Nii nagu igal teisel rahval, on ka venelastel omad kollektiivsed ajaloolised müüdid ja neuroosid. Venelased näiteks on veendunud, et neid pidevalt rünnatakse ja et Läänel on alati olnud kuri nõu Venemaad ära hävitada. Nagu professor Peeter Tulviste loenguist mäletan, on see tüüpiline kurjategija maailmapilt: see inimene seal teisel pool tänavat vaatas mind, järelikult ta tahab mind rünnata, järelikult ma lähen ja […]
Suur aju ja selle kasutamise oskus on teatavasti inimese peamine evolutsiooniline eelis. Sellega on ta korvanud oma abituse kiskjana ja õppinud kogutud tarkusi järeltulijaile pärandama. Ent inimese võime oma suurt aju kasutada on väga ebaühtlane ja seda näeme me paraku igal sammul. Vähe sellest, mõnikord tekitab mõistuse kasutamine lausa pahameelt ja leidub jõude, kes sooviksid seda tüütut harjumust lausa välja juurida. Mine […]
Delfist loeme: [Venemaa suursaadik Eestis] Lipajev kuulutas, et lääneriigid kavatsevad anda Eestile relvi, millega saab Peterburi sihikule võtta. Lipajevi sõnul loovad anglosaksid Peterburi lähedale „Venemaa-vastast eelposti“. (…) „Siia kavatsetakse saata kõige tänapäevasemaid tavarelvastuse liike, mis on võimelised Peterburi sihikul hoidma, luuakse keskmise raadiusega raketitõrjesüsteemi. Tahtmatult tekib küsimus: aga kellega plaanib Eesti sõdida?“ rääkis Lipajev. Ennäe, mõtlesin. Meie Vabadussõda on orkide ajaloolisse mällu […]
Üks järjekordne puuriidatagune mõttehiiglane targutas Facebookis, et see pole Ukraina – Vene sõda, see on Ameerika – Vene sõda. Püüdsin vastu vaielda, aga mulle teatati lapi targa toonil, et Ukraina – Vene sõda oleks 9. maiks läbi olnud, aga kuna sõda aina kestab, siis on see Ameerika – Vene sõda. Sellist lollust kostab ikka ja jälle, mõnikord ka kõrgesti haritud isikute suust […]
Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski tsiteeris hiljuti[1] oma riigi relvajõudude peastaabi ülema kindral Romuald Andrzejczaki sõnu Lennart Meri konverentsil: „Poola julgeolek algab Eestist.“ Ilusad sõnad. Loomulikult tekib kiusatus vastata Poola kindralile sama galantselt: „Ja Eesti julgeolek algab Poolast“. Mis vastab kahtlemata tõele, kui meenutame, kuidas Poola hävitamine kahe diktaatori sobingu tulemusel 1939. aastal oli eelmänguks ka kolme Balti riigi annekteerimisele. Tänapäeval pole selliseid […]
Eesti või vähemalt eestlaste ajalugu on sageli voolanud Euroopa omaga justkui vastassuunas. Kui pärisorjus Euroopas kadus, siis meil ta alles tekkis. Kui mujal koloniaalimpeeriumid lagunesid, siis Eestis läks võõrvõim aina hullemaks. Ja see, mis meile on kuldne iseseisvusaeg – 1920-30ndad – jäi lääneeurooplastele vaid hingetõmbehetkeks kahe maailmasõja või koguni ühe ja sama maailmasõja kahe vaatuse vahel. Niisugused on suure ajaloojõe keerised ja […]
Eestil oleks kõige otstarbekam jääda selle juurde, et Tartu rahu artikkel II kehtib (st suverään-õigused kuuluvad eesti rahvale), kõik muu tuleb selle järel ja on rahva otsustada. Tartu rahuleping on juba pealkirja järgi ennekõike ja peamiselt rahuleping, see tähendab kahe sõdiva poole kokkulepe omavahelise sõjaseisukorra lõpetamiseks. Just seda deklareeribki lepingu artikkel I: Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosaliste vahel sõja seisukord. […]
100 AASTAT VABADUSSÕJAST Artiklite sari ajalehes Postimees 16. novembrist 2018 kuni 2. veebruarini 2020 november 1918: EESTI SÕJAVÄGI SAAGU Eesti Vabadussõja puhul võib imestada, kuidas Eestil see võita õnnestus. Ent enne peaks küsima, kuidas seda sõda üldse alustada õnnestus. Sõdade ajaloos on sageli juhtunud, et enne reaalset sõjakära peetakse maha sõnalahing. Näiteks on 1914. aasta Marne’i lahingu kohta öeldud, et […]
Tartu rahu eitamine tähendab deklaratsiooni, et Eesti kuulub Venemaale, kellel on õigus igal hetkel oma omandiõigus maksma panna. See on klassifitseeritav varjatud ähvarduseks.
Kalender on imeväärne asi, sealt leiab alati midagi. Nagu kihiline kook, millesse on ladestunud mitmesugused ajad ja tõed. Mistahes rahva või kultuurkonna kalender on lahutamatu laiuskraadist, kliimast, ajaloost. Oleme põhjamaine rahvas ja kui see ei kajastu lumeoludes, siis talvises pimeduses ja suvises valguses ometi. Siin ongi meie kalendri ja ajatajumise vundament. Igal aastal tuleb raudse järjekindlusega üks hästi pime ja üks hästi […]
End of content
No more pages to load
