Autor: Lauri Vahtre

Lauri Vahtre on Eesti ajaloolane, poliitik, kirjanik, stsenarist ja tõlkija. Siin blogis jagab ta oma mõtteid kõige kohta, mis tundub talle oluline ja arutamisväärt olevat.

Tsensuurivabalt 13.01.2022

Käisin ükspäev internetipangas ja heitsin muuhulgas pilgu oma võlale, mis mul seal ripub nagu, ma oletan, enamikul meist. Instinkt ütles: küll oleks hea see prauhti ära maksta. Kohe puhtam ja kuivem tunne, hea kukerpalli visata või kaugust hüpata, soovi korral ka ära surra, ilma et pärijad peiedel rusikat näitaks. Aga siis astus ligi jahe matemaatika ja ütles: tohman, praegu just on väga […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 09.01.2022

Saab või ei saa? Kas tuleb jaht või ei tule? Kas tuleb sõda või ei tule? Ennäe, juba küsimegi nii, imestamata enam, kuidas me niikaugele jõudsime. Kas tuleb Vene – Ukraina sõda…? Paarikümne aasta eest oleks sellise küsimuse esitajat kretiiniks peetud; sama hästi võinuks arutleda, millal puhkeb vaenutegevus Šveitsi ja Uus-Meremaa vahel. Kui nüüd on toonasest absurdist saanud tegelikkus, siis tuleb järeldada, […]

Loe edasi

Afanassi Pirni ametlik uusaastatervitus

No mida siis öelda sellesinase lõppeva aasta kohta? Kindlasti seda, et maailm, seltsimehed, on muutunud paremaks. Maailm on muutunud lõbusamaks. Maagaasiga saab järjest rohkem pulli ja imperialistide ülemaailmne pealik Biden suhtleb peeretamise abil nagu Vonneguti tulnukas. Õigus, Vonneguti tulnukad suhtlesid veel ka stepptantsu abil, aga küllap näeme uuel aastal sedagi. Võib-olla hopaki vormis. Kliimakatastroof töötab täistuuridel, veganvorstid ei pane enam kedagi imestama, […]

Loe edasi

Omikroniga uude aastasse

Võib-olla ma olen loll, aga ma tõesti ei saa aru. Koroonapiiranguid on nüüd rakendatud juba ligi kaks aastat ja üks asi peaks olema selge: need ei peata haiguse levikut, vaid üksnes aeglustavad seda. Mis on mõistagi oluline ja hoiab ära tervishoiusüsteemi takerdumise võitlusse üheainsa tõvega, mis määraks muud haiged vaevlema või koguni surema. Ka vaktsiinid ei päästa tervet ühiskonda viirusest, vaid samuti […]

Loe edasi

Mis kuramuse “talve algus”?

Mis kuramuse „talve algus“? Mis tabab meid umbestäpselt teisipäeval kell 17.59? Jätke jama – kas praegu on siis sügis või? Talv on ammu käes, rahvakalendri talvekuu on koguni november ja tänavu tulidki juba novembris suured külmad. Kui üldiselt ei alga talved, nagu ka suved, kevaded ja sügised mingil kindlal kuupäeval ega ammugi kellaajal, vaid siis, kui nad algavad. Talv ei jää taeva, […]

Loe edasi

Kui keel on segi, siis on kõik segi

(Algse pealkirjaga: VEELKORD KEELESEGADUSEST, REHVIST JA GENUAST) Keel on lõpuks kõigest vahend, suhtlusvahend. Ja iga vahend peab olema võimalikult otstarbekas, tõhus, käepärane. Keele puhul siis suhtlemise jaoks – et info kanduks edasi võimalikult hõlpsalt ja adekvaatselt, et „telefoniefekt“ oleks minimaalne jne. Lisaks n-ö kuivale infole annab keel muidugi edasi ka muud, eeskätt tundeid, kuid sellegi edastamisele kehtivad samad nõuded: kui keegi tahab […]

Loe edasi

Intervjuu Taavi Minnikule

Veel nullindatel tegeles Eesti ajalooteadus põhiliselt 1940. aasta iseseisvuskaotuse ja sellele järgnenud sündmustega. Tänaseks on see pilt palju vaheldusrikkam ning on ilmunud suurepäraseid uusi uurimusi ja käsitlusi kaugematest ajalooperioodidest ning-sündmustest. Seda, et tuleks ümber vaadata eestlaste roll orduriigi ajal ja hiljem räägiti juba sõdadevahelise Eesti Vabariigi lõpuaastatel ning on räägitud ka taasiseseisvusajal. Viimasel ajal on Eesti varasema ajalookäsitlustele leheveergudel veel kõvemini vinti […]

Loe edasi

Muinas- ja keskaja piiril

Mitmeid Eesti ajaloolasi on viimasel ajal lummanud küsimus, kuidas toimus 12.-14. sajandil üleminek muinasajalt keskaega. Erinevatest sõna- ja seisukohavõttudest koorub välja hüpotees – või eelhoiak – , et see üleminek ei olnud nii järsk ega kõike pea peale pöörav, kui seni arvatud või eeldatud. Selline hoiak oli hästi tajutav Eesti muinasaja lõpule ja keskaja algusele pühendatud konverentsil „Omal maal, omal moel“, mis […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load