Autor: Lauri Vahtre

Lauri Vahtre on Eesti ajaloolane, poliitik, kirjanik, stsenarist ja tõlkija. Siin blogis jagab ta oma mõtteid kõige kohta, mis tundub talle oluline ja arutamisväärt olevat.

Mis on ikkagi Isamaa tõusu taga?

Isamaa erakond on paljudele alati olnud esimeseks alternatiiviks. Alternatiiv tuleb meelde siis, kui esimene valik omadega rappa läheb. Valija, keda sageli annab ära võluda efektsete loosungite, klippide, säravate naeratuste, vilede ja kelladega, siiski märkab ja mäletab, kes mille eest seisab või ei seisa. Kasvõi enam-vähem. Isamaa ootamatu ja isegi hämmastava mainekasvu kohta on esitatud erinevaid seletusi. Nt on leitud, et uus esimees […]

Loe edasi

Professor Alfred Lepaotsast: Vangi tuleb panna, mis muud!

Abieluvõrdsuse kõrgeim aste on õigus abielluda iseendaga. Tuleb kehtestada maksude tõstmise maks ehk nii-öelda maksumaks.   Inimesed peavad mõistma, et „lihtsalt niisama rohkem maksu maksta“ ikkagi ei saa, sest tasuta lõunaid ei ole olemas. Maksu maksmine on puhas lõbu, kui tahad rohkem maksu maksta, siis maksa! Riigieelarve oleks paari kuuga jonksus ja näeks välja priske ning punapõskne nagu sotsiaalse sidususe teaduskond Merevahu […]

Loe edasi

Ühiskonnategelane see nurgast õpetas

Tänapäeval võivad kõik avatuse, kaasatuse ja mitmekesisuse „spetsialistid“ ennast ühiskonnategelaseks tituleerida.   „Meile tehakse liiga!“ lehvib loosung läänemaailma progressiusuliste võitlussalkade kohal.   Paraku allume me endiselt maapealsetele loodusseadustele.   Kujutage ette, et teie laev on hukkunud ja te olete päästepaadis, mille pardad on peaaegu veetasa ja igaüks mõistab, et veel kümme kilo, ning paat vajub põhja. Kuid paadi poole ujub inimene. Ta […]

Loe edasi

Poola valimised ja tulevikku vaatavad jõud

Mõttekramp, et tulevik on tingimata hea, on pärit ilmselt kommunistide võimuajast. Tulevik võib tuuagi midagi head, aga tulevik on ka täis ohte. Ülemäärase sisserände probleemi ignoreeritakse lausa kangelasliku visadusega. „Poola tegi Eestit!“ kilkas Eesti Päevaleht. End progressiivseiks pidavate jõudude eufooria Poola valimistulemuste üle oli ootuspärane. Must-valge maailmapilt, kus heitlevad ühelt poolt „n-ö euroopalikud ja tulevikku vaatavad jõud“ ning teiselt poolt „tarduv ja […]

Loe edasi

Vihakõneseadus – kelle huvides see lõpuks on?

Hullem kui magamistuppa ronimine on pähe ja südamesse ronimine Vihkamine on vale vaid ühes suunas, vastupidi võib vihata kartmatult Kes siis õieti on Putini liitlased Euroopas?   Nobeli meditsiinipreemia laureaat Tim Hunt lõõpis 2015. aastal ühel rahvusvahelisel konverentsil: „Las ma räägin oma hädadest tüdrukutega. Sina armud neisse, nemad armuvad sinusse ja kui sa neid kritiseerid, siis nad hakkavad nutma. Võib-olla peaksime tegema […]

Loe edasi

Professor Lepaotsast: Graviteerimine indikeerib n-ö konvulsiooni

Põletame pool linna maha ja siililegi on selge, et armastus võidab. Kes ütleb automaks, see peab ütlema ka autokops. Peamine, austatud eni-džender-piipl, on see, et ma pole üksi. Geeniused muidugi tavaliselt seda on ja kaua aega olin mina ka. See on nende saatus, kes on teistest nii vaimselt kui moraalselt massiivselt üle, nagu näiteks mina. Aga kõik väsivad, isegi geeniused, ja seetõttu […]

Loe edasi

Parlamentarismi sügis

Häälteenamusega ei saa lahendada küsimust, kas sealiha on söödav, kas kliima soojeneb või kas mehed saavad sünnitada. Kes soovib, et riigikogu töötaks, peab värdseadustega leppima. Kes neid ei soovi, peab leppima sellega, et riigikogu töö seisab.   Sügis on käes ja loodus hakkab surema. Sellega pole katki midagi, ta sünnib kevadel uuesti. Aga kui surema hakkab Eesti demokraatia, siis on küll midagi […]

Loe edasi

Professor Alfred Lepaotsast: seentest, dialektiliselt ja diskursiivselt

Milline on avatud, salliv ja kaasav seenehoiak? Näiteks kukeseen on prantslaste lemmik, aga prantslased leiutasid giljotiini.   Paljud on minu käest küsinud, milline on õige, poliitiliselt korrektne suhtumine seentesse. Kus valitsevad ohud sattuda kultuurilise omastamise ja süsteemse rassismi karidele, kus aga avaneb meie ees avatud, salliv ja kaasav seenehoiak? Kuidas korjata, puhastada, hoiustada ja tarbida seeni postkoloniaalsest, poststrukturalistlikust, sotsiaalkonstruktivistlikust, kulturoloogilisest ja antropoloogilisest […]

Loe edasi

Eesti riik on umbe jooksmas

Aga kui võib nõuda, siis tingimata mõni turakas nõuabki. Kellele ja milleks me seda riiki teeme? Endale kasutamiseks või mingitele ülemustele ettenäitamiseks?  Jampsiga tuleb võidelda teadlikult ja plaanipäraselt nagu umbrohuga, pidamata seda eksikombel elurikkuseks. Kunagi nii kolmkümmend aastat tagasi võisid nii seaduseelnõud, laenutaotlused kui koalitsioonilepingud olla lühidad kritseldused ruudulisel paberil. Metsavargale ei kutsutud mupot ega kapot, vaid anti tappa. Tulumaksumäära võis muuta […]

Loe edasi

Prof Lepaotsast-Latsatas: Seltsimehed, valvel tuleb olla!

Eesti rahva püsimiseks on vaja, et paari põlvkonna jooksul lapsi ei sünniks. Sõna on vaba, valesõna eest aga olgu määratud nii salliv karistus, et veri lendab. Elektrimolekulide tsirkuleerimise tagavad automaks, tursamaks ja kättemaks.   Olen nii kaua vaikinud, et mõni peab mind juba surnuks. Tõtt-öelda tekkis selline kahtlus ka mul endal, kuid mõistsin peagi, et tegemist on tüüpilise pseudoprobleemiga. Mis tähtsust sel […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load