VAAGIKOJAS KOMMENTAARITI MARODÖÖRITSEMIST Õigekeelsuse sõnaraamat ei kao kusagile, kinnitab Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast. Ainult et selle kõrvale ilmub suur tekstikogum, nn korpus, mis justkui on ka midagi, aga ei ole ka. Ja ikkagi on. Sellist selget sihiseadet nimetatakse vananenud „keelekorralduse“ asemel „keelearenduseks“. Kogu reformi juht Tavast oskab ühe hingetõmbega öelda, et pole õiget ega valet keelt, vaid kõneldakse nii […]
Kas võtta mittekodanikelt nende senine õigus kaasa hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel? Aktuaalses Kaameras eksponeeris ERR peamiselt inimesi, kes leidsid, et «pole vaja, nad siin nii kaua elanud», Jüri Raidla aga meenutas, et Põhiseaduse Assamblee pidas silmas just praegust korraldust, kui kirjutas põhiseaduse nii, nagu ta kirjutas. Ehk teisisõnu – Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmiseks tuleks muuta põhiseadust. Ja pealegi on kohalikud […]
Tartu toomkiriku varemetesse kavandatud restorani õigustajate jutust on korduvalt läbi jooksnud väide, et Toomele on vaja elu tuua. Mille peale noogutatakse hajameelselt, nagu oleks tegu vana tõega. Tegelikult ei ole. Esiteks ei peagi ükski park olema rahvast puupüsti täis nagu Kurski vaksal. Seal peab leiduma ka pinke, „mis on peitnud rohelusse end“ ja kus olla kärast eemal. Ka toomkiriku varemetes ei pea […]
Vabandage nii otse ütlemast, aga idee rajada Tartu toomkiriku varemetesse peen ja kallis restoran on lihtsalt lollakas. Ja seda õige mitmel üsna lihtsasti arusaadaval põhjusel. Esiteks ei ole kirikusse kõrtsi ehitamine üldjuhul lihtsalt sobiv. Sellist ehitustegevust ei maksa alati välistada, kuid antud juhul küll. Toomkiriku sammaste vahel on siiski mingi pühalikkuse aura alles ja seda ei tohi maha müüa üksnes selleks, et […]
Kunagi pani imestama, nüüd pigem muigama rea ajaloolaste visadus eesti rahva olematuse tõestamisel. Tänapäeval ehk on olemas, sest keegi konstrueeris ta, kuid 13. sajandil kindlasti mitte. Väite tõenduseks pole aga kunagi toodud mingeid argumente. Mõnikord üksnes viidatakse ebamääraselt marksistlikule postulaadile, et rahvused tekkisid 19. sajandil ja siis peamiselt tänu raudteedele ja muidugi konstrueerijaile. Teine asjaolu, mida esile tuuakse, on Eesti maakondade omavahelised […]
Eestlaste muistne vabadusvõitlus algas varem ja lõppes hiljem, kui oleme harjunud Läti Henriku kroonikale toetudes arvama. Ka ei olnud tulemus nii fataalselt kindel, nagu võiks tunduda. Ja eestlased (…) läkitasid käskjalgu igalepoole tervele Eestimaale ja kogusid üpris suure ning tugeva sõjaväe kokku. Nad asusid Palajõe äärde Sakalasse paigale. Nende juht ning vanem Lembitu kutsus kõik mehed kõigist maakondadest kokku. Ja nende juurde […]
End of content
No more pages to load