Isamaa esimeheks kandideeriv Lavly Perling ütles, et Isamaal võiks alates juunist olla kolm eesmärki – muutuda juhtivaks opositsioonijõuks, kindlustada Isamaa kohalolek üle Eesti ning viia erakond 2023. aasta parlamendi valimisteks kolme suurema hulka.
See kõlab väga hästi ja kahtlemata oleks suurepärane, kui need eesmärgid täidetaks. Ainult et mis edasi? Saab kolme suurema hulka… ja siis? Kas astume püünele nagu Ühtne Eesti Taavi Teplenkovi kehastuses ja anname teada: „Aga öelge teie, mis me tegema peaks. Mida te tahate?“
Nii võiks käituda ühekordseks kasutamiseks mõeldud erakond. Saavutada oma ühekordse edu ja seejärel laguneda. Või ennast mõne olemasoleva erakonna külge riputada. Et sama trikki korrata. Tore, ka nii võib, ainult et miks selline asi mulle sohitegemist meenutab?
Kuulun nimelt nende kilda, kes usuvad, et tõsiseltvõetaval erakonnal peab ikka olema midagi enamat hinge taga kui igatsus võita ja valitseda. Ja Isamaa kolm eesmärki peaksid minu meelest kõlama hoopis nii: päästa Eesti, päästa Euroopa ja päästa maailm.
Tean, tean. Otsekohe on lagedal oponendid, kes ütlevad, et maailma päästmisega tegelevad tühikargajad, kes tilkuvat kraani parandada ei oska. Kui ma ei mõtle seda nii. Need asjad – väga suured ja väga väikesed – ei ole vastuolus. Ka tilkuvat kraani parandades võib päästa maailma. Näha suuremat pilti. Mõista, miks seda kraani ikkagi vaja on parandada – nii laiemas plaanis.
Pealegi ma ei kavatsenudki jääda nii üldsõnaliseks. Neil kolmel päästmisel on ikka konkreetsem sisu ka olemas. Siin tekstikeses väga detailseks siiski minna ei saa, kuid lühike seletus siiski.
Eesti päästmine – see tähendab eelkõige küsimust, kuidas peatada rahva väljasuremine ja pöörata iive positiivseks. Kuidas sisendada inimestesse tulevikuusku, tekitada tahtmist ja julgust rajada perekondi ning kasvatada üles eesti lapsi.
Euroopa päästmine – see tähendab aktiivset kaasalöömist tervemõistusliku migratsioonipoliitika kujundamisel, oma kogemuste julget tutvustamist suurfoorumitel, multikultuursust ülimaks hüveks kiitva ideoloogia kriitikat. Kuskilpool hakatakse midagi juba taipama (nt Taanis), neid arenguid tuleb toetada.
Maailma päästmine – see tähendab kõhklematut vastuhakku kogu maailmas levivale ebaideoloogiale, mis kehtestab vähemuste kaitse sildi all uut totalitarismi. Vastuhakk siinsamas, omas kodus – just see ongi see tilkuv kraan, mida tuleb parandada maailma päästmise nimel. Peame hakatuseks ise õppima tühisüdametest läbi nägema ja ahvatlevaid võltslahendusi vältima. Suuna kaotanud inimestele on vaja tagasi anda kompass.
Sellised kolm eesmärki siis. Milleks püüelda vähemat?
