Silt: vabadus

Kas vanad eestlased ajasid habet?

Kunagi pani imestama, nüüd pigem muigama rea ajaloolaste visadus eesti rahva olematuse tõestamisel. Tänapäeval ehk on olemas, sest keegi konstrueeris ta, kuid 13. sajandil kindlasti mitte. Väite tõenduseks pole aga kunagi toodud mingeid argumente. Mõnikord üksnes viidatakse ebamääraselt marksistlikule postulaadile, et rahvused tekkisid 19. sajandil ja siis peamiselt tänu raudteedele ja muidugi konstrueerijaile. Teine asjaolu, mida esile tuuakse, on Eesti maakondade omavahelised […]

Loe edasi

Meil pole teist liivakasti, kuhu minna

Mis seal salata – uudis, et Varro Vooglaid lepiks Eesti okupeerimisega, lõi mindki pahviks. Lähemal uurimisel selgus, et sõna „okupatsioon“ pärineb siiski Herman Kelomehelt, kelle funktsionaalsele lugemisoskusele ei või kunagi kindel olla. Vooglaiu ja Järvi vestlusse süvenedes ilmnebki, et nad avaldasid oma arvamust hoopis selle kohta, kuidas hinnata ühelt poolt rahvuslikku ja teiselt poolt isiklikku vabadust ning kumba teisest ettepoole seada, kui […]

Loe edasi

Maailm on teelahkmel

Maailm on alati teelahkmel. Kuid täna siiski rohkem kui mõni teine kord. Öelda, et maailmal on valida sõja ja rahu vahel oleks suur lihtsustus. Juba see, et selline küsimus 21. sajandi alguse Euroopas meie ette kerkib, näitab, et keegi on juba ammu teinud mõne väga halva valiku. Ja kui sõda seekord ka ära peaks jääma, kummitab see valik meid edasi ning toob […]

Loe edasi

Kirik ja vabadus

Tänapäevases avalikus arvamuses, eriti aga nooremate ja keskealiste hulgas, on ilmses ülekaalus arvamus, et kirik ja vabadus on kuidagi vastandlikud. Paljud näevad kirikus iganenud institutsiooni, mille eesmärgiks on inimeste allutamine teatud dogmadele, käitumisnormidele ja lõpuks kirikutegelastele endile. Sellist hoiakut sobib suurepäraselt võimendama ajalooline tõsiasi, et kirik ja vabadus on siinsamas Eestis tõepoolest vähemalt korra ägedalt kokku põrganud. See juhtus 13. sajandi algul, […]

Loe edasi

Vabadus, see vabadus

Pole kallimat ja ilusamat asja kui vabadus. Selle mõistmiseks ei pea olema ilmtingimata Sandor Petöfi austaja, seda mõistab iga südamega inimene, eriti hästi veel see, kes on kogenud, mida tähendab olla vabaduseta. Ning kes on tundnud vangist vabanemise joovastust. Balti ketis seistes me skandeerisime: „Vabadust! Vabadust! Vabadust!“ Ja vabaduse me justnagu saime. Nüüd aga teevad ennast rahvuse eliidiks kuulutanud valeprohvetid kõik, et […]

Loe edasi

Piirid ja vabadus

Iga müür pole Berliini müür. Mõni on ka kaitsev linnamüür. Kas müürid on head või halvad? Muidugi halvad. Kas müürid tuleb maha kiskuda? Jah. – Sellised ja sarnased mõtteavaldused on nii tavalised, et neid võib triviaalseks nimetada. Aga kui triviaalsuse all tuleks mõista igapäevast, kõigile teada tõde või tõika, siis sellise õpitud müürivaenu puhul on tegemist järjekordse Pavlovi refleksiga. Öeldes „müür“, süütate […]

Loe edasi

Rumalust seadusega keelata ei saa

On hästi teada, et ametnikud armastavad pabereid. Nad on silmapaistvalt andekad välja mõtlema põhjusi, miks tuleb esitada veel üks aruanne või tõend – näiteks selle kohta, et kõik tõendid ja aruanded on esitatud. Kusjuures viimati nimetatud tõend peab olema notariaalselt kinnitatud ja selle kohta omakorda riigilõivu maksekviitung esitatud. Mida aga arvata olukorrast, kus kõrgem ametnik – riigikontrolli peakontrolör – ütleb, et aruanded […]

Loe edasi

Sind tänan mina alati

  Tänutunne – mille eest? Kord nooremast peast juhtusin kuulma ühe eakaaslase pahast märkust, et tema küll ei mõista, miks peaks keegi oma kodumaale millegi eest tänulik olema. Kõigil on ju kodumaa, kõik sünnivad kuskil, saavad kaasa emakeele ja lapsepõlve, õpivad kaela kandma ja õiget valest eristama. Kui minu sünni- ja kodumaa on Eesti, ütles ta, siis lihtsalt trehvas nii, mingit erilist […]

Loe edasi

Suveseisund 2008

  Aastanumbrid on huvitavad asjad. Vaatad näiteks ajalehe serval numbrit 2008 ja hakkad mõtlema: ahhaa, Eesti Vabariik 90. Mis veel? Kolmekümneaastase sõja algusest 390 aastat ja lõpust – elementaarne – 360 aastat. Seejärel tuleb hoopis priske kala: 800 aastat eestlaste muistse vabadusvõitluse algusest. Selle üle võiks mõtlema jäädagi. Aga siis langeb pilk kuupäevale, mis on 21. juuli, ja pähe kargab kurioosum – […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load