Hoidku Jumal meid sõprade eest, vaenlastega saame hakkama. Jaa, eks ta ole. Kuni tänase päevani elasime nii harmoonilises üksmeeles, et pisar tuleb silma. Pole mingeid lahkarvamusi, kõik vantsivad mõõdukas tempos helge tuleviku poole. Aga üks Eesti juhtivaid poliitikuid, meie asendamatu Siim Kiisler, avastas täna pärast lõunat, et referendum ajab inimesed tülli. Ko-hu-tav! Mäletan, sarnane olukord tekkis ka nõuka-aja lõpus. Valitses üleüldine idüll, […]
Laupäev tõi kergendustunde ja selguse. Kaja Kallas avaldas põhjuse, miks referendumit ei saa korraldada. Põhjus on mõjuv, nimelt referendumi korraldamine „pole lihtsalt õige“. Gott sei dank, nüüd on asi klaar. Kui pole õige, siis pole õige. Nähtavasti tuleks asutada Rahvarinne Rahvaküsitluse Vastu, sest mine sa neid rahvavaenlasi tea. Poevad kuskilt seinapragudest sisse, koon õieli, ja muudkui arvamust küsima. Indrek Saar lubas omalt […]
Abielureferendumi teema on kindlasti paljusid juba ammu ära tüüdanud, kaasa arvatud mind. Ent kui rahvahääletus tõesti tuleb, siis peab sellest rääkima. Vägede asetus Samasoolise abielu seadustamise kaitseks esitatakse tavaliselt argument, et tegemist on võrdsuse kehtestamisega: kui siiani on kahel teineteist armastaval isikul võimalik abielluda vaid juhul, kui nad on eri soost, siis nüüd laieneks see õigus ka neile, kes on samast […]
Ahto Lobjaka laimavad süüdistused rassismis osutavad suuremale ohule kui kellegi maine hävitamine. Selliste süüdistuste taga on soov kehtestada demokraatlike vabadusteta hirmuühiskond. Kuulates viimast vestlussaadet Lobjakas vs Vooglaid valdasid mind vastuolulised tunded. Tervelt pool saatest oli pühendatud küsimusele, kas Lauri Vahtre on rassist või mitte. See saatepool kujunes raskeks katsumuseks tervele mõistusele. Varro Vooglaid oli ära tüdinenud Ahto Lobjaka sellesisulistest märkustest […]
Heita kõrvale inimene, kes pildi „Lehm“ ees seistes küsib „Aga kus on lehm?“, nimetades teda lihtsalt rumalaks – see võiks olla lubatud edevale kunstnikule, kellele meeldivad skandaalid. Kunstiloolane seevastu peaks hoopis huvi tundma, miks seesinane inimene just niimoodi arvab ja kui palju on neid, kes temaga nõustuvad. Endine viljakas netikommentaator Hilja Kiik, pigem küll tont kui inimene, kirjutas kunagi Postimehe kommentaariumis: “Me vist […]
Rein Raud on avaldanud segasevõitu loo, millest suure osa võtab enda alla loogika algkursus, kust mingil põhjusel liigutakse normaalsuse mõiste juurde. Raua arvates tähendab üleskutse „Ole normaalne!“ üleskutset alluda ebaõiglastele üldnormidele (à la Lukašenko režiim), mille vastu aus inimene hoopis võitlema peaks, et kehtestada õige, nn ideaaljuhuline normaalsus. Kirjutise resolutiivosa kõlab järgmiselt: „Kui te olete sündinud USA kodanikuna, olete meessoost ja […]
Sattusin mitmekuise hilinemisega lugema ühe noorsotsi postitust avaliku protestimise ja seda saatva vägivalla teemadel. Postitus oli võrdlemisi rumal, mis ei ole noorsotsi puhul üllatav, ega väärinud sellele kulutatud aega. Ometi ma selle puhtast uudishimust kulutasin, kusjuures ka omamoodi kasu lõigates. Ja seda kasu – teatavat ahhaa-elamust – tahangi siinkohal jagada kõigiga, keda huvitab üks tillukene küsimus, nimelt kuidas parandada maailma. Postitust […]
Nõidade põletamise aeg on jälle käes, täpselt nii nagu paljud, kaasa arvatud mina, juba aastaid hoiatanud oleme. Päris tuleriitu pole veel süüdatud, nõidu põletatakse n-ö sotsiaalselt. Sellest kirjutas Financial Timesi pikema ülevaate põhjal hiljaaegu Neeme Raud (Tööandjate „diktatuur“, Postimees 5. aug. 2020). Ülevaade käsitles Inglismaal ja Ameerikas toimuvat, aga pole raske näha, et põhimõtteliselt samasugune on olukord ja liikumissuund teisteski läänemaailma […]
Eesti Vabariigi sotsiaalministeerium on teinud avastuse: inimesed on inimesed. Nad on küll erinevad, aga siiski inimesed. Nähtavasti üllatas ja rõõmustas seesinane avastus ministeeriumi raharaiskamise osakonda sedavõrd, et avastuse populariseerimiseks telliti silmnähtavalt kallis PR-kampaania.
Popperi paradoks Rohkem kui poole sajandi eest kirjutas teadusfilosoof Karl Popper kuulsaks nn sallivuse paradoksi: salliv ühiskond peab selleks, et püsida, olema sallimatu sallimatuse suhtes. Kahtlemata inspireerisid Popperit selle juures eeskätt natsionaalsotsialistid ja kommunistid. See, kuidas natsid demokraatlike protseduuride abil võimule said ja siis demokraatia hävitasid, on tänaseni õpikunäide demokraatia – järelikult ka sallivuse – Achilleuse kannast. Kui nad oleks õigel […]
End of content
No more pages to load
