Rubriik: Nalja kah

Soure Du Rabain: eestlased elavad alles metsas

Soure Du Rabain, vahetusüliõpilane Prantsuse Guajaanast:   Ma ei teadnud Eestist õieti midagi ja sattusin siia pooljuhuslikult. Internetis surfates jäi silma üks PUCCI vahetusprogramm, mis võimaldas kümnel meie üliõpilasel tulla aastaks mõnesse Põhja-Euroopa riiki ennast täiendama. Oleksin eelistanud Norrat või Rootsit, kuid jäin hiljaks, kohad olid hõivatud ja olen nüüd juba viiendat kuud Eestis. Kama, sauna ja kohukeste kohta jätan kommentaarid jagamata, […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 7.03.2023

Lipsas läbi uudis, kuidas keegi Jüri Kivit on kohtu all Eesti hümni mõnitamise pärast ja kuidas kohus peab nüüd pikalt-laialt selgitama, kellele tehti kahju ja kui palju ja kas ikka tehti. Absurd. Jüri Kivitit ma tean, talusin kunagi mõnda aega, kuni tüdinesin, FB-s tema ilkumist nii minu, Eesti riigi, eesti rahva kui üldse kõige eestiliku üle. Muide, kui noor olin, nimetati sellist […]

Loe edasi

Afanassi Pirn: mure väikese sisuka Soome pärast

Loen õudset uudist. Soomlased, keda ma pidasin ikka tsiviliseeritud rahvaks, on tagasi langemas täielikku barbaarsusse, justkui oleks võimalik ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni tõlgendada täpselt nii palju, kui meeldib, ülejäänu peale aga vilistada. Liigitades ennast… kelle hulka?! Euroopa Liidu jätiste, okei, vabandust, mustade lammaste sekka, kes on aastaid silma paistnud üksnes oma konservatiivse nüridusega. Kes ei mõista sooneutraalse abielu ega piirideta maailma ülevust. Kus […]

Loe edasi

Keelekaste 23.09.2022

Loen: „Disainmast Sookurg aitab Eesti lahti ühendada Venemaa elektrivõrgust“. Tore, kui nii on. Ainult et mis asi on „lahti ühendamine“? Ühendama, see tähendab mitut osa üheks tegema. Kas ühte mitmeks osaks tegema on siis „lahti ühendama“? Ütleme, et on, aga milleks siis poolele teele pidama jääda. Igasugu toredaid konstruktsioone saab tekitada. Näiteks „puruks parandama“ või siis, vastupidi, „terveks purustama“. Tulge, lähme õige […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 17.09.2022

Kunagi ma käisin ikka riigikogus. 20 aastat tagasi, täpsemalt öeldes 20. novembril 2002 kell 17.40 toimus seal alljärgnev vestlus. Reiljan oli äsja lõpetanud kõne või sõnavõtu, aga kumb Reiljan, ei mäleta. Igatahes arenes keskustelu järgmiselt: Lauri Vahtre: Mida mõtleb kana, kui kukk teda taga ajab? – Ega ma liiga kiiresti ei jookse? Mida mõtleb Reiljan, kui ta Savisaart kritiseerib? – Ega ma […]

Loe edasi

Afanassi Pirn, Pizdaatsia Pähkel: Palgalõhe probleem lahendatud

Kirjutame, et väljendada oma heameelt hea uudise üle. Vilja Kiisler on oma kirjutises emapalgast[1] lõplikult lahendanud naiste rõhumise ja palgalõhe probleemi. Lahenduseni viib raudne loogika. Palgalõhes on süüdi emapalk, mis provotseerib naisi koju jääma. Mõnel juhul päädib see tööle naasmisega aastate pärast, mil tööandja noort ema üldse tagasi võtta ei tahagi ja selle märgiks pakub talle nii viletsat palka kui võimalik. Või […]

Loe edasi

Pizdaatsia Pjahkli avaldus õige eesti kjeele kaitseks

Avaldus õige eesti kjeele kaitseks Mjina otsustasin ületada raskuseid, austada ukrainlaseid, pidada meeles kangelaseid ja parandada eesti kjeelt. Kuradjima susliki, Sjevjerodonetsk peab oljema! Mitte mingisugune Severodonetsk. Fui, sjee on vjenekjeelne! Ärge lollitage siin inimeseid. Ja inimesed, ärge laske ennast hanepidi vjedada. Pjarast on raske tjuliõuna jälle maha matta.   Pizdaatsia Pjahkel (enne eestistamist Pähkel), kolmandat põlve transsooline

Loe edasi

Muinasjutt sellest, kuidas Soome ja Rootsi NATOsse astusid

Kord põgenesid kaks armastajat – valges linases särgis turjakas poiss ja kena mandlisilmne neiu – möirgava kiskja eest. Nad jooksid üle halja loopealse, kuid siis tuli ette meri. Noored peatusid kõrgel rannakaljul, all mäslemas tormised lained, selja tagant aga kostmas läheneva kiskja aina tugevnev lõrin. Poiss ja tüdruk vaatasid teineteisele otsa, võtsid käest kinni ning hüppasid.

Loe edasi

Afanassi Pirn: Eesti vajab latekapriinset välispoliitikat

Vaata ka: Rainer Kattel: Eesti vajab feministlikku välispoliitikat Möödunud nädalavahetusel Inglise ajalehes The Sunday Times ilmunud intervjuus arvas peaminister Kallas, et kui inimesed jooksid rohkem kitsepiima, oleks maailmas vähem sõdu ja konflikte. Kallasel on õigus, kuid Eesti peab mõtlema kaugemale külmutuskapist ja söögilausast ning viima oma välispoliitika täielikult kitsepiima (latte di capra) alusele, kirjutab kolumnist Afanassi Pirn, Uugametsa Cat’s College’i säilenõtkuse õppetooli […]

Loe edasi

Afanassi Pirn: kohe kätte ja kõigile!

Andres Kollisti ettepanek anda kõigile soovijatele ilma pikema mulinata ja inimesi kiusamata Eesti kodakondsus teeb rinna rõõmsaks. Teeb lausa mõlemad rinnad kuni nibudeni rõõmsaks. Ammu oleks aeg olnud, raisk ma ütlen! Oleks see asi kohe 1992. aastal ära tehtud, oleksime pääsenud kogu sellest kuradima rahvavaenulikust saastast, mida nimetati Mart Laari valitsuseks – sellekssamaks, kelle süü läbi me peame nüüd virelema NATO ja […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load