Autor: Lauri Vahtre

Lauri Vahtre on Eesti ajaloolane, poliitik, kirjanik, stsenarist ja tõlkija. Siin blogis jagab ta oma mõtteid kõige kohta, mis tundub talle oluline ja arutamisväärt olevat.

Tsensuurivabalt 23.11.20

Hoidku Jumal meid sõprade eest, vaenlastega saame hakkama. Jaa, eks ta ole. Kuni tänase päevani elasime nii harmoonilises üksmeeles, et pisar tuleb silma. Pole mingeid lahkarvamusi, kõik vantsivad mõõdukas tempos helge tuleviku poole. Aga üks Eesti juhtivaid poliitikuid, meie asendamatu Siim Kiisler, avastas täna pärast lõunat, et referendum ajab inimesed tülli. Ko-hu-tav! Mäletan, sarnane olukord tekkis ka nõuka-aja lõpus. Valitses üleüldine idüll, […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 22.11.20

On küsimusi, milles rahvahääletust sobib korraldada, ja on küsimusi, milles ei sobi. Millest võiks järeldada kõigepealt niipalju, et vaidlus selle üle, kas rahvahääletus kui selline on õige või vale, on lihtsalt mõttetu. Küsima peaks, kas vaat just see küsimus on sobiv, et seda otsustada rahvaküsitlusel, aga mitte näiteks hääletamisega riigikogus, liisuheitmisega või ohvrihärja sisikonda uurides. Selle üle võikski vaielda, mitte lehvitada labasusi […]

Loe edasi

Lapsi ei tohi õpetada

Nii et võtke teadmiseks: lapsi ei tohi õpetada. Neile ei tohi õpetada, mis on hea ja mis on halb, sest nad peavad selle ise otsustama; neile ei tohi isegi seda õpetada, kuidas olla mees või kuidas olla naine, sest see on alles lahtine, kummaks nad hakkavad. Sellegi peavad nad ise ära otsustama. Hoopis hull lugu, kui keegi kipub õpetama, kuidas olla naine […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 15.11.20

Laupäev tõi kergendustunde ja selguse. Kaja Kallas avaldas põhjuse, miks referendumit ei saa korraldada. Põhjus on mõjuv, nimelt referendumi korraldamine „pole lihtsalt õige“. Gott sei dank, nüüd on asi klaar. Kui pole õige, siis pole õige. Nähtavasti tuleks asutada Rahvarinne Rahvaküsitluse Vastu, sest mine sa neid rahvavaenlasi tea. Poevad kuskilt seinapragudest sisse, koon õieli, ja muudkui arvamust küsima. Indrek Saar lubas omalt […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 13.11.20

Kirjutas meil Tõnis Saarts 10. novembri Postimehes, et ringi hiilivat mingi „uus väärtuspõhine tuumkonflikt, mille Helmed on osavalt püsti pannud.“ Saarts on kena rõõsa noorehärra, aga mõistust on vähe. Temal kipub ikka põhjus ja tagajärg segamini minema. EKRE oli aastaid taskupartei ja vana Helme kõrvaline wannabe. Aga siis tuli Reformierakond, nuusutas tuult ja leidis, et tarvis õige korraldada väike võidukas ja progressiivne […]

Loe edasi

Mõelge lastele

  Abielureferendumi teema on kindlasti paljusid juba ammu ära tüüdanud, kaasa arvatud mind. Ent kui rahvahääletus tõesti tuleb, siis peab sellest rääkima. Vägede asetus Samasoolise abielu seadustamise kaitseks esitatakse tavaliselt argument, et tegemist on võrdsuse kehtestamisega: kui siiani on kahel teineteist armastaval isikul võimalik abielluda vaid juhul, kui nad on eri soost, siis nüüd laieneks see õigus ka neile, kes on samast […]

Loe edasi

Rahvas vaikigu, kui prohvetid räägivad

  ÜRO Peaassambleel 1948. aastal 48 poolt- ja 8 erapooletu häälega vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon algab väitega, et kõigil inimestel on olemas sünnipärane väärikus ning võrdsed ja võõrandamatud õigused, mille tunnustamisest sõltub, kui vaba, õiglane ja rahumeelne on tulevik. Kes need õigused andnud on, jääb saladuseks, kuid tõde on see, et inimõigused ei ole jumalikud ega inimesest sõltumatud, vaid lihtsalt kokkulepe. 48 […]

Loe edasi

Üllas nooruk Ahto ehk politruki lõrin

  Ahto Lobjaka laimavad süüdistused rassismis osutavad suuremale ohule kui kellegi maine hävitamine. Selliste süüdistuste taga on soov kehtestada demokraatlike vabadusteta hirmuühiskond.   Kuulates viimast vestlussaadet Lobjakas vs Vooglaid valdasid mind vastuolulised tunded. Tervelt pool saatest oli pühendatud küsimusele, kas Lauri Vahtre on rassist või mitte. See saatepool kujunes raskeks katsumuseks tervele mõistusele. Varro Vooglaid oli ära tüdinenud Ahto Lobjaka sellesisulistest märkustest […]

Loe edasi

Mõtlemise ja kultuuri nurgakividest

Kultuuril on struktuur ja selle struktuuri lammutamine tähendab kultuuri hävitamist. Ja siinkohal ei käi jutt rahvuskultuurist ega kujutavast kunstist, jutt käib inimkultuurist kui sellisest – kõigest sellest, mille poolest me loomadest erineme. Võiks väita, et Ferdinand de Saussure ja Claude Lévi-Strauss leiutasid strukturalismi näol kõigest jalgratta. See, et mõtlemine, keel, kultuur ja koguni maailm kui selline püsivad vastanditel, on inimkonnale ilmselt alati […]

Loe edasi

Rosinaid ja kruusakive

Godot’d me enam ei oota, eks ootame siis lehma. (Kommentaariks 2020. aastal lahvatanud kunstikriitilisele diskussioonile “Kus on lehm?”) Kõik mis liigub, pole veel rassism. Inimlik lollus on otsatu nagu universum, selle haaret ja elujõudu ei maksa alahinnata. Maailm on tõesti muutunud – liberaalid on hulluks läinud. Küsida ei tule mitte „kas sa usud või tead?“ – sest kõik me enamasti usume, mitte […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load