Laupäev tõi kergendustunde ja selguse. Kaja Kallas avaldas põhjuse, miks referendumit ei saa korraldada. Põhjus on mõjuv, nimelt referendumi korraldamine „pole lihtsalt õige“. Gott sei dank, nüüd on asi klaar. Kui pole õige, siis pole õige. Nähtavasti tuleks asutada Rahvarinne Rahvaküsitluse Vastu, sest mine sa neid rahvavaenlasi tea. Poevad kuskilt seinapragudest sisse, koon õieli, ja muudkui arvamust küsima. Indrek Saar lubas omalt poolt alustada riigikogu saalis mitmeaastast kaevikusõda. Mis on selle poolest mugav, et söökla on lähedal. Isegi sotsialistid tahavad vahepeal süüa.
Reformierakonna suurkogu seinal rippus värbamisplakat „Sinuski on oravat.“ Päris sügavmõtteline, kui nii võtta. Mis on orava idee ehk eidos? Oravsus? Oravlus? Oraviidsus? Kas see eksisteerib kuskil ka puhtal kujul? Kas orav on olemine või mitteolemine? Värbamisplakati sõnum omandas täna mõnevõrra uue kõla, kui FB-st teada sain, et keskmine orav varub talveks 10 000 pähklit, aga pärast leiab üles ainult 4000. Ja et iga viies orav varastab teise orava tagant. Nii et, kodanikud, hoidkem silmad lahti, meis kõigis on oravat. Liiginimega Sciurus vulgaris.
Ja siis muidugi see lõhestamine. „Appikene!“ hädaldab mu vana sõber Õie-Helbe Lumelill. „Nad on ju puhta hullud! Teevad hommikul silmad lahti ja kukuvad kohe lõhestama, lõhestavad päev otsa ja enne järele ei jäta, kui kesköö käes.“ Muidugi mitte oravad. Oravad varuvad usinalt pähkleid. Ega ka mitte seksuaaldemokraadid, kes nähtavasti juba kaevavad kaevikuid. Vaid ikka need va tagurlased ja šovinistid. Laseks inimestel rahulikult elada ja olla, aga ei, nemad lõhestavad. Tahes-tahtmata meenub Karel Čapeki irooniline küsimus: „Me kõigest pommitame rahumeelselt teie linnu – miks te meid tulistate, miks te kisute tüli?“ Just nii. Miks te lõhestate? Tehke lihtsalt nii, nagu meie ütleme, ja üksmeel on tagatud, Eesti elu õitseb nagu lill. Puhas loogika.
15. november 2020
