Artiklid
Veneetsia harta ja tegelik elu
Narva vanalinna täieliku või osalise ülesehitamise idee on viimasel ajal jõudsalt toetajaid leidnud. Ootuspäraselt kutsub see aga esile ka vastuhääli. Kuna tegemist on väga […]
Kirik ja vabadus
Tänapäevases avalikus arvamuses, eriti aga nooremate ja keskealiste hulgas, on ilmses ülekaalus arvamus, et kirik ja vabadus on kuidagi vastandlikud. Paljud näevad kirikus iganenud […]
DILETANDI KARJATUS
Kirjutasin selle aasta juulis Postimehe nädalavahetuse kultuurilisasse „Eesti ajalugu I“[1] inspireeritud mõtiskluse, milles arutlesin peaasjalikult Eesti muinaslinnuste võimalike funktsioonide ja tähenduse üle.[2] Aga […]
“Eesti ajaloo” I köitest, muinaslinnustest ja võimust
Kauaoodatud „Eesti ajalugu I“ on kahtlemata tähelepanuväärne teos ja selle ilmumine rõõmustav sündmus. Just arheoloogia vallas on meie teadmised võrreldes Kruusi-aegsetega ilmselt kõige mahukamalt […]
Vabadussõda kujundab maailma palet tänini
Eesti või vähemalt eestlaste ajalugu on sageli voolanud Euroopa omaga justkui vastassuunas. Kui pärisorjus Euroopas kadus, siis meil ta alles tekkis. Kui mujal koloniaalimpeeriumid […]
Kelle riik Eesti riik ikkagi on?
Mingil põhjusel on Harri Tiido välja kaevanud ühe märtsikuise raadiosaate, milles EKRE juhtkujud kritiseerisid Kaja Kallast tema „kodanikepõhise“ riigi kontseptsiooni eest. Helmed rõhutasid, et […]
Päts, Laidoner ja infosõda
Hiljaaegu võttis Imbi Paju taas üles olulise ja huvipakkuva küsimuse, kuidas 21. sajandi avakümnendil õnnestus muuta Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri mainet ning mälestust. […]
Tsensuurivabalt 30.03.2021
Kuna olin mingil põhjusel lugenud läbi Linda Kaljundi ja Aro Velmeti kirjandi Eesti ajalooteaduse meelierutavatest uutest suundadest 21. sajandil, võtsin pärast paarinädalast taastumist […]
Tsensuurivabalt 15.03.21
Lugesin teadmata põhjusel Linda Kaljundi ja Aro Velmeti kirjutist Eesti ajalooteaduse uutest suundadest 21. sajandil.[i] Olen siiani loetu mõju all, nii et […]
Vabariigi aastapäeva puhul
Üks Murphy seadusi ütleb, et igas organisatsioonis on veel üks inimene, kes mäletab, miks see organisatsioon loodi – see inimene tuleb üles leida ning […]
Tsensuurivabalt 12.02.21
Ehk olete tähele pannud, et juba mõnda aega möllab Eesti ajaloolaste veeklaasis „täiemõõduline torm“. Juristist ajaloolaseks hakanud Kristjan Oad on välja tulnud fantastiliste […]
Empire of the absurd
A BRIEF HISTORY OF THE ABSURDITIES OF THE SOVIET UNION Translated from the Estonian by Tarmo Heyduck Executive editor: Markus Hess Cover: Silver Vahtre […]
Kultuurisõjad eile ja täna
Kultuurisõjad on ammutuntud nähtus, neid on peetud märksa rohkem kui meie üldiselt vasakule kalduv maailmavaade tunnistada tahab. Näiteks ristisõdade puhul uuritakse pingsalt, mis […]
700-aastane orjapõli ei ole müüt
700-aastase orjaaja müüdi purustamine on omamoodi rutiinne tegevus. Ikka ja jälle ilmub mõni ajaloolane või ajaloohuviline, kes kuulutab orjaaja kõigepealt müüdiks ja seejärel […]
Saapasuudlemise ohtudest
Eestlased said uusaegseks kultuurrahvaks seeläbi, et tõusid ise seniste valitsejatega võrdväärsele tasemele, mitte seeläbi, et senised valitsejad oleksid eestlaste ees maoli maha heitnud. Paraku […]
Taevast langemata jäänud lipp
Eestlaste muistseks vabadusvõitluseks nimetatakse 1208. kuni 1227. aastani Eestis ja osalt ka Lätis toimunud sõjategevust, mille käigus Lääne-Euroopa ristisõdijad järk-järgult allutasid Eesti maakonnad, […]
Artiklite sari: 80 aastat 1940. aasta valimisetendusest
juuli 1940: VALIMISETENDUS ALGAB Stalini kava Balti riikide annekteerimiseks nägi ette idamaiselt silmakirjalikku näitemängu nende vabatahtlikust ühinemisest N Liiduga. See pidi petma maailma, […]
Me oleme kohutavalt süüdi
Tegelikult pole tarvis isegi pingutada, et ajaloolistele suurkujudele rassistisilte külge kleepida. See on ikkagi vaevarikas. Näiteks mõelda välja, kuidas siis Winston Churchill ikkagi oli […]
Viimati olemegi unikaalsed?
Eestlaste unikaalsus paistab just kotka-, mitte konnaperspektiivist vaadatuna ja ajaloolist tõde taotledes ei peaks me tegelema ka enesepisendamisega „Eesti Vabadussõja ajaloo“ kallal töötades süvenes […]
Hea vene soldat ja kuri eesti küüditaja
Küüditamistega seoses kerkib ikka ja jälle pinnale mõni lugu, mis räägib sellest, kuidas lihtne vene sõdur näitas üles suuremat inimlikkust kui eestlasest küüditaja, […]
Narva – suur idee
Meil oli kunagi Suur Idee – taastada oma riik ja pääseda uppumissurmast nõukogude rahva ühiskatlas. Laulva revolutsiooni alguses peeti sedagi utoopiliseks, kuid ometi […]
Mälu koorem
See võib ajaloolase ja ühtlasi ajalooga leiba teeniva inimese suust üllatavalt kõlada, kuid mälu, nii vajalik kui ta on, on ühtlasi ka koorem. […]
Narva vanalinn – teeme ära!
Narva vanalinna ülesehitamine ei ole utoopia, see on võimalik – ja see on kättevõtmise asi. Unistus imeilusast barokklinnast kummitab paljusid, kes endisaegset Narvat veel […]
Tartu rahu hävimatu paragrahv
Eestil oleks kõige otstarbekam jääda selle juurde, et Tartu rahu artikkel II kehtib (st suverään-õigused kuuluvad eesti rahvale), kõik muu tuleb selle järel ja […]
Artiklisari: Sada aastat Vabadussõjast
100 AASTAT VABADUSSÕJAST Artiklite sari ajalehes Postimees 16. novembrist 2018 kuni 2. veebruarini 2020 november 1918: EESTI SÕJAVÄGI SAAGU Eesti Vabadussõja puhul […]
Tartu rahulepingu kehtivuse eitamise õiguslikud järeldused
Tartu rahu eitamine tähendab deklaratsiooni, et Eesti kuulub Venemaale, kellel on õigus igal hetkel oma omandiõigus maksma panna. See on klassifitseeritav varjatud ähvarduseks.
Kuumalaine jõulukuul
1. detsembril möödub 95 aastat kommunistide mässukatsest Tallinnas, mille luhtumist võib lugeda ka maailmarevolutsiooni idee lõpuks. Nõukogude Liidu juhtkond pidi leppima mõttega, et demokraatliku […]
Narva vanalinn tuleb üles ehitada
Euroopa on täis uuesti üles ehitatud linnasüdameid, mis on siis Narva vanalinna taastamises sedavõrd võimatut? Mitte midagi. Segab vaid meie endi uskmatus. Igatsus Narva […]
Pilvede värvid, vahvlitorud ja lehvivad lipud
30 aastat fosforiidisõja võidust 1980. aastal puhkesid Eestis noorterahutused, mida Rein Taagepera on hiljem nimetanud „valestardiks“. Rahutused erutasid meeli, kuid need summutati, rahutuste […]
Igihaljas Vabadussõda
Kalender on imeväärne asi, sealt leiab alati midagi. Nagu kihiline kook, millesse on ladestunud mitmesugused ajad ja tõed. Mistahes rahva või kultuurkonna kalender on […]
Kalevipoja säng ja Jakobsoni äng
KATKENUD LÕNG VÕI MÄLUSILD? Nagu haritud inimene teab, asub Tartumaal, Alatskivil Kalevipoja säng – üks paljudest, kuid kõige tuntum ja kõige efektsem. […]
Ja pealegi nad sõdisid omavahel
Nii Joel Sang kui Andrei Hvostov oma kirjutistes (vastavalt Sirp 1. III ja 5. IV) ajavad segamini kaks asja: asjaarmastajaliku piiratuse ja teadusliku lähivaate. […]
Ei midagi isiklikku?
Nagu Allan Käro väga õigesti tähelepanu juhtis („Seda nüüd kindlasti mitte“, PM 11.04.13) , ei olnud Jaak Alliku jutu mõte ETV saates “Välisilm” […]
Tünnitäis koos kulbitäiega: Eesti ajaloo II arvustus
„Eesti ajalugu II” (edaspidi EAII) on tekitanud rohkem poleemikat, kui „Eesti ajaloo” kõik uuel iseseisvusajal ilmunud köited kokku (Eesti ajalugu IV, V ja […]
Au olla veteran
SÕJAVETERANID JA ERUSOLDATID Sõna „veteran” tuleb ladinakeelsest sõnast vetus, mis tähendab „vana”. Veteranuseks hakati antiikses Roomas nimetama sõdurit, kes oli oma 20-aastase aja […]
Müüdiloome müüdimurdmise sildi all
Meil laulud aitavad elada, surra, kirjutas kunagi vist Runnel, pilgates omaaegset nõukogulikku massilaulu, mis muidugi väitis natukene muud. Pilge pilkeks, kuid laulud, muinaslood, müüdid […]
13. sajandil olid rahvused olemas, ka eestlased
Alo Rauna mõnevõrra hüplik refereering suulisest ettekandest Ajaloolane Lauri Vahtre nimetas tänasel arutelupäeval (5. veebruar 2013) «Eesti ajaloo» 2. köite lähenemist turvakaamera-meetodiks ning ta […]
Vabadusvõitlus siiski oli
Järgnev ei püüa olla «Eesti ajaloo» II osa arvustus. See väärtuslik ja rikas teos pälvib nii etteheiteid kui kiitust. Keskendun vaid muistse vabadusvõitluse «kadumisele» […]
Eesti Vabariigi kaks kakskümnendit
Eesti Vabariigi esimest eksistentsi jätkus pisut enam kui 22 aastaks, kuid kuna algusest ja lõpust hammustasid oma osa üks okupatsioon ja üks poolokupatsioon, siis […]
Nõukanostalgia kui hobi
Me oleme vabad ja saavutanud suurt edu, kuid Eestis saab olema alati ka oma ENSV. Mida siis ikkagi teha vabal ja vabadust väärtustaval maal […]
Suveseisund 2008
Aastanumbrid on huvitavad asjad. Vaatad näiteks ajalehe serval numbrit 2008 ja hakkad mõtlema: ahhaa, Eesti Vabariik 90. Mis veel? Kolmekümneaastase sõja algusest 390 […]
Kui räägiks õige ajaloost tõtt
Mihklipäevases Postimehes oli Venemaa järjekordseid ajaloovalesid kommenteerides välja öeldud mõtlemapanev väide: 1944. aasta sõjasündmused, iseäranis Sinimäed, on meie nõrk koht eelkõige seetõttu, et me […]
Koiduaasta 1987
Tol aastal oli kõik alles ees, aga mitte enam mägede taga. Selles mõttes väga hea aasta. Osalt oli juba isegi käes või […]
Euroajalugu – miks mitte?
Mõte kirjutada Euroopa ajalugu, mis kõlbaks nii prantslastele, sakslastele, inglastele kui üldse kõigile Euroopa (Liidu) rahvastele – see on omamoodi ülev mõte. […]
Maailma kauneim linn tuleb taastada
“Ma sündisin maailma kõige ilusamas linnas,” alustab kireva elukäiguga Kaljo Alaküla oma põnevat mälestusteraamatut “III eskadrill”. Mis linnast on jutt? Uskuge või mitte, aga […]
Elu-olu nõukogude ajal
I SÕJAJÄRGSED AASTAD JA 50.NDATE ESIMENE POOL 1944. aasta hilissügisel vaikisid kahurid Sõrve säärel. Raskem on öelda, millal lõppes sõda eestlaste jaoks. […]
Tahaks, aga Jakobsoni vaim segab
Selle lingi taga, kolmandal lehel, on 1999. aastal ajalehes Sirp ilmunud arvustus Andrei Hvostovi raamatule “Mõtteline Eesti”. Autor jäi arvustaja peale jäädavalt viha kandma […]