Linda Kaljundile on Maarjamäe memoriaali küsimus nii keeruline ja raske, et ta tahaks võtta pikemalt aega aruteludeks, tuua kokku kohalikke kogukondi ja erinevaid eksperte. Pidada kaasavaid ja hoolivaid loenguid, mõelda ja arutada, arutada ja mõelda. Aga esialgu olevat vaja välja mõelda, kuidas Maarjamäe memoriaali uudselt „raamistada“, et inimesed saaksid tulla… ja mõelda ja arutada. Küsin: mida kuradit siin mõelda ja arutada on? […]
Vahel tundub, et baltisakslastele võiks andeks anda isegi seitsmesaja-aastase orjaöö, kuid mitte seda, et nad meid kogemata eesrindlasteks drillisid. Sakslased on nii leidlik ja andekas rahvas, et sellistega läbisegi elamine pidi eestlastes paratamatult tekitama kange tahtmise olla veelgi parem. Ülepea, olla kõige parem. Kõigile, vaat, näidata. Tagatuld vilgutada ja pikka nina teha. See tahtmine on enamal või vähemal määral tuttav kõigile rahvastele, […]
Kes valitseb keelt, see valitseb maailma. Nii lihtne ongi see kolisev mehhanism, mis kogu läänemaailmas raginaga läbi metsade ja üle väljade sõidab, jättes maha songermaa. Oli Zelenski, aga nüüd on Zelenskõi. Oli Medvedjev, aga nüüd on Medvedev. Ei ole enam hull, on vaimselt desorienteeritud. Ei ole enam mahajäänud maa, on arengumaa. Ei ole enam invalid, on handicapped. Ei ole mustlane, on roma. […]
Keelest mõtlen, ikka keelest. See tähendab – siis, kui ma just Ukraina sõjast või koalitsioonikõnelustest ei mõtle. Aga keel on ikka seal kus meel, ja meel seal kus keel. Tõlgin, ja järjest enam vaevab mind sõna black. Black people, black person jne. Peaks ju olema lihtne: tõlgime selle “must” või “mustanahaline” ja korras ongi, sest “neeger” justkui ei tohi, kultuurimarksistid lähevad marru […]
Kirjutame, et väljendada oma heameelt hea uudise üle. Vilja Kiisler on oma kirjutises emapalgast[1] lõplikult lahendanud naiste rõhumise ja palgalõhe probleemi. Lahenduseni viib raudne loogika. Palgalõhes on süüdi emapalk, mis provotseerib naisi koju jääma. Mõnel juhul päädib see tööle naasmisega aastate pärast, mil tööandja noort ema üldse tagasi võtta ei tahagi ja selle märgiks pakub talle nii viletsat palka kui võimalik. Või […]
VK: “Niisiis, puust ja punaseks: paljukiidetud emapalk teeb naise vaesemaks. Mida kauem naine lastega kodus püsib, seda vaesemaks ta jääb.” – Aga kumb siis teeb vaesemaks? Kas vaesemaks teeb emapalk või hoopis see, et naine on lastega kodus? Vast ikka viimane, sest vastasel korral oleks asi lihtne – kaotaksime emapalga (täpsemalt küll hüvitise) ära ja rikkus majas. Aga karta on, et seda […]
Peaasi, seltsimehed, on ikkagi võitlus. Nõuka-ajal võitlesime tuliselt rahu eest, nii et kivi ei jäänud kivi peale, nagu öeldi. Ja mõistagi veel saja muu asjaga, nagu Ameerika imperialism, Lõuna-Aafrika apartheidirežiim, mustad kolonelid ja mitmesugused kodanlikud igandid. Täpselt samuti tuleb võidelda tänagi – heteronormatiivsete valgete meeste ülemvõimu, soostereotüüpide, vihakõnede ja muidugimõista kolonialismi pärandiga. Just sellele viimasele on pühendatud Eesti parimate loomeinimeste Kristina Normani […]
Sõda pole kaugeltki läbi ja „sõda pärast sõda“ pole veel alanudki, kuid juba püütakse teha sõjast järeldusi. Miks mitte. Üks meelierutavamaid teemasid on, kas või mis määral seab Vene agressioon ja Ukraina – ning Lääne – vastus sellele kahtluse alla sallivuse, hoolimise, kaasamise ja avatuse pühaks peetud põhimõtted. See ei ole skolastika ega targutamine. Sisuliselt käib arutelu selle üle, kuidas vältida samasuguse […]
Ukraina sõda on langetanud hulgaliselt maske ja toonud päevavalgele enneolematu koguse ebameeldivat tõtt – seni maha vaikitud, olematuks mõeldud, alateadvusse peletatud tõiku, millega nüüd tuleb silmitsi seista ja endalt küsida, kuidas edasi elada. Maailm ei olnud nii lillelõhnaline, nagu mõni arvama kippus. Näiteks selgub vägisi, et vene rahvaga ja vene kultuuriga siiski on midagi valesti, et selles peitub mingi „süsteemne viga“, ning […]
Vaata ka: Rainer Kattel: Eesti vajab feministlikku välispoliitikat Möödunud nädalavahetusel Inglise ajalehes The Sunday Times ilmunud intervjuus arvas peaminister Kallas, et kui inimesed jooksid rohkem kitsepiima, oleks maailmas vähem sõdu ja konflikte. Kallasel on õigus, kuid Eesti peab mõtlema kaugemale külmutuskapist ja söögilausast ning viima oma välispoliitika täielikult kitsepiima (latte di capra) alusele, kirjutab kolumnist Afanassi Pirn, Uugametsa Cat’s College’i säilenõtkuse õppetooli […]
End of content
No more pages to load
