Rubriik: Nalja kah

Tsensuurivabalt 17.01.21

    Elukogemus ütleb, et kõige magusamaks läheb kaklus pärast kakluse lõppu. Siis saab alistatud vaenlase surnukehal tantsu lüüa ja kireda. Ja kui surnukeha siiski päris surnud ei ole, kireb toogi omal viisil vastu. Mõlema poole käitumine on ülimalt inimlik. Kohe nii inimlik, et peaaegu loomalik. Peatähelepanu pälvib siiski võitja, sest prožektorid on suunatud temale, tema suust peab publik teada saama, kes […]

Loe edasi

Rosinaid ja kruusakive

Godot’d me enam ei oota, eks ootame siis lehma. (Kommentaariks 2020. aastal lahvatanud kunstikriitilisele diskussioonile “Kus on lehm?”) Kõik mis liigub, pole veel rassism. Inimlik lollus on otsatu nagu universum, selle haaret ja elujõudu ei maksa alahinnata. Maailm on tõesti muutunud – liberaalid on hulluks läinud. Küsida ei tule mitte „kas sa usud või tead?“ – sest kõik me enamasti usume, mitte […]

Loe edasi

Abiks algajale oraatorile

…EHK KUIDAS SAADA SÄDEINIMESEKS   Kui ma veel laps olin, tahtsid paljud mu eakaaslased saada kosmonaudiks. See oli siis popp. Aeg on edasi läinud ja täna on popp saada uinunud ühiskonda äratavaks sädeinimeseks. Mis on selle poolest vahva, et see on palju lihtsam kui kosmonaudiks saamine. Kosmonaut peab palju õppima ja treenima, aga sädeinimeseks saamine läheb nagu lepase reega, kui vaid vajutada […]

Loe edasi

Õie-Helbe Lumelinnu kaebus nr 2

ÕIE-HELBE LUMELINNU KAEBUS nr 2 seoses jalge alla tallamisega, mis tõstab pead ja ei taha kaduda   Maakera Presidendi juures asuva Euroopa regiooni hoolekogu Eesti Vabariigi järele valvamise ameti Eriti Õudsete Ilmingute osakonna juhtivkomissarile Emmanuelle Chäbovõitra’le   Pean alustuseks teatama, et tendentsid viivad endiselt meeleheitele. Minu tundlikud silmad näevad päevast päeva ja kannatavad. Igale siilile on ju selge, et kliima emiteerimisele tuleb […]

Loe edasi

Õie-Helbe Lumelinnu kaebus nr 1

ÕIE-HELBE LUMELINNU KAEBUS nr 1 seoses jalge alla tallamisega, mis tõstab pead ja ei taha kaduda   Maakera Presidendi juures asuva Euroopa regiooni hoolekogu Eesti Vabariigi järelevalveameti Eriti Õudsete Ilmingute osakonna juhtivkomissarile Emmanuelle Chäbovõjtra’le   Pean alustuseks teatama, et tendentsid viivad meeleheitele, olenemata ja hoolimata. Ei suuda enam taluda ja üldse, sest et tõstab vahetpidamata pead. Väärtuste eiramine toimub päevast päeva, peavad […]

Loe edasi

Hiirte pidu ehk kuidas närilised lõimusid

  Mul elab Tammeseene külas – teate küll – juba ammu üks vana koolivend. Omamoodi veidrik, aga jääb selles osas kõvasti alla sama küla mehele Seene-Aadule, kes leiutas ajamasina. Masin oli tal, nagu külaleiduritel ikka, kuuri all. Ühel vihmasel päeval läks Seene-Aadu kuuri, sealt tõusis suitsu, kostis paar kõmakat, ja Aadu tuli jälle välja, nägu peas, nagu oleks teeklaasitäie „Agnest“ ära joonud. […]

Loe edasi

Natsismist, konservatismist ja liberalismi viletsusest

  Pole üllatav, kui ühiskond lööb aeg-ajalt keskmisest ägedamalt pulbitsema. See tähistab olukorda, milleni jõudmisel on sootsiumi arengu evolutsiooniline sujuvus langenud allapoole teatavat taluvuspiiri. Sellest ka Rein Raua ja Ahto Lobjaka innustunud seisukohavõtud, milles leidub nutikaid tähelepanekuid, kuid mis paraku juhivad lugejat siiski eksiteele. Alustada tuleb arengust kui sellisest. Lobjakas lähtub arengukäsitlusest, mis on põhikoelt hegellik. Välisest sujuvusest hoolimata on liberalismi ja […]

Loe edasi

Alfred Lepaotsast-Latsatas: koalitsioon kui narratiivne populism

Poliitika konstruktiivsus versus poliitika konstrueeritus – selles on meie ajastu au, mõistus ja põhiküsimus. Mis on veel suurem küsimus, kui konstrueeritusse politiseeritus, mis on tegelikult kõige suurem küsimus narratiivsuse kõrval. Ehkki küsimus pole tegelikult põhiosas üldse selles, vaid subjektide frustreerivas lineaarsuses, mis suretab viljastava paradokslemise juba eos, see tähendab enne eostamist. Just selles on tegelikult küsimus. Nats on kapist välja lastud. Vähe […]

Loe edasi

Õie-Helbe Lumelind: Mul on eesti rahva pärast häbi!

  Valimised lähenevad lausa ennaktempos ja aeg on huumoriprismad ja sellised väheke vallatud aspektid kõrvale jätta. Aeg on rääkida Eesti peamisest probleemist. Eesti peamine probleem on nimelt see – ja seda on aastakümneid maha vaikitud – , et probleemidest ei räägita. Nüüd on see siis maha öeldud. Ei räägita. Kuid probleemidest tuleb rääkida – probleemideta, avameelselt, otse! Ainult nii saame asuda nende […]

Loe edasi

Alfred Lepaotsast-Latsatas: eesti keel – natslik nurikonstruktsioon

  Pole vaja olla hüoosise pinnakulaarse mudeli tundja, hoomamaks, et erineva sissetuleku, hariduse ja kainusastmega inimesed kõnelevad sageli või isegi enamasti täiesti erinevat keelt. Isegi kui nad kroonuideoloogi perspektiivist võttes kõnelevad sedasama keelt. Selle asjaolu kirjutas arhüksose tasemel, kuid metafoorselt lahti G. B. Shaw oma „Pygmalionis“, mida tunnevad isegi meie poolharitlased („Minu veetleva leedina“). Paraku ei taha sellest aru saada Joseph Goebbelsi […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load