Võib-olla ma olen loll, aga ma tõesti ei saa aru. Koroonapiiranguid on nüüd rakendatud juba ligi kaks aastat ja üks asi peaks olema selge: need ei peata haiguse levikut, vaid üksnes aeglustavad seda. Mis on mõistagi oluline ja hoiab ära tervishoiusüsteemi takerdumise võitlusse üheainsa tõvega, mis määraks muud haiged vaevlema või koguni surema. Ka vaktsiinid ei päästa tervet ühiskonda viirusest, vaid samuti pärsivad ja aeglustavad selle levikut ning ilmselt ka kergendavad nakatumise korral haiguse kulgu.
Peaks olema ilmne, et selles olukorras oleks otstarbekas keskenduda nende inimeste vaktsineerimisele, kes seda ise soovivad või sellega vähemalt nõustuvad, et vältida haiglaravi vajavate inimeste arvu plahvatuslikku kasvu. Mitte tänitada nende kallal, kes on põhimõtteliselt ja kompromissitult vastu – nende meelekindlust see üksnes süvendab. Tõsi, näiteks sõjaväes on „jutt jätta, meil on kord selline“-meetmed mu meelest täiesti õigustatud, aga see selleks. Ja teiseks: et 2 + 2, restoranide lahtiolekupiirangud või koroonapasside nõudmine spordiüritustel on kõik suhteliselt tarbetu sekeldamine. Kas ei näidanud seda mitte omikrontüve levik, mis toimus Eestis ja Lätis enam-vähem identselt, sellal kui politseilikud meetmed olid lätlaste juures tunduvalt karmimad? Vahet see igatahes ei teinud.
Jah, omikron. Iga päev raporteeritakse valulisel ilmel nakatunute arvu kasvust, aga kas ei peaks need arvud meid hoopis… rõõmustama? Eeldusel, et vastab ikka tõele, et omikroni puhul on tegemist enamasti üsna tavalise köha-nohuga, mis ei tapa. See-eest on tulemuseks tasuta immuniseerimine, pealegi efektiivsem kui süstlast saadav. Omikron ongi vaktsiin.
Möönan, et Eesti on politseilike piirangute osas käitunud mõistlikumalt kui terve parv neurootilisi riike, kaasa arvatud meie lähinaabruses, kes sõdivad ikka alles samade vikatite ja hangudega, mis võeti relvastusse 2019. aasta kevadel. Ei mõista. Olen väga-väga kaugel vandenõuteooriatest, mis väidavad, et viirus sünteesiti tahtlikult ja et vaktsiinid on välja mõeldud inimeste tapmiseks, aga praegu tekib küll tunne, et mitmesuguste fantaasiaküllaste piirangute sätestamine on justkui kellegi huvides. Jällegi – ei midagi salapärast, ei mingeid rohelisi reptiile, kes maakera sisemusest meie elu juhivad. Lihtsalt tõsiasi, et võitlus koroonaga on muutunud majandusharuks, mis annab tööd ja leiba juba tuhandetele inimestele. Meedikute ees kummardan maani, aga nende ees, kelle tööks on mõttetute piirangute väljamõtlemine ja nende täitmise kontrollimine ma seda enam ei teeks. Möödunud kevadel olid karmid piirangud asjakohased, polnud ju teada, kui hirmsa taudiga on õieti tegu. Ka teise laine ajal oli asjal ehk mõte – et hoida tervishoiusüsteemi töös. Kuid nüüd? Maskid elaks veel üle, aga muu tundub juba liiast olevat. Lõpetaks selle sõjaseisukorra õige ära ja hakkaks elama. Head uut aastat.
