Autor: Lauri Vahtre

Lauri Vahtre on Eesti ajaloolane, poliitik, kirjanik, stsenarist ja tõlkija. Siin blogis jagab ta oma mõtteid kõige kohta, mis tundub talle oluline ja arutamisväärt olevat.

Veneetsia harta ja tegelik elu

Narva vanalinna täieliku või osalise ülesehitamise idee on viimasel ajal jõudsalt toetajaid leidnud. Ootuspäraselt kutsub see aga esile ka vastuhääli. Kuna tegemist on väga mitmetahulise ettepanekuga, mis on otsapidi nii majanduslik, sotsiaalne, regionaalpoliitiline, välispoliitiline, riigikaitseline, arhitektuuriline ja muinsuskaitseline, ning kindlasti midagi veel, on ka vastuväiteid igast vallast. Üks kõige raskekaalulisem neist kõlab umbes nii: iga ajastu peab endast maha jätma endale iseloomulikke […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 9.09.2021

Kui me 19 aastat tagasi maakodu ostsime, siis kuulus muude pealekauba saadud hüvede hulka ka tubli paarkümmend ruumimeetrit küttepuid. Need olid juba kes teab kui ammu lõigatud, lõhutud ja rehe alla kenasti riita laotud. Mõtlesin neid järk-järgult ära tarvitades ikka tänulikult sellele siitilmast lahkunud inimesele, kes kunagi kogu selle vaeva ära nägi. Ja paratamatult mõtlesin ka sellele, et kas ta võis uneski […]

Loe edasi

Audi sisseviset oodates

Eesti presidendivalimised pole maailma mõõtkavas sündmus, et millele globaalseid paralleele otsida või millest ammugi mingeid laiahaardelisi järeldusi teha. Ent ma ei saa midagi kummalise tunde vastu, et nii nagu Eesti, nii on ka suur osa maailmast hetkel otsekui ooteseisundis. Umbes nagu jalgpallurid enne audi sisseviset, kusjuures pole teada, kummast meeskonnast on sisseviskaja. Käib mingi nügimine, üksteise piilumine ja varitsemine, valmistutakse nii rünnakuks […]

Loe edasi

Kirik ja vabadus

Tänapäevases avalikus arvamuses, eriti aga nooremate ja keskealiste hulgas, on ilmses ülekaalus arvamus, et kirik ja vabadus on kuidagi vastandlikud. Paljud näevad kirikus iganenud institutsiooni, mille eesmärgiks on inimeste allutamine teatud dogmadele, käitumisnormidele ja lõpuks kirikutegelastele endile. Sellist hoiakut sobib suurepäraselt võimendama ajalooline tõsiasi, et kirik ja vabadus on siinsamas Eestis tõepoolest vähemalt korra ägedalt kokku põrganud. See juhtus 13. sajandi algul, […]

Loe edasi

Karnau ja president

Inspireeritud artiklist https://arvamus.postimees.ee/7329513/andrus-karnau-tulutult-kogu-rahva-presidenti-otsides   Kõigi vähemuste, vaevatute ja kiusatute suure sõbra Andrus Karnau segadus on mõistetav. President, kes Eesti „äärmusparempoolseid“ innukalt ründas ja nende pärast kogu maailma ees suurt piinlikkust tundis, on läinud, uus aga alles mõistatus. Selline olukord sünnitab tahes-tahtmata saba ja sarvedeta kommentaare, mille autorid ridade vahelt püüavad uuele presidendile oma agendat kaela määrida. Kiites näiteks lahkuva riigipea tugevusi ja […]

Loe edasi

DILETANDI KARJATUS

  Kirjutasin selle aasta juulis Postimehe nädalavahetuse kultuurilisasse „Eesti ajalugu I“[1] inspireeritud mõtiskluse, milles arutlesin peaasjalikult Eesti muinaslinnuste võimalike funktsioonide ja tähenduse üle.[2] Aga kõigepealt paar sõna nimetatud teosest üldisemalt. Osundan selleks teeneka arheoloogi Toomas Tamla hinnangut: „„Eesti ajaloo“ sarjas on kaks täiesti uudse lähenemisviisiga köidet, need on I ja II. Ainult et II köide teeb seda segaselt, ebaühtlaselt ja mõnes küsimuses […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 14.08.2021

    Nii. On meil siis välja ilmunud järjekordne demograafiageenius ja elu mõtte sõnastaja, ettevõtja Raivo Hein. Pensionipoliitilist suu- ja sõrataudi põdeva Äripäeva veerud on talle lahkesti avatud ja kui publiku hulgast piisavalt ovatsioone ei kosta, annab leht juhtkirjaga vurtsu juurde. Taas on tõestamisel arulage tees, et vananeda võib ka nii, et see järeltulijatele mingit koormat ei pane. „Arvestada ja lootagi sellele, […]

Loe edasi

Äärmushumanism, antihumanism ja pungil päästepaat

Võib-olla tõesti on ühes otsas antihumanism ja teises otsas äärmushumanism, nagu kirjutab Karmo Tüür, käsitledes Leedu piiril ja selle ümber toimuvat. Õieti on jutt vastakast suhtumisest illegaalsetesse immigrantidesse, kus ühed nõuavad „kaasamist, mõistmist ja sallimist“, teised aga sooviksid sissetungijad kõige karmimate meetmetega minema peletada: „Loo moraal on väga lihtne: kummalgi poolel pole täit õigust. Äärmushumanistlik lähenemine (inimõiguste ülimustamine) tühistab senise riikluse süsteemi, […]

Loe edasi

Kollektiivne väljasaatmine keelatud?

Euroopa inimõiguste konventsiooni protokolli nr 4 artikkel 4 ütleb tõepoolest: „Keelatud on välismaalaste sunniviisiline kollektiivne väljasaatmine.“ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson kinnitab, et Leedu valitsuse hiljutine otsus sissetungijaid otse piirilt tagasi „lükata“ on seega rahvusvahelise õigusega vastuolus.[1] Sama on Delfile kinnitanud ka Leedu õigusteadlane Lyra Jakulevičienė, kes viitas ühtlasi mitmele seda kinnitavale Inimõiguste kohtu lahendile, millest viimane on tehtud 8. juulil Ungari […]

Loe edasi

Homoabielu kui humanismi mõõdik?

Väga kena, et Vootele Päi nii avameelselt asja selgitada võttis: „Tarvis on valgustatud onu Heinot, kes näitaks, et vähemuse õiguste eest seismine ei kahjusta kuidagi mehelikkust ega ole kaasaegne «pehmovärk». Kaliibriga ja karastunud, kuid valgustatud onu Heinot, kellel on ­vitaalsust ja vilumust, et ka vihasemas debatis mõjuda veenvalt. Mitte kaeveldes ja solvudes, vaid brutaalselt argumenteerides, vajadusel vastasega seinu ja lagesid määrides. Keegi, […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load