Oma peaga mõtlemine, sealhulgas inimõigustest, ei ole Eestis esialgu veel keelatud.
Terve mõistus ütleb, et sissetungijat tuleks korteriuksel ja riigipiiril kohelda ühtmoodi.
Mitmed inimõiguste kaitsjad ja nende seltsingud nii meil kui mujal on avaldanud pahameelt Euroopa Liidu idapiiril toimuva üle, kus väidetavasti koheldakse väga halvasti sisserändajaid. Halvasti olla käitunud isegi selline teada-tuntud tsiviliseeritud riik nagu Soome. Nördimust näib tekitavat ka läinud aastal Eestis jõustunud seadus, mis lubab Politsei- ja Piirivalveametil hädaolukorras sissetungijaid otse piirilt tagasi saata.
Sissetungijaid, sest just seda nad on, mitte sisserändajad, varjupaigataotlejad, pagulased ega migrandid. Kui keegi üritab tungida kusagile, kuhu tal pole õigust minna, vähemalt mitte sel viisil, nagu ta seda teeb, on ta sissetungija, võta või jäta. Loata võõrale pinnale tungimist tähistatakse inglise keeles sõnaga trespassing ja seda loetakse tõsiseks väärteoks. Isegi kui see tähendab lühikest jalutuskäiku üle võõra muruplatsi, rääkimata võõrasse korterisse tungimisest. Mingil arusaamatul põhjusel leidub aga terveid organisatsioone ja isegi ühiskonnakihte, kelle arvates samaväärne sissetung terve rahva “korterisse”, see tähendab riiki, on peaaegu et inimõigus. Nii olemegi jõudnud olukorrani, et kui võõras tungib vägisi kellegi korterisse, võib korteriomanik talle pesapallikurikaga pähe virutada, aga kui võõras tungib vägisi mõnda riiki, siis tuleb talle pakkuda sooja jooki, kolm korda päevas süüa ja lutikavaba voodit. Seda saab loogiliseks pidada üksnes postmodernistliku mittelineaarse loogika spetsialist (seesama, kes keisrile nähtamatust riidest rõivaid õmbles); terve mõistus seevastu ütleb, et sissetungijat tuleks korteriuksel ja riigipiiril kohelda ühtmoodi. Kui uksel võib vastu hakata, siis peab see lubatud olema ka piiril.
Paraku on tõenäoline, et see tervemõistuslik tõdemus ei sobi kokku arvukate inimõigusalaste konventsioonide ja muude pühade tekstidega, mis on vastu võetud kõige kõrgemal tasandil ja mille ilmeksimatuses kahtlemine on ebasünnis, kui mitte kuritegelik. Selline olukord annab spetsialistidele, kelle käsutuses on “ekspertteadmised inimõiguste valdkonnas”, teretulnud põhjuse nimetatud tõdemus asjatundmatuna kõrvale heita.
Kuid oma peaga mõtlemine ei ole Eestis esialgu veel keelatud. Inimõigused ei ole igavesed ega muutumatud. Nad on (põhiosas) ikkagi inimeste antud ja seda konkreetses olukorras ning konkreetsetel põhjustel. Migrante puudutavad rahvusvahelised lepped on sündinud ajal, mil keegi ei osanud uneski ette näha, et rändavaid inimmasse võidakse teadlikult kasutada relvana. Teise maailmasõja järel võttis Rootsi vastu üle mere pagevaid eestlasi, N Liit tegi samal ajal kõik, et põgenikke püüda ja hävitada. Polnud vähimatki võimalust, et N Liit oleks andnud paarile miljonile nälgivale kolhoosnikule paadid ja saatnud nad Rootsi ühiskonda mitmekesisemaks tegema.
Kuid põhimõtteliselt just nii on lood praegu ja järelikult on absurdne käituda Soome, Leedu, Läti või ka Eesti piirile saadetud (või smugeldatud) sissetungijatega sama moodi kui käitusid rootslased omal ajal eestlaste ja lätlastega. Olukord on teine.
Tõsi, juba mitu aastat kostab siit-sealt arglikke või ka vähem arglikke hõikeid, et rändajaid/migrante/pagulasi (jne) puudutavad konventsioonid on ajale jalgu jäänud ja et sellega seoses tuleb üle vaadata ka inimõigused. Kas inimesel on õigus ennast kaitsta? Kas inimesel on õigus oma lähedasi kaitsta? Kas inimesel on õigus oma kodu kaitsta? Kui jah – ja see võiks olla üks päris inimõigus – , siis tuleb paratamatult piirata teise inimese õigust tema koju sisse marssida, pambud maha panna ja inimväärset kohtlemist nõuda.
Inimõiguste valdkonna eksperdid võiksid nende küsimustega tegeleda, selle asemel et nüri bürokraadina, näpuga konventsioonis järge ajades, nõuda ilmvõimatut. Kui nad aga seda eelistavadki, siis on meil ometi olemas suurepärane valitsus, kes võiks neil teemadel sõna võtta rahvusvahelistel foorumitel. Mäletate, Euroopa Liitu astumisel rääkisime – ja mina rääkisin ka – , et nüüd ometi oleme ise otsustajate hulgas? Võiks seda asjaolu meelde tuletada ja sellega natuke tegeleda. Kui hamstrite kiibistamise ja uute maksude väljamõtlemise kõrvalt muidugi aega leidub. Tähtsamad asjad ikka enne…
Ilmunud Postimehes 16. detsembril 2023
