Olukorrast sotsiaalmeedias. Meestele saadetakse sõnum: olge usaldusväärsed mehed ja isad ning pidage laste saamise koha pealt lõuad! Nimelt: üks äge naisõiguslane võttis pahandada peretoetuste üle: toimub populistlik rahakülv, aga keegi ei tegele sellega, et naistel sageli puudub usaldusväärne partner. Tõsi ta on, et leidub uskumatult palju ludrisid, kellest pole ei isa ega meest. (Jätame vahele meenutuse, et kes siis õieti pidevalt virisevad […]
Viimasel ajal on tolmu keerutanud valitsuse kava tõsta suurperede toetusi. Seda on nimetatud koguni solvavaks, enamasti aga kellegi teise suhtes ebaõiglaseks. Täiesti asjata. Elusloodus on organiseeritud liikide kaupa ja iga liigi hävimine on korvamatu kaotus. Kui viimane emane – või ka viimane isane – dodo on kuristikku kukkunud, siis on dodod välja surnud, ehkki mõned isendid veel natuke aega vahvalt ringi marsivad. […]
Uinuv mõistus sünnitab koletisi, ütles Goya. Kui tal oleks võimalik jälgida käimasolevat arutelu lastetoetuste tõstmise üle, leiaks ta neid hulgi. Toetuste tõstmise ettepanek on tekitanud hulga vastuhääli ja vaid murdosa neist tegelevad küsimusega mõistuspäraselt, küsides kas või kui palju kavandatav toetuse tõus suurendaks meie iivet; kui jah, siis kui kauaks; kas see oleks Eesti riigi ja eesti rahva kaugema tuleviku jaoks kõige […]
Lumehelbekese viha on hirmus asi. Kui võim on tema käes, on ta halastamatu, kui see aga hakkab käest libisema, siis järelejätmatu. Ta ei vali enam vahendeid, on uskumatult visa ega tunnista iial kaotust. Ta jääb protestima juba langetatud otsuste vastu ja püüab teele saadetud rongi rööbastelt välja lasta. Lumehelbekene vihkab ennastunustavalt kõike, mis vähegi meenutab (moraalset) kohustust. See lihtsalt ei mahu tema […]
Täna on juuniküüditamise 80. aastapäev. See on kurb tähtpäev, kuid kõige kurvem selle juures on, et minevikku meenutades on tarvis mõelda tulevikust. Kusjuures üsna murelikult. Mis meie rahvast ikkagi saab? „Tugev rahvas ei karda väljasuremist.“ Leidnud nn parempoolsete manifestist selle lause, jäin mõtlema, kas ma olen viimasel ajal midagi mõttetumat kuulnud või ei ole. Samaväärset ehk küll, aga veel mõttetumat? Ei suutnudki […]
Isamaa esimeheks kandideeriv Lavly Perling ütles, et Isamaal võiks alates juunist olla kolm eesmärki – muutuda juhtivaks opositsioonijõuks, kindlustada Isamaa kohalolek üle Eesti ning viia erakond 2023. aasta parlamendi valimisteks kolme suurema hulka. See kõlab väga hästi ja kahtlemata oleks suurepärane, kui need eesmärgid täidetaks. Ainult et mis edasi? Saab kolme suurema hulka… ja siis? Kas astume püünele nagu Ühtne […]
Mihkel Mutt avaldas hiljuti Postimehes kirjutise, milles ta arutles Isamaa erakonna mineviku, oleviku ja tuleviku üle.[1] Muti analüüs on lühike ja tabav. Isamaa on oma strateegilise eesmärgi ammu saavutanud ja võinuks pärast Eesti pääsemist NATOsse ning Euroopa Liitu šampanjakorkide paukumise saatel laiali minna. Edasine on peenhäälestus ja see jäägu teistele. Isamaa pole erakond, mis tegeleks torumuhvidega, vaid rahva ja riigi päästmisega. […]
Tegelikult ei sünni lapsed armastusest. Lapsed sünnivad hoopis seemne- ja munaraku ühinemisest. Olen seda vulgaarset fakti varemgi püüdnud laiemalt teatavaks teha, kuid nähtavasti suurema eduta. See lihtsalt ei kõla hästi. Ka ärritab see tundlikke noori naisi, kellele viirastuvad kilava pilguga keskealised mehed, kes piidlevad nende kõhtu ja küsivad, vähemalt mõttes, et – noh, kas saab juba? Toodangut, toodangut, seltsimehed naised! Ebameeldiv. […]
Soovitus keskkonna säästmise nimel vähem lapsi saada on paanikahõnguline maailmalõpusõnum. Iseäranis tõhus olla see eestlaste puhul, sest siin paisatakse aastas ühe elaniku kohta atmosfääri 14,8 tonni kasvuhoonegaase. Hiinas on sama näitaja 7,5, Indias 1,7. Pole selge, kas läänemaailm on jõudnud vanadusnõtruseni või on see siiski vaid keskea kriis. Otsitakse oma nägu, iseenese ja elu mõtet. Küsitakse, kas senitehtu pole mitte üks suur […]
On vana küsimus, kumb on hullem – kas üks suur häda või palju väikseid. Mõlemal on omad hea ja vead. Kuid unustagem hetkeks igapäevane probleemikakofoonia ja küsigem, mis on meie rahva ja riigi tuleviku jaoks mitte lihtsalt oluline, vaid kõige olulisem. Mäletan hästi nõukogude aega, kui meil oli laias laastus üks suur häda. Häda nimi oli Vene võim ja sellega kaasnev ümberrahvastamine. […]
End of content
No more pages to load
