Rubriik: Ühiskond

Sõda lendab, sõda keeb, sõda keerleb suusateel

  Lõpuks, kui hästi järele mõelda, siis poleks me käesolevat olukorda kuidagi vältida suutnud. Alati leidub muidugi kõrgelt tituleeritud süvaspetsialiste, kes lendleva kergusega tuvastavad süüdlase. Näiteks hiljaaegu teatas filosoof Tõnu Viik Aktuaalses Kaameras, et Pronkssõduri äraviimine 2007. aastal olevat toimunud ühiskonna lõhestamise eesmärgil ja et selle abil populaarsust võita. See on lamemaalase jutt, vandenõuteoreetiku jamps. Samasugust mõttetust armastab puhuda politoloog Tõnis Saarts: […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 10.01.21

Täna arvas üks Reformierakonna õigustaja, et „küsida võib kõike“. Seda muidugi kommentaariks reformierakondlaste rumalatele parandusettepanekutele, millega sooviti esitada rahvale seisukohavõtuks küsimusi nagu „kas Eesti peaks algatama NSV Liidu taastamise?“ või „kas Eesti peaks kuuluma Venemaa mõjusfääri?“ Tegelikult võib kõike küsida üksnes telefoniprostituudi käest. Või vähemalt nii nad ennast reklaamivad. Eesti rahvas seevastu pole ühelegi erakonnale vastavat voli andnud. Kõike ei küsita ei […]

Loe edasi

Kolmekuningapäev Ameerika Ühendriikide Kapitooliumil

  Öelgu tagantjärele targad mis tahes, aga see, mis 6. jaanuaril 2021 Washingtonis juhtus (või kõigest algas?), oli siiski ootamatu. Valimistulemuste ootamise aegu barrikadeerisid Washingtoni äriomanikud vaateaknaid ja kui selgus, et võitma kipub Biden, võeti aknakatted maha. See näitas üsna kujukalt, et pigem kardeti Bideni pooldajate märatsemist kui Trumpi pooldajate oma. Eile selgus paraku, et selline eeldus oli ennatlik. Tõsi, ega vitriine […]

Loe edasi

Rahvas ja rahvus

  Tunnistan, et küsimus, kas rahvas ja rahvus on erinevad mõisted, ja kui on, siis mille poolest, on mulle alati tundunud natuke teisejärguline. Minu jaoks on rahvas ja rahvus olnud suuresti kattuvad mõisted, üks natuke ähmasem, teine ehk selgemate piiride ja tugevama eneseteadvusega, aga see oleks ka enam-vähem kõik. Samas tean, et paljud uurijad, keda võluvad terminid ja klassifitseerimine, omistavad sellele erisusele […]

Loe edasi

Kas Eesti vajab abieluhääletust? Intervjuu koos Lauri Hussariga.

  Eesti ühiskonnas kütab kuude kaupa kirgi see kas Eesti vajab rahvahääletusi ning kui “jah”, siis milliseid rahvahääletusi meie ühiskond vajab. Taavi Minnik uuris seda Isamaa liikmest ajaloolaselt Lauri Vahtrelt ja Eesti 200-sse kuuluvalt ajakirjanikult Lauri Hussarilt. Mõlemad löövad päeva jooksul kaasa ka Delfi kommentaariumis. Ehkki Hussar on liberaalse ja Vahtre konservatiivse leeri esindaja, on mõlemad ühel nõul, et rahvaga tasub nõu pidada. Mis on […]

Loe edasi

Rahvusriik: puust ja punaseks

Märkisin ühes varasemas kirjutises pooleldi möödaminnes – sest minu jaoks on tegemist triviaalsusega – , et rahvusriik on silmapaistvalt hästi toimiv süsteem. Kuid põgusaimgi tutvumine meie avalikus ruumis voogavate mõtete ja arvamustega kinnitab, et ega see tõsiasi nii triviaalne olegi. Nagu olen korduvalt rõhutanud, tagab rahvusriik inimesele nii kultuurilise kui sotsiaalse mikrokosmose – st enam-vähem täisstruktuurse süsteemi, mille kaudu maailmaga suhestuda, teha […]

Loe edasi

Liberalismi viletsusest

    Konservatiivsuse viletsusest on kuuldud juba omajagu. Seetõttu tahaks seekord rääkida liberalismi viletsusest. Liberalismi viletsus seisneb lühidalt öeldes selles, et ta ei loo ise midagi, vaid üksnes võtab ära. See ei tähenda, nagu poleks liberalismi vaja. On ikka, isegi väga, nii nagu õunapuule on vaja aednikku, kes puud regulaarselt kärbiks. Vastasel korral puu metsistub ja vajub lõpuks iseenda raskuse all kokku. […]

Loe edasi

Rahvas vaikigu, kui prohvetid räägivad

  ÜRO Peaassambleel 1948. aastal 48 poolt- ja 8 erapooletu häälega vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon algab väitega, et kõigil inimestel on olemas sünnipärane väärikus ning võrdsed ja võõrandamatud õigused, mille tunnustamisest sõltub, kui vaba, õiglane ja rahumeelne on tulevik. Kes need õigused andnud on, jääb saladuseks, kuid tõde on see, et inimõigused ei ole jumalikud ega inimesest sõltumatud, vaid lihtsalt kokkulepe. 48 […]

Loe edasi

Mõtlemise ja kultuuri nurgakividest

Kultuuril on struktuur ja selle struktuuri lammutamine tähendab kultuuri hävitamist. Ja siinkohal ei käi jutt rahvuskultuurist ega kujutavast kunstist, jutt käib inimkultuurist kui sellisest – kõigest sellest, mille poolest me loomadest erineme. Võiks väita, et Ferdinand de Saussure ja Claude Lévi-Strauss leiutasid strukturalismi näol kõigest jalgratta. See, et mõtlemine, keel, kultuur ja koguni maailm kui selline püsivad vastanditel, on inimkonnale ilmselt alati […]

Loe edasi

Läbi raskuste normaalsuse poole

  Rein Raud on avaldanud segasevõitu loo, millest suure osa võtab enda alla loogika algkursus, kust mingil põhjusel liigutakse normaalsuse mõiste juurde. Raua arvates tähendab üleskutse „Ole normaalne!“ üleskutset alluda ebaõiglastele üldnormidele (à la Lukašenko režiim), mille vastu aus inimene hoopis võitlema peaks, et kehtestada õige, nn ideaaljuhuline normaalsus. Kirjutise resolutiivosa kõlab järgmiselt: „Kui te olete sündinud USA kodanikuna, olete meessoost ja […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load