Keskajal vaidlesid skolastikud pikalt ja tuliselt, mitu inglit mahub nööpnõela otsale. Tänapäeval me neid vaidlusi enam kuigi sisukaks ei pea, pigem ülespuhutud lobaks, ehkki loogika ja teadusliku mõtteviisi arengule võis mõne argumendi esitamine ja/või kummutamine isegi kaasa aidata. Zoltan Boldiszar Simoni ja Marek Tamme raamatul „Ajaloolise aja kude“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2023) see viimane omadus paraku puudub, esimest on aga rohkem kui […]
Suurperede toetuse mõte pole mitte sotsiaalne õiglus, vaid sündide soodustamine Olukord, kus soovitud jääb tulemata rahanappuse tõttu, on tüüpiline eeskätt kahe- ja enamalapselistele peredele Valitsus saadab sõnumi, et paljulapselisus on piinlikuvõitu eralõbu, mis ei peaks kedagi teist halvemasse olukorda panema, ja lasterohked pered on seni olnud ebaõiglases eelisseisundis. Selline hoiak nende suhtes, kes veel viimastena hoiavad üleval õhkõrna lootust, et ehk tuleb […]
Olen jälginud Eesti ja iseäranis eesti rahva demograafilisi näitajaid juba oma pool sajandit. Esialgu olid need kehvapoolsed, kuid on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud lausa hirmuäratavaks. Sellegipoolest valitseb suhtumine, mis meenutab üht nõuka-aegset anekdooti erinevate riigijuhtide reaktsioonist olukorrale, kus rong sõitis, aga siis peatus, kuna raudtee sai otsa. Lenin käskis hakata paljakäsi raudteetammi kokku kuhjama, Stalin käskis vedurijuhi maha lasta, Hruštšov […]
Kui te millestki aru ei saa, küsige feministeeriumist järele. Ei või iial teada, et mõni rahvavaenlane jälle vaikselt põldu harima ei hakka. Valitsus, ehkki nii-öelda nagu tegelikult progressiivne, automaksuga muidugi eksis. Tegelikult oleks tulnud kehtestada altkäemaks. Kusjuures progressiivne, see tähendab astmeline. Juba kõla on hea: astmeline altkäemaks. See kõlab sama hästi kui tundetaiplik säilenõtkus. Aga eks tegijal juhtub. See tuleb […]
Paarikümne tuhande šaakali lõimimine saab olema komplitseeritud ülesanne. Eesmärgiks tuleb seada, et Eestis on üks kool, mis peagi suletakse. Et härjal kohe nii-öelda sarvest kinni haarata, ütlen: tuleb lõimida, siin ei ole nagu põhimõtteliselt mingit küsimust. Pole isegi väga tähtis, keda lõimida, peaasi on, et lõimida. See on kahtlemata suur nii-öelda väljakutse, eriti kui võtta eesmärgiks lõimida Eesti ühiskonda näiteks, […]
Tegelikult ei päästa maailma mitte armeed ega relvad, vaid pedereerimine Mis tähendab, ei meeldi? Peab meeldima! Viimased paradigmaatilised dekonstruktsioonid indikeerivad, et kord on endiselt nii-öelda käest ära. Kord on lausa permanentselt käest ära, sest et bigoodid, ignoreerides intersektsionaalsust, tahavad ajalooratast tagasi pöörata. Lagedale tuuakse petlikud väited. Näiteks öeldakse, et me ei tohi oma relvi nii-öelda käest anda, sest kuidas me […]
Elektrimolekule ostas uurige alati pakendilt, kas need on toodetud puhtast tuulest. Tõde jõuluvana kohta indkeerib midagi palju komplitseeritumat, kui te arvatagi oskate. Mida siis nii-öelda öelda? Nii-öelda öelda võiks kõigepealt muidugi seda, et lõppev aasta oli järjekordne kangelaslik peatükk võitluses fašismi, heteronormatiivse indoktrineerimise ja lääneliku loogika vastu. Saavutati edu. Minule kättesaadavate indikatsioonide põhjal saabus Euroopasse 1 523 099 sisserändajat, millega […]
On epistemoloogiliselt imperatiivne korraldada mõjuhindamiste analüüs. Pole tõestatud, et kormoranid toituksid kaladest. Uuemate kriitiliste uuringutega kursis olevad inimesed teavad, et nii-öelda ainus kõneväärne pinnakulaarne entiteet on progress. Progress on meie ajastu au, mõistus ja diskursuse dekonstruktsioon. Õieti progrjess, sest progrjessiivne on panna j-tähte sinna, kus teda enne ei olnud. Nagu Sjevjerodonetski puhul. Kirjutad „Sjevjerodonetsk“ ja kohe on selge, et […]
Oma peaga mõtlemine, sealhulgas inimõigustest, ei ole Eestis esialgu veel keelatud. Terve mõistus ütleb, et sissetungijat tuleks korteriuksel ja riigipiiril kohelda ühtmoodi. Mitmed inimõiguste kaitsjad ja nende seltsingud nii meil kui mujal on avaldanud pahameelt Euroopa Liidu idapiiril toimuva üle, kus väidetavasti koheldakse väga halvasti sisserändajaid. Halvasti olla käitunud isegi selline teada-tuntud tsiviliseeritud riik nagu Soome. Nördimust näib tekitavat ka läinud […]
Lennukilt raha laotava tulumaksureformi kõrval on veider muretseda lastetoetuse vajaduspõhisuse üle. Kumb siis on tähtsam, kas võrdsus või rahva püsimine? Jutu vajaduspõhisusest võiks heaga ära lõpetada ja keskenduda sihipärasusele. Kahtlemata on kiiduväärt, et sotsiaalkaitseministeerium on märganud meie rahva sündimuse hirmuäratavat langust viimastel aastatel ning võtnud eesmärgiks sündimust tõsta, niipalju kui see on riigi võimuses. Näib, et kuskil hakkavad kellegi silmad avanema. Kavandatakse […]
End of content
No more pages to load