Rubriik: See väike Eesti

Poola julgeolek algab Eestist

Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski tsiteeris hiljuti[1] oma riigi relvajõudude peastaabi ülema kindral Romuald Andrzejczaki sõnu Lennart Meri konverentsil: „Poola julgeolek algab Eestist.“ Ilusad sõnad. Loomulikult tekib kiusatus vastata Poola kindralile sama galantselt: „Ja Eesti julgeolek algab Poolast“. Mis vastab kahtlemata tõele, kui meenutame, kuidas Poola hävitamine kahe diktaatori sobingu tulemusel 1939. aastal oli eelmänguks ka kolme Balti riigi annekteerimisele. Tänapäeval pole selliseid […]

Loe edasi

Poiss kadakaselt saarelt, binokkel kaelas

Professor Raivo Männi mälestusteraamatu „Poiss kadakaselt saarelt“ lõpetamise järel oli tunne, nagu oleksin käinud ühel ilusal ja huvitaval reisil. See viis kusagile suhteliselt lähedale, aga ikka kaugele ka, täpsemalt (peamiselt) 1960ndate aastate Saaremaale. Suur osa raamatus toimuvast tundus tuttav või tuttavlik, aga teine osa oli vaata et teisest maailmast. Autor on sündinud 1954. aastal Kuressaare lähedal, mina 1960. aastal Tartus, nii et […]

Loe edasi

Kes tahab kustutada eesti rahvast?

Septembris kirjutas Lea Danilson-Järg Postimehes, kuidas olulise riikliku strateegiadokumendi koostamisel tuli tal tunde ja isegi päevi vaielda, et seal kasvõi ühe korra kasutataks sõna „rahvusriik“. Sellele pidanuks järgnema korralik skandaal. Tegemist on otsese vastuhakuga Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kelle poolt? Eesti Vabariigi valitsusametnike poolt, kelle arvates sõna „[eesti] rahvusriik“ on teisest rahvusest inimestele solvav. Ei järgnenud aga midagi. Nüüd oktoobris kirjutab Eeva […]

Loe edasi

Hambutu kesklinn ja majad põllul

Jälle on meediakanalid umbes jutust, et Eesti metsi hävitatakse. Sellest on saanud truism, ammutuntud tõde, mida pole tõestada vaja, vaid võib otsekohe asuda võitlusse nendega, kes metsi hävitavad. Ainult et enamasti on selle juures kõne all hoopis metsaraie, mitte metsa hävitamine. Metsa hävitamisega oleks tegu siis, kui see maju täis ehitada. Või teha alet ja raadata mets põlluks. Meie esivanemad on selle […]

Loe edasi

Integratsioon – läbikukkumine või edulugu?

  Laulva revolutsiooni peamiseks tõukejõuks oli eestlaste mure oma rahva saatuse pärast. Ähvardas vähemusse jäämine ja kadu. Kui iseseisvus taastati ja osa venekeelsest elanikkonnast lahkus, seisti jätkuprobleemi ees: mis peaks saama mitmesajast tuhandest Eestisse jäänud venelasest (venekeelsest)? Salasoovid salasoovideks, ametlikuks eesmärgiks seati integratsioon. Integratsioon tähendab lõhutu kokkuliitmist, taastamist. Eesti ajalugu arvestades ei olnud see termin sisserändajate osas kuigi täpne, ennast kokku liitma […]

Loe edasi

DILETANDI KARJATUS

  Kirjutasin selle aasta juulis Postimehe nädalavahetuse kultuurilisasse „Eesti ajalugu I“[1] inspireeritud mõtiskluse, milles arutlesin peaasjalikult Eesti muinaslinnuste võimalike funktsioonide ja tähenduse üle.[2] Aga kõigepealt paar sõna nimetatud teosest üldisemalt. Osundan selleks teeneka arheoloogi Toomas Tamla hinnangut: „„Eesti ajaloo“ sarjas on kaks täiesti uudse lähenemisviisiga köidet, need on I ja II. Ainult et II köide teeb seda segaselt, ebaühtlaselt ja mõnes küsimuses […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 29.06.2021

Kirjutan jälle hoopis muust. Nimelt hakkasin juurdlema, miks tuulegeneraatorid mind häirivad. Nagu paljusid teisigi. Teoreetiliselt on tegu ju igati õilsa ülesleidusega, mis oskab puhast looduslikku energiat nii-öelda purki panna ja sealt jaokaupa välja lasta, nii et meil tuba soe ja õlu külm oleks. (Kui jätta kõrvale generaatorite endi tootmisel kuluv raud, nafta ja puhas vesi.) Midagi sellelaadset, kui toota päikesevalgusest konservvalgust ja […]

Loe edasi

Vabadussõda kujundab maailma palet tänini

Eesti või vähemalt eestlaste ajalugu on sageli voolanud Euroopa omaga justkui vastassuunas. Kui pärisorjus Euroopas kadus, siis meil ta alles tekkis. Kui mujal koloniaalimpeeriumid lagunesid, siis Eestis läks võõrvõim aina hullemaks. Ja see, mis meile on kuldne iseseisvusaeg – 1920-30ndad – jäi lääneeurooplastele vaid hingetõmbehetkeks kahe maailmasõja või koguni ühe ja sama maailmasõja kahe vaatuse vahel. Niisugused on suure ajaloojõe keerised ja […]

Loe edasi

Isamaa kolm eesmärki

    Isamaa esimeheks kandideeriv Lavly Perling ütles, et Isamaal võiks alates juunist olla kolm eesmärki – muutuda juhtivaks opositsioonijõuks, kindlustada Isamaa kohalolek üle Eesti ning viia erakond 2023. aasta parlamendi valimisteks kolme suurema hulka. See kõlab väga hästi ja kahtlemata oleks suurepärane, kui need eesmärgid täidetaks. Ainult et mis edasi? Saab kolme suurema hulka… ja siis? Kas astume püünele nagu Ühtne […]

Loe edasi

Millist presidenti me siis ikkagi tahame?

Üldrahvalik presidendiotsing on alanud. Kuna otsijatel on erinevad arusaamad, kes peaks selle ameti pärima, siis on järjekordselt algatatud ka arutelu, kuidas oleks õige presidenti valida. (Mõtteline jätk: … et valituks osutuks just see kandidaat, keda soovin mina.) Suur hulk inimesi arvab, et presidendi peaks valima rahvas. Teine suur hulk jälle, et presidenti pole üldse vaja. Nende arvamuste vahel on raske kompromissi leida. […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load