Rubriik: See väike Eesti

Ultrakonservative Kreatur aus Objektiv

  Objektiiv on loomulikult saatanast. Igaüks, kes selles portaalis kirjutab, on automaatselt vähemalt ultrakonservatiiv, mõni hullemgi. Nii teatas mulle salliva Eesti pärast muretsev parlamendisaadik Marko Mihkelson. Kui protesteerisin, et olgu mis ma olen, aga ultrakonservatiiv ma ei ole, vastas Mihkelson, et olen ikka ja vaat nii ongi. Objektiivis kirjutavad ultrakonservatiivid ja kuna mina kirjutan Objektiivis, siis järelikult ma olen ultrakonservatiiv. Mis oli […]

Loe edasi

Rahvusriik: puust ja punaseks

Märkisin ühes varasemas kirjutises pooleldi möödaminnes – sest minu jaoks on tegemist triviaalsusega – , et rahvusriik on silmapaistvalt hästi toimiv süsteem. Kuid põgusaimgi tutvumine meie avalikus ruumis voogavate mõtete ja arvamustega kinnitab, et ega see tõsiasi nii triviaalne olegi. Nagu olen korduvalt rõhutanud, tagab rahvusriik inimesele nii kultuurilise kui sotsiaalse mikrokosmose – st enam-vähem täisstruktuurse süsteemi, mille kaudu maailmaga suhestuda, teha […]

Loe edasi

Lapsi ei tohi õpetada

Nii et võtke teadmiseks: lapsi ei tohi õpetada. Neile ei tohi õpetada, mis on hea ja mis on halb, sest nad peavad selle ise otsustama; neile ei tohi isegi seda õpetada, kuidas olla mees või kuidas olla naine, sest see on alles lahtine, kummaks nad hakkavad. Sellegi peavad nad ise ära otsustama. Hoopis hull lugu, kui keegi kipub õpetama, kuidas olla naine […]

Loe edasi

700-aastane orjapõli ei ole müüt

  700-aastase orjaaja müüdi purustamine on omamoodi rutiinne tegevus. Ikka ja jälle ilmub mõni ajaloolane või ajaloohuviline, kes kuulutab orjaaja kõigepealt müüdiks ja seejärel purustatuks. Õnneks selgub sellistel juhtumitel alati, et purustamisele ei kuulu siiski orjapõlv kui selline, vaid kõigest selle kestus, ja 700-aastase orjuse asemel pakutakse välja 300- või 400-aastane. Nii toimivad oma äsjases kirjutises Ivar Leimus ja Mati Nuut, kes […]

Loe edasi

Isamaa ei kao kusagile

Kirevus on ikka tore ja selles mõttes võib Parempoolsete ühendust üksnes tervitada. Võib ka kinnitada, et sellise ühenduse teke ei tähenda põrmugi, nagu ülejäänud Isamaa erakond ei oleks parempoolne. Sest pretsedent on olemas – meie erakonnas on kaua eksisteerinud ja eksisteerib praegugi Rahvuslaste ühendus ning see ei tähenda, nagu poleks ülejäänud erakond rahvuslik. Kuid hall on teooria ja haljas elu kuldne puu, […]

Loe edasi

Me oleme kohutavalt süüdi

Tegelikult pole tarvis isegi pingutada, et ajaloolistele suurkujudele rassistisilte külge kleepida. See on ikkagi vaevarikas. Näiteks mõelda välja, kuidas siis Winston Churchill ikkagi oli rassist. Saab palju lihtsamalt. Näiteks võib üsna kindlalt väita, et kõik enne 1900. aastat sündinud suurmehed, kaasa arvatud seesama Churchill, olid meesšovinistid. Aeg oli selline. Isegi tolleaegsed naisõiguslased (soost sõltumata) järgisid igapäevaelus kümneid stereotüüpide ja konventsioone, mille peale […]

Loe edasi

Viimati olemegi unikaalsed?

Eestlaste unikaalsus paistab just kotka-, mitte konnaperspektiivist vaadatuna ja ajaloolist tõde taotledes ei peaks me tegelema ka enesepisendamisega „Eesti Vabadussõja ajaloo“ kallal töötades süvenes järk-järgult mu hämmeldus Vabadussõja tähtsuse üle. Selgus, et mida avaramasse rahvusvahelisse konteksti see sõda asetada ja mida pikemalt ajaliselt distantsilt vaadelda, seda suuremaks ta muutub. Tegemist oli tuttava küsimusega konna- ja kotkaperspektiivi erinevusest, kuid äraspidisel moel. Kui laiataustalist […]

Loe edasi

Narva – suur idee

  Meil oli kunagi Suur Idee – taastada oma riik ja pääseda uppumissurmast nõukogude rahva ühiskatlas. Laulva revolutsiooni alguses peeti sedagi utoopiliseks, kuid ometi idee realiseerus. Aeg oli hulludele mõtetele soodne. Ehk on nüüdki? Seejärel suurt ideed enam ei olnud, jäid peenhäälestus ja igav Skandinaavia riik. Mis on üllatav. Ei saa ju tänagi öelda, et meie ainsaks murekohaks on kokkukuivanud edu Eurovisioonil. […]

Loe edasi

Narva vanalinn – teeme ära!

Narva vanalinna ülesehitamine ei ole utoopia, see on võimalik – ja see on kättevõtmise asi. Unistus imeilusast barokklinnast kummitab paljusid, kes endisaegset Narvat veel ise või siis piltide vahendusel mäletavad, ning kes nooremaist on kordki näinud Fjodor Šantsõni kuulsat maketti, neid jääb nähtu kummitama nagu kaunis miraaž. Kahjuks kaasneb sellega enamasti arvamus, et unistus see vaid ongi. Hävinud linnad ei tule tagasi […]

Loe edasi

Tartu rahu hävimatu paragrahv

Eestil oleks kõige otstarbekam jääda selle juurde, et Tartu rahu artikkel II kehtib (st suverään-õigused kuuluvad eesti rahvale), kõik muu tuleb selle järel ja on rahva otsustada. Tartu rahuleping on juba pealkirja järgi ennekõike ja peamiselt rahuleping, see tähendab kahe sõdiva poole kokkulepe omavahelise sõjaseisukorra lõpetamiseks. Just seda deklareeribki lepingu artikkel I: Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosaliste vahel sõja seisukord. […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load