Kuu: detsember 2021

Nalja kah Tsensuurivabalt
Lauri Vahtre

Afanassi Pirni ametlik uusaastatervitus

31/12/2021

No mida siis öelda sellesinase lõppeva aasta kohta? Kindlasti seda, et maailm, seltsimehed, on muutunud paremaks. Maailm on muutunud lõbusamaks. Maagaasiga saab järjest rohkem pulli ja imperialistide ülemaailmne pealik Biden suhtleb peeretamise abil nagu Vonneguti tulnukas. Õigus, Vonneguti tulnukad suhtlesid veel ka stepptantsu abil, aga küllap näeme uuel aastal sedagi. Võib-olla hopaki vormis. Kliimakatastroof töötab täistuuridel, veganvorstid ei pane enam kedagi imestama, […]

Loe edasi
Ühiskond Üldine
Lauri Vahtre

Omikroniga uude aastasse

30/12/2021

Võib-olla ma olen loll, aga ma tõesti ei saa aru. Koroonapiiranguid on nüüd rakendatud juba ligi kaks aastat ja üks asi peaks olema selge: need ei peata haiguse levikut, vaid üksnes aeglustavad seda. Mis on mõistagi oluline ja hoiab ära tervishoiusüsteemi takerdumise võitlusse üheainsa tõvega, mis määraks muud haiged vaevlema või koguni surema. Ka vaktsiinid ei päästa tervet ühiskonda viirusest, vaid samuti […]

Loe edasi
Ühiskond Üldine
Lauri Vahtre

Mis kuramuse “talve algus”?

20/12/2021

Mis kuramuse „talve algus“? Mis tabab meid umbestäpselt teisipäeval kell 17.59? Jätke jama – kas praegu on siis sügis või? Talv on ammu käes, rahvakalendri talvekuu on koguni november ja tänavu tulidki juba novembris suured külmad. Kui üldiselt ei alga talved, nagu ka suved, kevaded ja sügised mingil kindlal kuupäeval ega ammugi kellaajal, vaid siis, kui nad algavad. Talv ei jää taeva, […]

Loe edasi
Ühiskond Üldine
Lauri Vahtre

Kui keel on segi, siis on kõik segi

17/12/2021

(Algse pealkirjaga: VEELKORD KEELESEGADUSEST, REHVIST JA GENUAST) Keel on lõpuks kõigest vahend, suhtlusvahend. Ja iga vahend peab olema võimalikult otstarbekas, tõhus, käepärane. Keele puhul siis suhtlemise jaoks – et info kanduks edasi võimalikult hõlpsalt ja adekvaatselt, et „telefoniefekt“ oleks minimaalne jne. Lisaks n-ö kuivale infole annab keel muidugi edasi ka muud, eeskätt tundeid, kuid sellegi edastamisele kehtivad samad nõuded: kui keegi tahab […]

Loe edasi
Ajaloost See väike Eesti
Lauri Vahtre

Intervjuu Taavi Minnikule

14/12/2021

Veel nullindatel tegeles Eesti ajalooteadus põhiliselt 1940. aasta iseseisvuskaotuse ja sellele järgnenud sündmustega. Tänaseks on see pilt palju vaheldusrikkam ning on ilmunud suurepäraseid uusi uurimusi ja käsitlusi kaugematest ajalooperioodidest ning-sündmustest. Seda, et tuleks ümber vaadata eestlaste roll orduriigi ajal ja hiljem räägiti juba sõdadevahelise Eesti Vabariigi lõpuaastatel ning on räägitud ka taasiseseisvusajal. Viimasel ajal on Eesti varasema ajalookäsitlustele leheveergudel veel kõvemini vinti […]

Loe edasi
Ajaloost See väike Eesti
Lauri Vahtre

Muinas- ja keskaja piiril

11/12/2021

Mitmeid Eesti ajaloolasi on viimasel ajal lummanud küsimus, kuidas toimus 12.-14. sajandil üleminek muinasajalt keskaega. Erinevatest sõna- ja seisukohavõttudest koorub välja hüpotees – või eelhoiak – , et see üleminek ei olnud nii järsk ega kõike pea peale pöörav, kui seni arvatud või eeldatud. Selline hoiak oli hästi tajutav Eesti muinasaja lõpule ja keskaja algusele pühendatud konverentsil „Omal maal, omal moel“, mis […]

Loe edasi
Ajaloost Euroopa laevuke See väike Eesti
Lauri Vahtre

Poola julgeolek algab Eestist

04/12/2021

Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski tsiteeris hiljuti[1] oma riigi relvajõudude peastaabi ülema kindral Romuald Andrzejczaki sõnu Lennart Meri konverentsil: „Poola julgeolek algab Eestist.“ Ilusad sõnad. Loomulikult tekib kiusatus vastata Poola kindralile sama galantselt: „Ja Eesti julgeolek algab Poolast“. Mis vastab kahtlemata tõele, kui meenutame, kuidas Poola hävitamine kahe diktaatori sobingu tulemusel 1939. aastal oli eelmänguks ka kolme Balti riigi annekteerimisele. Tänapäeval pole selliseid […]

Loe edasi
Sõgeduse mängumailt Tsensuurivabalt
Lauri Vahtre

Integraatsia Kalevipoegovna Migrantova ja turbulentsiajastu nüüdisdünaamika

03/12/2021

Meil tegeldakse integratsiooni ja migratsiooniga. Kõvasti ja kõrgeimal tasemel. Avame aupaklikult seitungi ja loeme, täis imetlust: „Ettekanne käsitleb turbulentsiajastul kodakondsuses tekkivaid pingeid ja võimalusi. Tuginedes viimasel ajal ilmunud artiklitele ja peatükkidele keskendub ettekandja demokraatlikule kodanikusubjektsusele ning valdkondliku poliitikakujundamise ja poliitika nüüdisdünaamikale.“ Kas saite midagi aru? Kui ei saanud, siis ärge häbenege, te ei pidanudki saama. Tegemist on oskuslikult kokku seatud sõnamulinaga, mille […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load