga sellest, kuidas Aadam ja Eeva […]

Loe edasi

Vabadus, see vabadus

Pole kallimat ja ilusamat asja kui vabadus. Selle mõistmiseks ei pea olema ilmtingimata Sandor Petöfi austaja, seda mõistab iga südamega inimene, eriti hästi veel see, kes on kogenud, mida tähendab olla vabaduseta. Ning kes on tundnud vangist vabanemise joovastust. Balti ketis seistes me skandeerisime: „Vabadust! Vabadust! Vabadust!“ Ja vabaduse me justnagu saime. Nüüd aga teevad ennast rahvuse eliidiks kuulutanud valeprohvetid kõik, et […]

Loe edasi

Jätke jama, tulge mõistusele

Keelata inimestel märgata, et ühed on mustad ja teised valged ning neid ka eri sõnadega nimetada, on lihtsalt represseerimine. Sellise antirassimiga jõuame uue türanniani, mida juhivad tolerantsust kuulutavad, kuid üdini sallimatud ja vihkamist täis hungveipingid. Rassism iga nurga taga Tundub, et läänemaailma idioodistumine kogub aina hoogu. Väljavahetamisele lähevad nii Aunt Jemima kui Uncle Beni kaubamärgid, sest need pidavat põhinema rassilistel stereotüüpidel, L’Oreal […]

Loe edasi

Rotid, hundid ja lambad

Jõud, mis ühiskonda koos hoiavad on samal ajal ka hirmuäratavad Kui repressiivse ideoloogia vastu mitte astuda, tõuseb see valitsema «Eksimusi» sooritanud peavad hullema vältimiseks pattu kahetsema Kui ühiskonnas pääseb mõjule inimtüüp, keda võiks tinglikult nimetada rottideks ning ühiskonnaliikmete hulgas on piisavalt palju lambaid, et rottide esiletõusu takistada, siis saavad julmust nautivad hundid rottide käest voli oma verejanu lammaste peal välja elada. Märke […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load