Kui maamees linna satub, siis juhtub temaga ikka midagi, mida annab mäletada. Minuga juhtus nii, et kuulsin tahtmatult pealt võõrast vestlust. Õieti üht jupikest sellest. Ma ei ütle, kus, sest see pole oluline. Igatahes Eestis. Jupike aga kõlas nii: „…ja siis veel mõned vanema generatsiooni inimesed, kellel ei ole kokkupuudet rahvusvahelise üldsusega ja kes seetõttu kasutavad valesid sõnu. Selliseid, mis on solvavad.“ […]
Seltsimehed, meil esineb puudujääke. Inglased põlvitavad, aga meie ei põlvita. Isegi šotlased põlvitavad, aga meie ikka ei põlvita. Taanlased küll ei põlvita, aga vähemalt plaksutavad põlvitajatele. Meie ei plaksuta, hoopis vilistame. Kuhu selline asi kõlbab? Nagu minu akadeemiline õepoeg Aro Velmet veenvalt on näidanud, oleme meie neegrite – ptüi, mustanahaliste ikka – vaevades ja valus sama palju süüdi kui Orjaranniku inimkaubitsejad 18. […]
Kirjutan jälle hoopis muust. Nimelt hakkasin juurdlema, miks tuulegeneraatorid mind häirivad. Nagu paljusid teisigi. Teoreetiliselt on tegu ju igati õilsa ülesleidusega, mis oskab puhast looduslikku energiat nii-öelda purki panna ja sealt jaokaupa välja lasta, nii et meil tuba soe ja õlu külm oleks. (Kui jätta kõrvale generaatorite endi tootmisel kuluv raud, nafta ja puhas vesi.) Midagi sellelaadset, kui toota päikesevalgusest konservvalgust ja […]
Täna on juuniküüditamise 80. aastapäev. See on kurb tähtpäev, kuid kõige kurvem selle juures on, et minevikku meenutades on tarvis mõelda tulevikust. Kusjuures üsna murelikult. Mis meie rahvast ikkagi saab? „Tugev rahvas ei karda väljasuremist.“ Leidnud nn parempoolsete manifestist selle lause, jäin mõtlema, kas ma olen viimasel ajal midagi mõttetumat kuulnud või ei ole. Samaväärset ehk küll, aga veel mõttetumat? Ei suutnudki […]
Kes poleks kuulnud metafoori „maastik pärast lahingut“? Aga „maastik enne lahingut“? Mitte vist sageli. Praegune olukord nii Eesti kui tegelikult kogu maailma poliitikamaastikul lõhnab aga pigem just selle viimase järele. Esiteks muidugi sõna otseses mõttes. Maailma tähtsaim küsimus meie jaoks on loomulikult see, kas uus Estonia ehitada Lasnamäele, Paldiskisse või Kiviõlisse (peaasi, et mitte Tallinna kesklinna), aga selle kõrval pinisevad […]
Iga põlvepikkune poisike teab, et Feministeerium on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus. Aga juhtub temalgi. Juhtub koguni nii, et vahele jäädakse labase taskuvargusega. Õilsal eesmärgil muidugi, aga „konservatiivne subkultuur“, mille hulka kuulun nähtavasti minagi, ei saa sellest muidugi aru ja ajab ikka oma jora. Selgitan. Postimehe arvamustoimetaja Martin Ehala ilmutas 2. aprillil oma lehes pika, sisuka ja mõtlemapaneva artikli „Äärmusfeminismi […]
Kuna olin mingil põhjusel lugenud läbi Linda Kaljundi ja Aro Velmeti kirjandi Eesti ajalooteaduse meelierutavatest uutest suundadest 21. sajandil, võtsin pärast paarinädalast taastumist ette ka samas kogumikus (ikka see Eesti ajalooteadus 21. sajandil)ilmunud Inna Põltsam-Jürjo ja Anti Selarti kirjutise Eesti keskaja uurimist viimastel aastakümnetel. Kirjutis oli vormistatud suhteliselt loetavalt, mille eest tuleb ilmselt tänada Inna Põltsam-Jürjot, sest Anti Selartist kui soravast […]
Lugesin teadmata põhjusel Linda Kaljundi ja Aro Velmeti kirjutist Eesti ajalooteaduse uutest suundadest 21. sajandil.[i] Olen siiani loetu mõju all, nii et vabandage, kui jutt kõige selgem pole. Juba algus on paljutõotav. Autorid lubavad keskenduda rahvusülesele ajaloole ja tuua esile ajalooteaduse olemusliku poliitilisuse, soovitades ühtlasi kultuuriliste representatsioonide uurimist senisest ulatuslikumalt ühendada võimusuhete uurimisega. Mida iganes see tähendama peaks. Aga võimusuhted, […]
Ennäe, kevad läheneb ja püksimaalijad juba jälle platsis. Kunstiajalugu tunneb selliseid hästi. Ikka juhtub, et saabub järjekordne puritaanlik epohh, rajatakse mingi ultrasünnis ühiskond või saab võimule mõni ülivaga valitseja, ja naksti maalitakse ka freskodel tiibu lehvitavatele alasti inglikestele püksid jalga. Sest muidu on vuih. Oh, kuis meie sellist kitsarinnalisust, sellist mõistmatust, sellist rumalust pilkame ja naerame. Onju? Appi, kus harimatu mats, tema […]
Täna peaks kirjutama Tartu rahust, aga üks teine teema sõitis sisse. Tuleb siis minulgi nentida nagu Vabadussõja alguses nenditi, et tahaks teha küll üht, aga näe tuleb teha teist. Ja pealegi – kes teab, kas ta nii väga teine ongi, see teema nimelt. Olge avatud. Avatus on hea. Suletus on paha. On egoistlik. Mõelge sellele, kui palju te ise abi […]
End of content
No more pages to load
