Rubriik: Inimene

Vääritud vanakesed

  Palju kirjutatakse noortest ja nende tarkusest, mis maailma paremaks muudab. Vahelduseks võiks aga rääkida ka vanadest ja nende tarkusest. Või selle puudumisest. Kunagi ilmus „“Loomingu“ Raamatukogus“ Bertolt Brechti jutukogumik, milles leidus lustakas lugu „Vääritu vanake“ ja see termin on mõnelegi minu põlvkonna inimesele omamoodi meemina mällu sööbinud. Kuid Brecht tegi nalja. Vanadus pole eriti lustakas nähtus ja veel vähem on seda […]

Loe edasi

Usk, teadmine ja mõttetus

Inimene on inimene mitme olulise omaduse poolest, mis iseenesest ei pruugi olla looduses unikaalsed, kuid esinevad inimese puhul tunduvalt tugevamal kujul ja/või unikaalses kombinatsioonis teiste iseärasustega. Neist omadustest tõuseb omakorda esile mittepäriliku informatsiooni osakaal inimese käitumise ja hoiakute mõjutajana. Ehk lihtsustatult öeldes – kultuur laiemas mõttes; kõik see, mida me ei päri, vaid lapsena ja noorena ning tegelikult terve elu õpime ning teada saame.

Loe edasi

Inimeste töötlemine on põhiseadusega keelatud

“Minu veendumused ja hoiakud peavad jääma puutumata, ent mida minult saab nõuda, on minu käitumine, mis peab vastama kokkulepitud reeglitele,” kommenteerib ajaloolane ja poliitik Lauri Vahtre Objektiivile sotsiaalministeeriumi ikka veel kestvat kampaaniat “Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed”. Vahtret usutleb Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.  “Lihtsameelsust ei saa pahaks panna. Kui asi oleks jäänud lapseliku avastuse tasemele, et inimesed ongi inimesed, siis ma […]

Loe edasi

Noortele, kes muretsevad pensioni pärast

  Kuuldavasti leidub noori, kes muretsevad pensioni pärast. Oma vanemate pensioni pärast ja iseenda pensioni pärast. Vanemate puhul on hirm selles, et vanemad oma vanainimese aruga mängivad pensioniraha kasiinos maha ja siis tulevad viimati laste ukse taha leivapalukest manguma. Mis on neist väga inetu, ehk nagu üks noorhärra ütles: „Mul oma vanematega küll sellist kokkulepet ei olnud.“ Kunas? Kas isa-ema pidasid enne […]

Loe edasi

Maailmavaade pensionireformi peeglis

II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise ümber on juba mõnda aega käinud terav sõnasõda. Lisaks argumentidele on vahetatud ka solvanguid või vähemalt selgelt üle vindi keeratud kujundeid, nagu ähvardaks eesti rahvast kas reformi tegemise või tegemata jätmise korral katastroof. Enamasti ei too selline väitlusstiil erilist kasu, vaid üksnes paksu verd, süvendades kummagi leeri juba olemasolevat arvamust. Kuid seekord mitte ainult. Vaidluses vastastikku jagatud emotsionaalsed […]

Loe edasi

Marx, Freud ja amööbid

Marx ja Freud vabastavad meid vastutusest, sotsiaalkonstruktivism ka kohustustest Ees terendab perspektiiv manduda ainurakseteks   Mõtteloo uurijaid on ammu paelunud küsimus, miks leidub nii palju mõtlejaid või mõelda püüdjaid, kelle paleuste seas seisavad võrdväärsel kohal Karl Marx ja Sigmund Freud. Miks ilmub ikka ja jälle filosoofe (jutumärkidega ning ilma), kes püüavad nende vaateid ühendada ning jõuavad sellega ummikusse. Marxi ja Freudi ei […]

Loe edasi

Inimesest teeb inimese hea ja kurja tundmine

Lääne sotsiaal- ning humanitaarteadustes on maad võtnud relativism, üleüldine moraalne eklektika ja lahtiütlemine väärtustest ning ka olemasolevatest teadmistest. Arusaam, et inimloomus on olemas, on meisse sügavalt sisse juurdunud. Kasutame sõnu «loomuomane» ja «loomuvastane», pidamata tarvilikuks neid selgitada või põhjendada. Siiski kuuleb üha sagedamini küsimust, kas midagi loomuomast, st kaasasündinut, üldse ongi. Vaidlus «päritud versus omandatud» on tegelikult vana. Juba Aristoteles kasutas kogemusest […]

Loe edasi

Kust eestlased tulevad?

Eestlaseks ei sünnita, vaid eestlaseks kasvatakse – inimese rahvuse määrab kasvukeskkond. Tarasjuk /…/ põrutas otsekoheselt: ega tundmatu mees, andku jumala pärast andeks, ta ei taha solvata, aga täiesti ilmselt juut, tea, kuidas oleks võimalik juudiks saada. Polnud midagi lihtsamat. Tuli sõita Riiga, maksta 5000 rubla ja saada selle eest ema sünnitunnistus, mis tõendas, et ema on religioossete juudi vanemate laps. Lõpuks veel […]

Loe edasi

The Great Disappointment or Humanism vs Humanity or The Crisis of Humanism

THE GREAT DISAPPOINTMENT OR THE CRISIS OF HUMANISM   INTRODUCTION   The world is changing, no doubt. No doubt man is changing as well. His expectations about his living conditions, about other human beings, society and state – everything changes. Usually we call it development – or progress – and hold any development as good. Development is good for many reasons but […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load