Rubriik: Ajaloost

Empire of the absurd

A BRIEF HISTORY OF THE ABSURDITIES OF THE SOVIET UNION Translated from the Estonian by Tarmo Heyduck Executive editor: Markus Hess Cover: Silver Vahtre   FOREWORD THE BIG FAILURE   In May 1991 a Soviet cosmonaut Sergei Krikalyev was sent into space. At the end of the year he was still circling around the Earth waiting for a spaceship to bring him […]

Loe edasi

Kultuurisõjad eile ja täna

  Kultuurisõjad on ammutuntud nähtus, neid on peetud märksa rohkem kui meie üldiselt vasakule kalduv maailmavaade tunnistada tahab. Näiteks ristisõdade puhul uuritakse pingsalt, mis oli nende „tegelik“ põhjus (vaeste aadlike üleküllus, kaupmeeste kaukahuvid vms), unustades, et väga paljud ristisõdijad läksid sõtta just selle nimel, mis oli öeldud: Kristuse hauda vabastama või paganaid pöörama. Sest see oli neile oluline. Kui me täna aru […]

Loe edasi

700-aastane orjapõli ei ole müüt

  700-aastase orjaaja müüdi purustamine on omamoodi rutiinne tegevus. Ikka ja jälle ilmub mõni ajaloolane või ajaloohuviline, kes kuulutab orjaaja kõigepealt müüdiks ja seejärel purustatuks. Õnneks selgub sellistel juhtumitel alati, et purustamisele ei kuulu siiski orjapõlv kui selline, vaid kõigest selle kestus, ja 700-aastase orjuse asemel pakutakse välja 300- või 400-aastane. Nii toimivad oma äsjases kirjutises Ivar Leimus ja Mati Nuut, kes […]

Loe edasi

Saapasuudlemise ohtudest

Eestlased said uusaegseks kultuurrahvaks seeläbi, et tõusid ise seniste valitsejatega võrdväärsele tasemele, mitte seeläbi, et senised valitsejad oleksid eestlaste ees maoli maha heitnud. Paraku just midagi sellist nõuab praegu Black Lives Matter liikumine. Valged peavad põlvitama ja andeks paluma, mustanahalistele tuleb eeliseid anda. Ka eestlased olid orjad, nii nagu Ameerika neegridki. Ka eestlasi müüdi kunagi avalikult turul, ka nende perekondi lõhuti müümisel, ka […]

Loe edasi

Taevast langemata jäänud lipp

  Eestlaste muistseks vabadusvõitluseks nimetatakse 1208. kuni 1227. aastani Eestis ja osalt ka Lätis toimunud sõjategevust, mille käigus Lääne-Euroopa ristisõdijad järk-järgult allutasid Eesti maakonnad, viimasena Saaremaa. See oli osa Läänemere lõuna- ja idakalda maade ristiusustamise laiemast protsessist, kristliku Euroopa ittatungist, millele 13. sajandil suutis vastu seista üksnes Leedu. Kõige rohkem huvitas Läänemere-äärsete rahvaste alistamine ja „rahustamine“ Saksa kaupmehi, kuid ka katoliku kirikut, […]

Loe edasi

Artiklite sari: 80 aastat 1940. aasta valimisetendusest

juuli 1940: VALIMISETENDUS ALGAB   Stalini kava Balti riikide annekteerimiseks nägi ette idamaiselt silmakirjalikku näitemängu nende vabatahtlikust ühinemisest N Liiduga. See pidi petma maailma, aga esimeses etapis isegi 1940. aasta suvel Moskva teenistusse asunud riigireetureid, nn juunikommuniste. Mõnd ilmselt pettiski. Nii kinnitasid marionetliku Varese valitsuse liikmed juuni lõpupäevil korduvalt, et Eesti sisemine elukorraldus (talud, eraomand, ettevõtlusvabadus jms) ei muutu ning et mingist […]

Loe edasi

Me oleme kohutavalt süüdi

Tegelikult pole tarvis isegi pingutada, et ajaloolistele suurkujudele rassistisilte külge kleepida. See on ikkagi vaevarikas. Näiteks mõelda välja, kuidas siis Winston Churchill ikkagi oli rassist. Saab palju lihtsamalt. Näiteks võib üsna kindlalt väita, et kõik enne 1900. aastat sündinud suurmehed, kaasa arvatud seesama Churchill, olid meesšovinistid. Aeg oli selline. Isegi tolleaegsed naisõiguslased (soost sõltumata) järgisid igapäevaelus kümneid stereotüüpide ja konventsioone, mille peale […]

Loe edasi

Viimati olemegi unikaalsed?

Eestlaste unikaalsus paistab just kotka-, mitte konnaperspektiivist vaadatuna ja ajaloolist tõde taotledes ei peaks me tegelema ka enesepisendamisega „Eesti Vabadussõja ajaloo“ kallal töötades süvenes järk-järgult mu hämmeldus Vabadussõja tähtsuse üle. Selgus, et mida avaramasse rahvusvahelisse konteksti see sõda asetada ja mida pikemalt ajaliselt distantsilt vaadelda, seda suuremaks ta muutub. Tegemist oli tuttava küsimusega konna- ja kotkaperspektiivi erinevusest, kuid äraspidisel moel. Kui laiataustalist […]

Loe edasi

Hea vene soldat ja kuri eesti küüditaja

  Küüditamistega seoses kerkib ikka ja jälle pinnale mõni lugu, mis räägib sellest, kuidas lihtne vene sõdur näitas üles suuremat inimlikkust kui eestlasest küüditaja, sageli sama küla inimene. Nii juhtus ka tänavu Maalehes, kus taasavaldati 2014. aastast pärit artikkel „Omad eestlased viskasid nutva imiku küüdimasina kastist lumme“. Pole kahtlust, et sellised lood vastavad tõele, samuti kui meenutused paljude siberlaste osavõtlikkusest küüditatute suhtes. […]

Loe edasi

Narva – suur idee

  Meil oli kunagi Suur Idee – taastada oma riik ja pääseda uppumissurmast nõukogude rahva ühiskatlas. Laulva revolutsiooni alguses peeti sedagi utoopiliseks, kuid ometi idee realiseerus. Aeg oli hulludele mõtetele soodne. Ehk on nüüdki? Seejärel suurt ideed enam ei olnud, jäid peenhäälestus ja igav Skandinaavia riik. Mis on üllatav. Ei saa ju tänagi öelda, et meie ainsaks murekohaks on kokkukuivanud edu Eurovisioonil. […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load