Eelarvamused on teadupärast maa põhja manatud ja igaveseks neetud. Mingit käitumist, ütlemist, hoiakut ei tohi nimetada mehelikuks või naiselikuks, see on stereotüübi juurutamine. Ammugi ei tohi ükskõik mille kohta öelda, et see on, noh, asiaatlik. Hoopis jõle, kui keegi kohmab, et „too vend käitus nagu üks õige eestlane“ või midagi sama primitiivset. Et kui norralane, siis suusatab, ja kui teksaslane, siis ratsutab. […]
Käisin ükspäev internetipangas ja heitsin muuhulgas pilgu oma võlale, mis mul seal ripub nagu, ma oletan, enamikul meist. Instinkt ütles: küll oleks hea see prauhti ära maksta. Kohe puhtam ja kuivem tunne, hea kukerpalli visata või kaugust hüpata, soovi korral ka ära surra, ilma et pärijad peiedel rusikat näitaks. Aga siis astus ligi jahe matemaatika ja ütles: tohman, praegu just on väga […]
Võib-olla ma olen loll, aga ma tõesti ei saa aru. Koroonapiiranguid on nüüd rakendatud juba ligi kaks aastat ja üks asi peaks olema selge: need ei peata haiguse levikut, vaid üksnes aeglustavad seda. Mis on mõistagi oluline ja hoiab ära tervishoiusüsteemi takerdumise võitlusse üheainsa tõvega, mis määraks muud haiged vaevlema või koguni surema. Ka vaktsiinid ei päästa tervet ühiskonda viirusest, vaid samuti […]
Mis kuramuse „talve algus“? Mis tabab meid umbestäpselt teisipäeval kell 17.59? Jätke jama – kas praegu on siis sügis või? Talv on ammu käes, rahvakalendri talvekuu on koguni november ja tänavu tulidki juba novembris suured külmad. Kui üldiselt ei alga talved, nagu ka suved, kevaded ja sügised mingil kindlal kuupäeval ega ammugi kellaajal, vaid siis, kui nad algavad. Talv ei jää taeva, […]
(Algse pealkirjaga: VEELKORD KEELESEGADUSEST, REHVIST JA GENUAST) Keel on lõpuks kõigest vahend, suhtlusvahend. Ja iga vahend peab olema võimalikult otstarbekas, tõhus, käepärane. Keele puhul siis suhtlemise jaoks – et info kanduks edasi võimalikult hõlpsalt ja adekvaatselt, et „telefoniefekt“ oleks minimaalne jne. Lisaks n-ö kuivale infole annab keel muidugi edasi ka muud, eeskätt tundeid, kuid sellegi edastamisele kehtivad samad nõuded: kui keegi tahab […]
Jälle ajavad hinge täis. Kuulen Vikerraadiost, kuidas haridusspetsialist Margus Pedaste selgitab, et ega sellest väga suurt viga ei olegi, kui lapsed distantsõppel ainet kuigi sügavalt ei omanda. Sest tänapäeval valitsebki selline suundumus, et tähtsamad kui nn ainespetsiifilised pädevused ongi nn üldpädevused – digipädevus, õpioskused, enesemääratluspädevus jms eesrindlik kraam. Nii nagu Eesti haridusstrateegia aastani 2035 ette näeb. Suu kukub lahti. Eesti keeli öeldult […]
Lugesin 18. novembri Postimehest Tõnis Saartsi artiklit „Pandeemia ja rahvusliberalismi kibedad viljad“ ja pähe tulid niisugused mõtted. Juba ammu võib Eestis üsna priskelt ära elada Eesti ja eestlaste süüdistamisega. Sellest on pseudoakadeemilistes ringkondades (ehk siis nende hulgas, kes kirja järgi peaksid olema teadlased, aga tegelikult on ainuõiget ideoloogiat kuulutavad propagandistid) saanud lausa omaette majandusharu või vähemalt elatusala. See käib umbes nii: kirjutate […]
Septembris kirjutas Lea Danilson-Järg Postimehes, kuidas olulise riikliku strateegiadokumendi koostamisel tuli tal tunde ja isegi päevi vaielda, et seal kasvõi ühe korra kasutataks sõna „rahvusriik“. Sellele pidanuks järgnema korralik skandaal. Tegemist on otsese vastuhakuga Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kelle poolt? Eesti Vabariigi valitsusametnike poolt, kelle arvates sõna „[eesti] rahvusriik“ on teisest rahvusest inimestele solvav. Ei järgnenud aga midagi. Nüüd oktoobris kirjutab Eeva […]
Enamasti olen ma üsna sõnakas ja vahel lausa riiakas. Mind on korduvalt noomitud, et ma liiga palju kirjutan ja liiga teravalt ütlen. Kuid viimaste nädalate jooksul on minus maad võtnud tunne, et seisan kuskil platsi servas ja vaatan platsil tuure koguvat kaklust. Ei tahagi midagi öelda, ei taha kellegi poolel sekkuda – pealegi näib leere olevat rohkem kui kaks – , aga […]
Mul on teile kaks uudist. Kummast alustan, kas halvast? Olgu, alustan siis halvast. Nimelt on asjad nõnda, et meil pole võimalik sallimatust oma kultuurist absoluutselt ega täielikult, viimase kulmukortsutuseni välja juurida. Seda üritades me hävitaks kultuuri kui terviku, kui elava organismi. Sallimatust on vaja nagu soola supi sisse. Mitte liiga palju, aga natuke siiski. Teine uudis on paraku veel halvem. Nimelt kehtib […]
End of content
No more pages to load