Me oleme vabad ja saavutanud suurt edu, kuid Eestis saab olema alati ka oma ENSV. Mida siis ikkagi teha vabal ja vabadust väärtustaval maal inimestega, kes pooldavad ja ihkavad vabadusetust? Lauri Vahtre paneb ette luua neile seltsid ja klubid. Sattusin hiljaaegu ühes väikeses Eesti linnas, et mitte öelda suures alevis põgusalt jutlema ühe vihase mehega. Vihane mees leidis, et praegu elavad hästi […]
Aastanumbrid on huvitavad asjad. Vaatad näiteks ajalehe serval numbrit 2008 ja hakkad mõtlema: ahhaa, Eesti Vabariik 90. Mis veel? Kolmekümneaastase sõja algusest 390 aastat ja lõpust – elementaarne – 360 aastat. Seejärel tuleb hoopis priske kala: 800 aastat eestlaste muistse vabadusvõitluse algusest. Selle üle võiks mõtlema jäädagi. Aga siis langeb pilk kuupäevale, mis on 21. juuli, ja pähe kargab kurioosum – […]
Mihklipäevases Postimehes oli Venemaa järjekordseid ajaloovalesid kommenteerides välja öeldud mõtlemapanev väide: 1944. aasta sõjasündmused, iseäranis Sinimäed, on meie nõrk koht eelkõige seetõttu, et me ise oleme oma hinnangutes kõhklevad. Kas oleme? Pikkadel anneksiooniaastakümnetel usuti vargsi, et Sinimägedes aeti õiget asja. Vähemalt et vaenlane oli õige. Nüüd oleme liidus nendega, kes omal ajal olid liidus Staliniga, ja on tekkinud segadus. Segadus ulatub väiteni, […]
Tol aastal oli kõik alles ees, aga mitte enam mägede taga. Selles mõttes väga hea aasta. Osalt oli juba isegi käes või jõudis kätte. Tõepoolest, ega kõik oluline 1988. aastal toimunud, muist toimus enne ja muist pärast 1987. aasta algas ootusärevalt. Juba 1986. aasta kevadest saadik olid liikunud kuuldused Virumaale planeeritavatest fosforiidikaevandustest. Kuuldused tugevnesid, kuid samavõrd tugevnes ka taassündiva eesti […]
Mõte kirjutada Euroopa ajalugu, mis kõlbaks nii prantslastele, sakslastele, inglastele kui üldse kõigile Euroopa (Liidu) rahvastele – see on omamoodi ülev mõte. Mitte mingil juhul ei maksa seda kohelda üleoleva põlgusega, nagu keegi noor ja vihane eesti literaat, kes oskas seda ettevõtmist võrrelda kõigile N Liidu rahvastele peale surutud „ühise” ajalookäsitlusega. Sest see on valeanaloogia. N Liit oli ühe rahva, […]
“Ma sündisin maailma kõige ilusamas linnas,” alustab kireva elukäiguga Kaljo Alaküla oma põnevat mälestusteraamatut “III eskadrill”. Mis linnast on jutt? Uskuge või mitte, aga Narvast. Sõjajärgsed põlvkonnad ei tea, kui kaunis oli Narva. Kui teavad, pole seda ise läbi elanud. See oli tõepoolest pärl. XVII sajandil oma kuldaja üle elanud ja samal sajandil ka põhjalikult välja ehitatud. Rootsi suurriigi idapiir, ühtlasi Euroopa […]
I SÕJAJÄRGSED AASTAD JA 50.NDATE ESIMENE POOL 1944. aasta hilissügisel vaikisid kahurid Sõrve säärel. Raskem on öelda, millal lõppes sõda eestlaste jaoks. Nõukogude poolel sõdinute enamik tuli koju järgmisel kevadel, ent maailmasõda ise möllas Aasias veel 1945.aasta sügiseni. Lisaks metsavennad, kes jätkasid aktiivset tegevust veel ligi kümme aastat. 1940.ndate aastate teist poolt võib siiski tinglikult nimetada sõjajärgseteks aastateks. Elu-olus segunesid […]
Selle lingi taga, kolmandal lehel, on 1999. aastal ajalehes Sirp ilmunud arvustus Andrei Hvostovi raamatule “Mõtteline Eesti”. Autor jäi arvustaja peale jäädavalt viha kandma ja on seda aastakümnete jooksul mitmel erineval moel välja valanud. sirp 1999 mõttelise arvustus
Selle artikliga, milles püüdsin jahutada leegitsevat “klassivaenu”, sain endale külge südametu inimese sildi.
End of content
No more pages to load
