Silt: Venemaa

Tsensuurivabalt 28.02.2023

Märkmeid harrastuspüshholoogi vaatluspäevikust. Nüüdseks aasta kestnud Ukraina sõda on joonistanud välja huvitava inimtüübi, kellel on järgmised omadused: Ta kinnitab, et pooldab rahu, ei ole ei Venemaa ega Ukraina poolt; ta peab purustatud Vene tanki toomist Tallinna Vabaduse väljakule kohutavalt rumalaks ja inetuks teoks; ta pehmelt öeldes umbusaldab sügavalt Ukraina põgenikke (raskelt öeldes lausa vaenab neid); ta peab Eesti relvaabi Ukrainale reeturlikuks teoks […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 28.07.2022

Saite nüüd! Midagi pole teha, kõige suurem rõõm on ikka kahjurõõm. Mäletan lapsepõlvest, kui tont-teab-milline Ameerika president jällegi venelastega sooje suhteid ja vastastikust mõistmist arendada püüdis, ja kuidas siis mu kadunud ema turtsatas: „Ma tahaks olla selle esimese Vene tanki katusel, mis New Yorki sisse sõidab. Ma näitaksin sealt ameeriklastele rusikat ja ütleks: saite nüüd oma sõprust! Paras teile!“ Võib-olla oli see […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 24.05.2022

Üks järjekordne puuriidatagune mõttehiiglane targutas Facebookis, et see pole Ukraina – Vene sõda, see on Ameerika – Vene sõda. Püüdsin vastu vaielda, aga mulle teatati lapi targa toonil, et Ukraina – Vene sõda oleks 9. maiks läbi olnud, aga kuna sõda aina kestab, siis on see Ameerika – Vene sõda. Sellist lollust kostab ikka ja jälle, mõnikord ka kõrgesti haritud isikute suust […]

Loe edasi

Hiid-Halonen ja Euroopa Nõukogu

Soome ekspresidendi Tarja Halose läinudnädalased väljaütlemised Venemaa, Eesti ja Euroopa Nõukogu teemadel olid kahtlemata jahmatavalt rumalad. Seda tõsiasja on juba kommenteeritud, üks esimesi reageerijaid oli õnneks Sofi Oksanen, kelle sõnal on kaalu nii soomekeelses inforuumis kui laiemaltki. Tabava vastuse kirjutas ka Eerik Kross. Kuid tasub veelkord järele mõelda, mida see episood meile ütleb. Kõige absurdsem oli muidugi Halose märkus, et üheks põhjuseks […]

Loe edasi

Kas Venemaa ongi nii hoomamatu kui räägitakse?

Vene literaat ja diplomaat Fjodor Tjuttšev (1803 – 1873) on kirja pannud surematud luuleread: „Venemaad mõistusega ei võta (…) Venemaad tuleb uskuda“. Kindlasti mõlgub see praegu meeles paljudel, kes hirmu ja hämminguga jälgivad Vladimir Putini – või Venemaa, kuidas võtta – käitumist, mida tõepoolest on raske mõistusega võtta. See käitumine on ülbe, ambitsioonikas, kaval, küüniline ja jõhker, kuid laias laastus Venemaa enda […]

Loe edasi

Poola julgeolek algab Eestist

Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski tsiteeris hiljuti[1] oma riigi relvajõudude peastaabi ülema kindral Romuald Andrzejczaki sõnu Lennart Meri konverentsil: „Poola julgeolek algab Eestist.“ Ilusad sõnad. Loomulikult tekib kiusatus vastata Poola kindralile sama galantselt: „Ja Eesti julgeolek algab Poolast“. Mis vastab kahtlemata tõele, kui meenutame, kuidas Poola hävitamine kahe diktaatori sobingu tulemusel 1939. aastal oli eelmänguks ka kolme Balti riigi annekteerimisele. Tänapäeval pole selliseid […]

Loe edasi

Mis siis lõpuks on oluline?

On vana küsimus, kumb on hullem – kas üks suur häda või palju väikseid. Mõlemal on omad hea ja vead. Kuid unustagem hetkeks igapäevane probleemikakofoonia ja küsigem, mis on meie rahva ja riigi tuleviku jaoks mitte lihtsalt oluline, vaid kõige olulisem. Mäletan hästi nõukogude aega, kui meil oli laias laastus üks suur häda. Häda nimi oli Vene võim ja sellega kaasnev ümberrahvastamine. […]

Loe edasi

2015. aasta hägused horisondid

      LIIKMED LOGISEVAD Lõppenud aasta peale mõeldes kipub meenuma Shakespeare’i igihaljas diagnoos: „aeg liigestest on lahti“. Shakespeare’i enda ajastu oli päris kindlasti liigestest lahti. Keskaeg lagunes, uusaeg astus asemele. Katoliikliku ladina-Euroopa vahetas välja rahvusriikide Euroopa. Rüütlid kappasid ajalukku ja viimased musketärid murti Päikesekuninga jalge ette maha. Aga praegu? Miks need sõnad täna kohased tunduvad? Kas miski laguneb? Ja kui nii, […]

Loe edasi

Karu ja mesilane

  Liigagi sageli kuuleme halamist: Eesti on väike, Eestil pole mingit võimalust end kaitsta, kui Venemaa täie jõuga ründama peaks. Pihkva dessantväelased olla kahe tunniga Tallinnas ja meie sõjavägi mängusõjavägi. Need väited on õnneks sügavalt ekslikud. Paljudel juhtudel on pealegi tegemist tahtliku vaimu närimisega, meie kaitsetahte sihiliku halvamisega. Rahvas, kes usub, et ta ei suuda, ei suudagi – ja vastupidi. Ajalugu on […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load