Artiklid
Retroreaktsioon: 16 aastat hiljem
16 aastat tagasi ilmus raamat pealkirjaga „Hirvepark 1987. 20 aastat kodanikualgatusest, mis muutis Eesti lähiajalugu“. Mingi eksituse või ime läbi jäi see raamat mul […]
Kellele siis veel loota kui mitte noortele?
Noored ja vanad on ikka põlvkonnasõdu pidanud. Siiski erineva ägedusega. Me ei tea väga palju näiteks keskaegsetest põlvkonnasõdadest, võime vaid loetleda nähtavaid-tuntavaid murranguid (gootika […]
Teine Ukraina sõda?
Nii nagu igal teisel rahval, on ka venelastel omad kollektiivsed ajaloolised müüdid ja neuroosid. Venelased näiteks on veendunud, et neid pidevalt rünnatakse ja […]
Tsensuurivabalt 24.01.2023
Delfist loeme: [Venemaa suursaadik Eestis] Lipajev kuulutas, et lääneriigid kavatsevad anda Eestile relvi, millega saab Peterburi sihikule võtta. Lipajevi sõnul loovad anglosaksid Peterburi lähedale […]
Milline riik ei oleks?
This country was built on the blood of slaves. See riik on rajatud orjade verele. Nii karjus aktivist nimega Patrick Thelwell 9. novembril 2022 […]
Asi, mida Marx ei teadnud
Kuulus, kuid kõvasti ülehinnatud ja mitte eriti intelligentne Karl Marx kuulutas kunagi välja linna ja maa kokkusulamise. Mis oli üks õige mitmest üksikasjast, mis […]
Kuidas tuua Toomele elu
Tartu toomkiriku varemetesse kavandatud restorani õigustajate jutust on korduvalt läbi jooksnud väide, et Toomele on vaja elu tuua. Mille peale noogutatakse hajameelselt, nagu oleks […]
Peatage see barbaarsus!
Vabandage nii otse ütlemast, aga idee rajada Tartu toomkiriku varemetesse peen ja kallis restoran on lihtsalt lollakas. Ja seda õige mitmel üsna lihtsasti arusaadaval […]
Kas vanad eestlased ajasid habet?
Kunagi pani imestama, nüüd pigem muigama rea ajaloolaste visadus eesti rahva olematuse tõestamisel. Tänapäeval ehk on olemas, sest keegi konstrueeris ta, kuid 13. sajandil […]
Madisepäeva lahing ei olnud lõpp
Eestlaste muistne vabadusvõitlus algas varem ja lõppes hiljem, kui oleme harjunud Läti Henriku kroonikale toetudes arvama. Ka ei olnud tulemus nii fataalselt kindel, nagu […]
“Eesti mees ja tema sugu”: mõistatuslikud värsid poliitilises pilkelaulus
2022. aasta “Akadeemia” 6. numbris ilmunud artikkel ühest rahvuslikul ärkamisajal levinud ja tänaseni palju peamurdmist valmistanud laulust Vahtre-2022-nr6
Tere, ma mõtestasin teid ümber
„Ümbermõtestamine“ – seda võlusõna ei mõeldud välja eile. Seda kostis juba pronksmehe-saaga algusaegadel ja tegelikult tehti katsetki, vahetades välja monumendi mõtet selgitavad tahvlid. Ainult […]
Pideva soola raputamisega haavu ei ravita
Jälle kamalutäis ülipeent kultuuriteooriat. Põim Kama manitseb eesti rahvast: „Kultuuri ja rahvuse järjepidevuse seisukohast on oluline minevikus toimunud katkestusi tunda ja mõista. Valusaid teemasid […]
Tsensuurivabalt 30.07.2022
Linda Kaljundile on Maarjamäe memoriaali küsimus nii keeruline ja raske, et ta tahaks võtta pikemalt aega aruteludeks, tuua kokku kohalikke kogukondi ja erinevaid eksperte. […]
Saksa genotsiid ja Vene genotsiid
Genotsiid on üks kõige koledamaid asju, mis inimeste keskel üldse juhtuda saab. Sisuliselt on tegu nähtusega, mis pärineb otse loomariigist, ja ehkki inimesed ongi […]
On viimane aeg Nõukogude Liit laiali saata
„Nõukogude Liit on laiali saadetud!“ Sellise unistuse sõnastas mu tudengipõlves, 40 aastat tagasi, kursusekaaslane Tauno Pukk, kelle peagi mõrvasid Tartu vene ajateenijad. Unistus aga […]
Nõukanostalgia on probleem, aga mitte eestlaste oma
Kaire Uusen kirjutab, et eestlasi vaevab nõukanostalgia. Paljusid kindlasti, ainult et autor jätab märkamata, kuidas seda nõukanostalgiat on aastakümneid ka sihilikult õhutatud ja kuidas […]
Hiid-Halonen ja Euroopa Nõukogu
Soome ekspresidendi Tarja Halose läinudnädalased väljaütlemised Venemaa, Eesti ja Euroopa Nõukogu teemadel olid kahtlemata jahmatavalt rumalad. Seda tõsiasja on juba kommenteeritud, üks esimesi reageerijaid […]
Tsensuurivabalt 5.03.2022 ehk Putin ja sooda
Putin sai hakkama millegagi, mida ei suutnud nõukogude võim viiekümne aasta jooksul. Nimelt kaotas Eesti poelettidelt sooda. See oli nimelt ainus kaup, mida kogu […]
Kes sünnitas Putini?
Kuni tõde pole kõva häälega välja öeldud, asjad ei parane. Niikaua, kuni me ninnunännutame noori venelasi vagajuttudega sellest, kuidas venelased ja Venemaa milleski süüdi […]
Kas Venemaa ongi nii hoomamatu kui räägitakse?
Vene literaat ja diplomaat Fjodor Tjuttšev (1803 – 1873) on kirja pannud surematud luuleread: „Venemaad mõistusega ei võta (…) Venemaad tuleb uskuda“. Kindlasti mõlgub […]
Padise maantee ja Raikküla valitsus
EL21_03 padise EL21_04 padise EL21_05 padise EL21_07 padise Tunnuspildil maanteelõik Pajaka ja Nissi vahel, kunagise Revala ja Harjumaa piirimail
Tharapita sünnipaik: kas Ebavere või Emumägi?
EL21_09 ebavere Tunnuspildil vaade Laiuse mäelt Emumäele
Intervjuu Taavi Minnikule
Veel nullindatel tegeles Eesti ajalooteadus põhiliselt 1940. aasta iseseisvuskaotuse ja sellele järgnenud sündmustega. Tänaseks on see pilt palju vaheldusrikkam ning on ilmunud suurepäraseid uusi […]
Muinas- ja keskaja piiril
Mitmeid Eesti ajaloolasi on viimasel ajal lummanud küsimus, kuidas toimus 12.-14. sajandil üleminek muinasajalt keskaega. Erinevatest sõna- ja seisukohavõttudest koorub välja hüpotees – või […]
Poola julgeolek algab Eestist
Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski tsiteeris hiljuti[1] oma riigi relvajõudude peastaabi ülema kindral Romuald Andrzejczaki sõnu Lennart Meri konverentsil: „Poola julgeolek algab Eestist.“ Ilusad sõnad. […]
Poiss kadakaselt saarelt, binokkel kaelas
Professor Raivo Männi mälestusteraamatu „Poiss kadakaselt saarelt“ lõpetamise järel oli tunne, nagu oleksin käinud ühel ilusal ja huvitaval reisil. See viis kusagile suhteliselt lähedale, […]
Jan Sobieski ja tatarlaste kõrb
Euroopa Liitu on korduvalt võrreldud Rooma impeeriumiga ja seda põhjusega. Sarnased jooned on ilmsed, niisamuti kui erinevused. Näiteks ei ümbritse Euroopa Liit Vahemerd nagu […]
Veneetsia harta ja tegelik elu
Narva vanalinna täieliku või osalise ülesehitamise idee on viimasel ajal jõudsalt toetajaid leidnud. Ootuspäraselt kutsub see aga esile ka vastuhääli. Kuna tegemist on väga […]
Kirik ja vabadus
Tänapäevases avalikus arvamuses, eriti aga nooremate ja keskealiste hulgas, on ilmses ülekaalus arvamus, et kirik ja vabadus on kuidagi vastandlikud. Paljud näevad kirikus iganenud […]
DILETANDI KARJATUS
Kirjutasin selle aasta juulis Postimehe nädalavahetuse kultuurilisasse „Eesti ajalugu I“[1] inspireeritud mõtiskluse, milles arutlesin peaasjalikult Eesti muinaslinnuste võimalike funktsioonide ja tähenduse üle.[2] Aga […]
“Eesti ajaloo” I köitest, muinaslinnustest ja võimust
Kauaoodatud „Eesti ajalugu I“ on kahtlemata tähelepanuväärne teos ja selle ilmumine rõõmustav sündmus. Just arheoloogia vallas on meie teadmised võrreldes Kruusi-aegsetega ilmselt kõige mahukamalt […]
Vabadussõda kujundab maailma palet tänini
Eesti või vähemalt eestlaste ajalugu on sageli voolanud Euroopa omaga justkui vastassuunas. Kui pärisorjus Euroopas kadus, siis meil ta alles tekkis. Kui mujal koloniaalimpeeriumid […]
Kelle riik Eesti riik ikkagi on?
Mingil põhjusel on Harri Tiido välja kaevanud ühe märtsikuise raadiosaate, milles EKRE juhtkujud kritiseerisid Kaja Kallast tema „kodanikepõhise“ riigi kontseptsiooni eest. Helmed rõhutasid, et […]
Päts, Laidoner ja infosõda
Hiljaaegu võttis Imbi Paju taas üles olulise ja huvipakkuva küsimuse, kuidas 21. sajandi avakümnendil õnnestus muuta Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri mainet ning mälestust. […]
Tsensuurivabalt 30.03.2021
Kuna olin mingil põhjusel lugenud läbi Linda Kaljundi ja Aro Velmeti kirjandi Eesti ajalooteaduse meelierutavatest uutest suundadest 21. sajandil, võtsin pärast paarinädalast taastumist […]
Tsensuurivabalt 15.03.21
Lugesin teadmata põhjusel Linda Kaljundi ja Aro Velmeti kirjutist Eesti ajalooteaduse uutest suundadest 21. sajandil.[i] Olen siiani loetu mõju all, nii et […]
Vabariigi aastapäeva puhul
Üks Murphy seadusi ütleb, et igas organisatsioonis on veel üks inimene, kes mäletab, miks see organisatsioon loodi – see inimene tuleb üles leida ning […]
Tsensuurivabalt 12.02.21
Ehk olete tähele pannud, et juba mõnda aega möllab Eesti ajaloolaste veeklaasis „täiemõõduline torm“. Juristist ajaloolaseks hakanud Kristjan Oad on välja tulnud fantastiliste […]
Empire of the absurd
A BRIEF HISTORY OF THE ABSURDITIES OF THE SOVIET UNION Translated from the Estonian by Tarmo Heyduck Executive editor: Markus Hess Cover: Silver Vahtre […]
Kultuurisõjad eile ja täna
Kultuurisõjad on ammutuntud nähtus, neid on peetud märksa rohkem kui meie üldiselt vasakule kalduv maailmavaade tunnistada tahab. Näiteks ristisõdade puhul uuritakse pingsalt, mis […]
700-aastane orjapõli ei ole müüt
700-aastase orjaaja müüdi purustamine on omamoodi rutiinne tegevus. Ikka ja jälle ilmub mõni ajaloolane või ajaloohuviline, kes kuulutab orjaaja kõigepealt müüdiks ja seejärel […]
Saapasuudlemise ohtudest
Eestlased said uusaegseks kultuurrahvaks seeläbi, et tõusid ise seniste valitsejatega võrdväärsele tasemele, mitte seeläbi, et senised valitsejad oleksid eestlaste ees maoli maha heitnud. Paraku […]
Taevast langemata jäänud lipp
Eestlaste muistseks vabadusvõitluseks nimetatakse 1208. kuni 1227. aastani Eestis ja osalt ka Lätis toimunud sõjategevust, mille käigus Lääne-Euroopa ristisõdijad järk-järgult allutasid Eesti maakonnad, […]
Artiklite sari: 80 aastat 1940. aasta valimisetendusest
juuli 1940: VALIMISETENDUS ALGAB Stalini kava Balti riikide annekteerimiseks nägi ette idamaiselt silmakirjalikku näitemängu nende vabatahtlikust ühinemisest N Liiduga. See pidi petma maailma, […]
Me oleme kohutavalt süüdi
Tegelikult pole tarvis isegi pingutada, et ajaloolistele suurkujudele rassistisilte külge kleepida. See on ikkagi vaevarikas. Näiteks mõelda välja, kuidas siis Winston Churchill ikkagi oli […]
Viimati olemegi unikaalsed?
Eestlaste unikaalsus paistab just kotka-, mitte konnaperspektiivist vaadatuna ja ajaloolist tõde taotledes ei peaks me tegelema ka enesepisendamisega „Eesti Vabadussõja ajaloo“ kallal töötades süvenes […]
Hea vene soldat ja kuri eesti küüditaja
Küüditamistega seoses kerkib ikka ja jälle pinnale mõni lugu, mis räägib sellest, kuidas lihtne vene sõdur näitas üles suuremat inimlikkust kui eestlasest küüditaja, […]
Narva – suur idee
Meil oli kunagi Suur Idee – taastada oma riik ja pääseda uppumissurmast nõukogude rahva ühiskatlas. Laulva revolutsiooni alguses peeti sedagi utoopiliseks, kuid ometi […]
Mälu koorem
See võib ajaloolase ja ühtlasi ajalooga leiba teeniva inimese suust üllatavalt kõlada, kuid mälu, nii vajalik kui ta on, on ühtlasi ka koorem. […]
Narva vanalinn – teeme ära!
Narva vanalinna ülesehitamine ei ole utoopia, see on võimalik – ja see on kättevõtmise asi. Unistus imeilusast barokklinnast kummitab paljusid, kes endisaegset Narvat veel […]
Tartu rahu hävimatu paragrahv
Eestil oleks kõige otstarbekam jääda selle juurde, et Tartu rahu artikkel II kehtib (st suverään-õigused kuuluvad eesti rahvale), kõik muu tuleb selle järel ja […]
Artiklisari: Sada aastat Vabadussõjast
100 AASTAT VABADUSSÕJAST Artiklite sari ajalehes Postimees 16. novembrist 2018 kuni 2. veebruarini 2020 november 1918: EESTI SÕJAVÄGI SAAGU Eesti Vabadussõja puhul […]
Tartu rahulepingu kehtivuse eitamise õiguslikud järeldused
Tartu rahu eitamine tähendab deklaratsiooni, et Eesti kuulub Venemaale, kellel on õigus igal hetkel oma omandiõigus maksma panna. See on klassifitseeritav varjatud ähvarduseks.
Kuumalaine jõulukuul
1. detsembril möödub 95 aastat kommunistide mässukatsest Tallinnas, mille luhtumist võib lugeda ka maailmarevolutsiooni idee lõpuks. Nõukogude Liidu juhtkond pidi leppima mõttega, et demokraatliku […]
Narva vanalinn tuleb üles ehitada
Euroopa on täis uuesti üles ehitatud linnasüdameid, mis on siis Narva vanalinna taastamises sedavõrd võimatut? Mitte midagi. Segab vaid meie endi uskmatus. Igatsus Narva […]
Kommunismiohvrite mälestuseks
Olen minagi mõnikord endalt ja teistelt küsinud, ega meil liiga palju mälestusmärke ja muuseume pole. Mälu on mõeldud meile teed näitama, mitte maadligi suruma […]
Pilvede värvid, vahvlitorud ja lehvivad lipud
30 aastat fosforiidisõja võidust 1980. aastal puhkesid Eestis noorterahutused, mida Rein Taagepera on hiljem nimetanud „valestardiks“. Rahutused erutasid meeli, kuid need summutati, rahutuste […]
Igihaljas Vabadussõda
Kalender on imeväärne asi, sealt leiab alati midagi. Nagu kihiline kook, millesse on ladestunud mitmesugused ajad ja tõed. Mistahes rahva või kultuurkonna kalender on […]
1944 ja kaks leppimist
Traagiline 1944. aasta on meie ajaloomälus tänini hell, tuikav koht. Ühest küljest kangelaslik, teisalt pika vabadusekaotuse ettekuulutaja. Siit tekivad kiuslikud küsimused: kas 1939. aastal […]
Kalevipoja säng ja Jakobsoni äng
KATKENUD LÕNG VÕI MÄLUSILD? Nagu haritud inimene teab, asub Tartumaal, Alatskivil Kalevipoja säng – üks paljudest, kuid kõige tuntum ja kõige efektsem. […]
Ja pealegi nad sõdisid omavahel
Nii Joel Sang kui Andrei Hvostov oma kirjutistes (vastavalt Sirp 1. III ja 5. IV) ajavad segamini kaks asja: asjaarmastajaliku piiratuse ja teadusliku lähivaate. […]
Ei midagi isiklikku?
Nagu Allan Käro väga õigesti tähelepanu juhtis („Seda nüüd kindlasti mitte“, PM 11.04.13) , ei olnud Jaak Alliku jutu mõte ETV saates “Välisilm” […]
Tünnitäis koos kulbitäiega: Eesti ajaloo II arvustus
„Eesti ajalugu II” (edaspidi EAII) on tekitanud rohkem poleemikat, kui „Eesti ajaloo” kõik uuel iseseisvusajal ilmunud köited kokku (Eesti ajalugu IV, V ja […]
Au olla veteran
SÕJAVETERANID JA ERUSOLDATID Sõna „veteran” tuleb ladinakeelsest sõnast vetus, mis tähendab „vana”. Veteranuseks hakati antiikses Roomas nimetama sõdurit, kes oli oma 20-aastase aja […]
Müüdiloome müüdimurdmise sildi all
Meil laulud aitavad elada, surra, kirjutas kunagi vist Runnel, pilgates omaaegset nõukogulikku massilaulu, mis muidugi väitis natukene muud. Pilge pilkeks, kuid laulud, muinaslood, müüdid […]
13. sajandil olid rahvused olemas, ka eestlased
Alo Rauna mõnevõrra hüplik refereering suulisest ettekandest Ajaloolane Lauri Vahtre nimetas tänasel arutelupäeval (5. veebruar 2013) «Eesti ajaloo» 2. köite lähenemist turvakaamera-meetodiks ning ta […]
Vabadusvõitlus siiski oli
Järgnev ei püüa olla «Eesti ajaloo» II osa arvustus. See väärtuslik ja rikas teos pälvib nii etteheiteid kui kiitust. Keskendun vaid muistse vabadusvõitluse «kadumisele» […]
Eesti Vabariigi kaks kakskümnendit
Eesti Vabariigi esimest eksistentsi jätkus pisut enam kui 22 aastaks, kuid kuna algusest ja lõpust hammustasid oma osa üks okupatsioon ja üks poolokupatsioon, siis […]
Nõukanostalgia kui hobi
Me oleme vabad ja saavutanud suurt edu, kuid Eestis saab olema alati ka oma ENSV. Mida siis ikkagi teha vabal ja vabadust väärtustaval maal […]
Suveseisund 2008
Aastanumbrid on huvitavad asjad. Vaatad näiteks ajalehe serval numbrit 2008 ja hakkad mõtlema: ahhaa, Eesti Vabariik 90. Mis veel? Kolmekümneaastase sõja algusest 390 […]
Kui räägiks õige ajaloost tõtt
Mihklipäevases Postimehes oli Venemaa järjekordseid ajaloovalesid kommenteerides välja öeldud mõtlemapanev väide: 1944. aasta sõjasündmused, iseäranis Sinimäed, on meie nõrk koht eelkõige seetõttu, et me […]
Koiduaasta 1987
Tol aastal oli kõik alles ees, aga mitte enam mägede taga. Selles mõttes väga hea aasta. Osalt oli juba isegi käes või […]
Euroajalugu – miks mitte?
Mõte kirjutada Euroopa ajalugu, mis kõlbaks nii prantslastele, sakslastele, inglastele kui üldse kõigile Euroopa (Liidu) rahvastele – see on omamoodi ülev mõte. […]
Maailma kauneim linn tuleb taastada
“Ma sündisin maailma kõige ilusamas linnas,” alustab kireva elukäiguga Kaljo Alaküla oma põnevat mälestusteraamatut “III eskadrill”. Mis linnast on jutt? Uskuge või mitte, aga […]
Elu-olu nõukogude ajal
I SÕJAJÄRGSED AASTAD JA 50.NDATE ESIMENE POOL 1944. aasta hilissügisel vaikisid kahurid Sõrve säärel. Raskem on öelda, millal lõppes sõda eestlaste jaoks. […]
Tahaks, aga Jakobsoni vaim segab
Selle lingi taga, kolmandal lehel, on 1999. aastal ajalehes Sirp ilmunud arvustus Andrei Hvostovi raamatule “Mõtteline Eesti”. Autor jäi arvustaja peale jäädavalt viha kandma […]
Rikas inimene kui rahvuslik rikkus – ajaleht “Reede”, 28. sept. 1990
Selle artikliga, milles püüdsin jahutada leegitsevat “klassivaenu”, sain endale külge südametu inimese sildi.