Ikka ja jälle kerkib üles pealtnäha pisut koomilinegi vaidlus selle üle, kas Putin on hull või mitte. Koomiline selles mõttes, et pole ju tegu probleemiga, millele raisata aega ja närve, sellal kui pommid langevad ning inimesed surevad. Teisest küljest on probleem siiski oluline, sest see on osa küsimusest, kuidas teha nii, et pommid enam ei langeks. Hullu puhul tuleks käituda üht moodi, […]
Nägin unes, et Joseph Goebbels oli surnust üles ärganud ja põrgust tagasi maa peale tulnud. Oli teine selline kõnetu vanamehekribul, kuub seljas liiga suur. Oli endale teises ilmas kuidagi prillid hankinud. Rääkis mulle, et on uurinud Vladimir Putini propagandavõtteid ja mõistab alles nüüd, kui mannetud oli tema omal ajal. Aga mis läinud, see läinud. Ütles, et nüüd räägiks ta Teisest maailmasõjast umbes […]
Ongi nutulaul käes: oh, kuis võivad kurjad natsionalistid süüdlaseks teha terve rahva ja keelduda ülikooli laskmast Vene ja Valgevene tudengeid. Yana Toomil on elus esimest korda häbi oma alma materi pärast ja tema FB-sõbral Valeria Jakobsonil niisamuti. Kui julgesin poetada, et häbi võiks olla Venemaa pärast, sain kelleltki „eestivenelaselt“ (nii ta ennast millegipärast nimetas) viivitamatu vastulöögi: miks peaks temal, Eesti kodanikul, olema […]
Mis õieti on see mõttekramp, mis võimaldab venelastel tungida sõjaväega Ukrainasse ja selle juures mõelda, et kõik on õige? Et kõik on õigustatud ja et nad üksnes kaitsevad ennast mingi välismaise agressori eest? Normaalselt mõtlevale inimesele käiks selline loogikavabadus ilmselgelt üle jõu, kuid samas tekitab nõutust tõsiasi, et sellise „loogikaga“ toime tulevad inimesed on paljudel juhtudel samuti justkui täiesti arukad ja normaalsed, […]
Kui me koguneme 30 000-lise rahvahulgana Vabaduse väljakule Ukrainat toetama, kui me kanname loosungit „Mutin on punn!“ ja kui me karjume Vene saatkonna ees „Häbi sul olgu, Venemaa!“ – siis võib öelda, et mingil määral ja mingis mõttes oleme meiegi sõjas. Kuid isegi selline sõda, mugav ja ohutu, ei ole grillipidu, mida võib pidada üksnes koos nendega, kes sulle meeldivad ja kelle vaated […]
LIIKMED LOGISEVAD Lõppenud aasta peale mõeldes kipub meenuma Shakespeare’i igihaljas diagnoos: „aeg liigestest on lahti“. Shakespeare’i enda ajastu oli päris kindlasti liigestest lahti. Keskaeg lagunes, uusaeg astus asemele. Katoliikliku ladina-Euroopa vahetas välja rahvusriikide Euroopa. Rüütlid kappasid ajalukku ja viimased musketärid murti Päikesekuninga jalge ette maha. Aga praegu? Miks need sõnad täna kohased tunduvad? Kas miski laguneb? Ja kui nii, […]
End of content
No more pages to load
