Rubriik: Vastasseisud

Samasooliste abielul on kaugemad tagajärjed

Kui lihavõttejänku eesti rahvale maksutõusud tõi, jäi üsna märkamata väike tagasihoidlik lause koalitsioonilepingus: Muudame perekonnaseadust selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel. Hooletum lugeja võis arvata, et siiani oli kombeks alluda alaealistega ja nüüd keelatakse see ära. Märksa enam erutas meeli kasvõi automaks. Sageli on siiski nii, et tuleviku jaoks osutub oluliseks miski, mida olevik kõrvaliseks või väheoluliseks peab. Ka see, […]

Loe edasi

Parem sulgeda Tallinna Ülikool kui Metsküla algkool

Kui keegi tahaks päriselt Eesti koolivõrku optimeerida, siis tuleks kinni panna Tallinna Ülikool, mitte Metsküla algkool. Kui mõne arvates on maailma kõige koledam koll Harvester, siis minu kõrvus kõlab märksa pahaendelisemalt koll nimega Koolivõrgu Optimeerimine. Vallajuhid teatavad resoluutselt, et selle kolli nahka peab minema mitu elujõulist väikekooli ja nii on. Sest et raha pole. On kaht liiki ametnikke. Esimene, levinum liik, teab […]

Loe edasi

Kellele siis veel loota kui mitte noortele?

Noored ja vanad on ikka põlvkonnasõdu pidanud. Siiski erineva ägedusega. Me ei tea väga palju näiteks keskaegsetest põlvkonnasõdadest, võime vaid loetleda nähtavaid-tuntavaid murranguid (gootika tulek, renessanss, usupuhastus), millega usutavasti kaasnesid ka põlvkondade vastuolud. Kuid neid murranguid oli tunduvalt vähem kui põlvkondi. Uuemast ajast võiks esile tuua teadusliku mõtteviisi levikut, mille pöördelised sündmused toimusid igas ühiskonnas võib-olla veidi eri ajal, kuid kujutasid endasti […]

Loe edasi

Raiskamisega loodust ei päästeta

Olen kasvanud teadmises, et raiskamine on vale. Täpsemalt öeldes ebamoraalne. Korralik inimene ei raiska leiba, ei raiska suhkrut, ei raiska rõivaid ega sooja vett. Kui mu poisipõlves tuli „Pipi Pikksuka“ film, siis meeldis see nii mu vanematele kui mulle väga hästi, välja arvatud need lugematud tordid, mis üksteisele näkku visati. Lihtsalt kahju oli. See hoiak iseloomustab paljusid, kes on kaasa saanud midagi […]

Loe edasi

Kas ukrainlased sõdivad Vene kodanike hääleõiguse eest?

Esmaspäeval lipsas meediast läbi huvitav seisukoht. Nimelt märkis SDE Riigikogu fraktsiooni esimees Indrek Saar, et ukrainlased sõdivad demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste eest, aga kui meie siin hakkame neid vabadusi moonutama, siis tekib küsimus, mille eest nad sõdivad. Jutt käis Vene kodanike hääleõiguse äravõtmisest Eesti kohalikel valimistel, täpsemalt sellest, kas see on seaduspärane või mitte. Õiguskantsleri ja Vabariigi Presidendi seisukoht on, et põhiseadus […]

Loe edasi

Tõesti, kaua võib?

  Presidendil on õigus – kurjus on olemas, aeg on vastu hakata.[1] Nii öeldes vihjas president naiivsele, kuid laialt levinud arvamusele, et kurjust polegi, et „inimesed on head“, et „maailm on väsinud vihkamast“ ja nii edasi. Ei, kurjus on olemas ja sellega tuleb võidelda, nagu Vladimir Putin meile meelde tuletas. Tuleb tõele näkku vaadata ja seda tunnistada. Ent president märkis veel, et […]

Loe edasi

Ameerika abordisõja tagamaadest

Kõigepealt kinnitan, et ma ei agiteeri ei abordi lubatavuse ega abordi keelamise poolt. See on vastuoluline ja valus küsimus ning häid lahendusi siin pole, on üksnes halvad ja veel halvemad. Kummalgi veel küljes mööndus: „ehkki teisest küljest…“ Lisaks on siin tegu küsimusega, kus meesterahval tõesti ei sobi ülearu sõnakas olla, erinevalt mõnest teisest pere-eluga seotud küsimusest, mille juurest mehi ebaõiglaselt eemale peletatakse. […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 25.06.2022

Ühesõnaga, tuli see USA Ülemkohtu otsus, et õigus aborti teha ei tulene Ameerika põhiseadusest – millest ta tõepoolest ei tulene. Otsusest järeldub, et abordi tegemise õigus ja võimalikud piirangud on osariikide otsustada. Või siis saab seda keelata või lubatuks teha üleriigiliselt Kongressi otsusega. Nii et keelatud pole midagi, kõik on erinevate seadusandlike kogude otsustada. Sellegipoolest lõid —õiguslased kihama nagu sipelgapesa. Võis oodata […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 17.06.2022 ehk paanika, mis kipub üle kasvama hüsteeriaks

Paanika, mis kipub üle kasvama hüsteeriaks. Nii võiks iseloomustada lastetoetuste tõstmise vastu käivitatud püha sõda, mis ei põlga ära kõige absurdsemaid väiteid ega otsest valet. Täna (17. juunil) astus Vikerraadios pühasõdalase rollis üles ajakirjandusuurija Marju Himma-Kadakas. Malbel häälel kinnitati heitunud eesti rahvale, et lastetoetused ja iseäranis nende tõstmine on kokkuvõttes naistevaenulikud meetmed ja süvendavad palgalõhet, mis on siis ilmselt kõige hirmsam asi […]

Loe edasi

Vilja Kiisleri pärlid ja mis küsimusi need tekitavad

VK: “Niisiis, puust ja punaseks: paljukiidetud emapalk teeb naise vaesemaks. Mida kauem naine lastega kodus püsib, seda vaesemaks ta jääb.” – Aga kumb siis teeb vaesemaks? Kas vaesemaks teeb emapalk või hoopis see, et naine on lastega kodus? Vast ikka viimane, sest vastasel korral oleks asi lihtne – kaotaksime emapalga (täpsemalt küll hüvitise) ära ja rikkus majas. Aga karta on, et seda […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load